TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2109 Otsuse kuupäev
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p 18.1 ning alandas tema inimväärikust, millega tekitas talle mittevaralist kahju. 2.1 Eeltoodu alusel 15.06.2015 esitas J. Kuznetsovi Tartu Vanglale kahjunõude, kuid vangla 12.08.2015 otsusega nr 1-13/168-2 jättis kahjunõude rahuldamata. 2.2 Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul välja mõista Tartu Vanglalt õigusvastase tegevusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summas 27 500 eurot. Vastustaja vastuväited
- Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. 3.1 Vastustaja teatas kohtule, et jääb 12.08.2015 otsuse nr 1-13/168-2 (J. Kuznetsovi kahjunõude rahuldamata jätmine) toodud põhjenduste juurde. 3.2 Nimetatud otsuses leidis vastustaja, et kaebaja viibis kartseris 55 päeva alates 16.04.2015 kuni 10.06.
- Kaebajal on subjektiivne õigus 8-tunnisele öörahule alates kella 22.00 kuni 6.00 vastavalt vangla sisekorraeeskirjale (VsKE) § 10 lg-le
- Päevasel ajal kell 6.00-22.00 ei ole kartseris viibivatel kinnipeetavatel voodi kasutamine ette nähtud (VsKE § 7 lg 4 p 1). 25.06.2015 vastuses kaebaja märgukirjale nr 2-3/1831 vabandas vastustaja kaebajale öiste järelevalvekäikude pärast tekitatud ebamugavuste eest ning selgitas, et vanglaametnikud on kohustatud teostama järelevalvet ka öösel. Seega kaebajal tuleb taluda ebamugavusi (helid), mis paratamatult kaasnevad ka öise järelevalve teostamisega. Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates
- aasta lõpust, mistõttu pidi ta olema teatud määral harjunud öiste järelevalvekäikude pärast tekitatud müraga. Juhul, kui kaebaja otsustas päevasel ajal magada betoonipõrandal, oleks ta pidanud arvestama sellega kaasnevate tagajärgedega. 3.3 Vastuses kaebusele selgitas vastustaja täiendavalt, et järelevalve teostamine nii päevasel kui ka öisel ajal allub samale õiguslikule regulatsioonile. Järelevalvet tuleb teostada vähemalt kord igas tunnis ning seda nii öisel kui ka päevasel ajal. Nii Tartu Vangla E- kui ka S-hoone on oma ehituse poolest sarnased. Mõlemas hoones on kesksel kohal valvuriruum, kust kahele poole jäävad elusektsioonid, mis on eraldatud trelluksega. Seega ei erine kartseriosakonnas teostatav järelevalve kuidagi sellest järelevalvest, mida teostatakse kõigis teistes eluosakondades. 3.4 Lähtudes eeltoodust, leiab vastustaja, et käitus õiguspäraselt ning öörahu ajal kartseriosakonnas kaebajale tekitatud ebamugavused ei ületanud lubatud taset. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu seisukoht
- Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja viibis 55 päeva kartseris ajavahemikul 16.04.2015 kuni 10.06.2015 ja ta esitas kahju hüvitamise kaebuse, mille kohaselt ei olnud tal võimalik end kartseris viibides öösiti täiuslikult välja magada, sest kartseri korrapidajad paugutavad öösel ringkäigule tulles ja sealt minnes ustega, tekitavad värava avamisel tugevat ja segavat heli ning kambrile lähenedes on kuulda nende samme. Kartseris kogetud kannatuste eest taotleb kaebaja hüvitist 500 eurot iga päeva eest. Seega on esitatud kahju hüvitamise kaebus.
- VangS § 66 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas kontrollida ringkäiku tehes kambris toimuvat ning sama määruse § 12 lg 1 p 5 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas teha ringkäik vähemalt kord tunnis. Määrus ei sätesta erandeid järelevalve teostamisele öisel ajal ja seega ei erine järelevalve teostamise sagedus päeval või öösel. Kaebaja ei ole väitnud, et vanglaametnikud oleksid tema und häirinud tahtlikult. Kaebaja toob teda öösel segava faktorina välja selle, et iga kord, kui valvurid oma kabiini sisenevad või väljuvad, peksavad nad ustega; samuti avatakse igakordselt sektorisse sisenemisel trelluks ja selle avamisel kõlab seadme heli ja tugev plõks.
- Vastustaja teatas, et vastab tõele, et elusektsiooni viiv trelluks teeb lukust lahti tulemisel ning lukku minemisel heli ning plõksu, sest tegemist on fonolukuga, mis kiipkaardi registreerimisel automaatselt avaneb ja teeb plõksu. Vastustaja ei kinnita, et luku avanemisel ning sulgemisel kõlav heli on nii häiriv, et segab kaebaja und (tl 30). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Vastustaja teatas kohtule, et on paratamatu see, et valvurite liikumist osakonnas on kuulda; seda eriti öisel ajal, kui muud helid ümberringi puuduvad; kaebaja ei ole väitnud, et valvurid tekitaksid kõndides tahtlikult liiga palju segavaid helisid; kõndimine on valvurite jaoks paratamatult kõige sobivam ja efektiivsem meetod järelevalve teostamiseks (tl 30 pöördel). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Seega on tuvastatud, et tegemist on vaid järelevalveteostamisega kaasneva paratamatusega ning ei ole võimalik rääkida vangla õigusvastasest ja süülisest tegevusest, mis on üheks RVastS § 9 lg 1 nõutud mittevaralise kahju hüvitamise eeldusest.
- Vastustaja teatas kohtule, et järelevalve teostamine nii päevasel kui ka öisel ajal allub samale õiguslikule regulatsioonile ja Tartu Vangla E kui ka S hoone on oma ehituse poolest sarnased; mõlemas hoones on kesksel kohal valvuriruum, kust kahele poole jäävad elusektsioonid, mis on eraldatud trelluksega. Seega ei erine kartseriosakonnas teostatav järelevalve kuidagi sellest järelevalvest, mida teostatakse kõigis teistes eluosakondades. Kohus leiab, et kui kaebaja ei ole kordagi kaevanud ja väitnud, et eluosakonnas valvurite öine järelevalve segab magamist, siis sama järelevalve ei saa segada magamist kartseris. Kohus leiab, et kaebaja väited ei ole tõsiseltvõetavad ja on suunatud hüvitise saamisele.
- VSkE § 10 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Tartu Vangla kodukorras sätestatud päevakavade järgi on öörahu 22.00 kuni 06.00 ja kinnipeetavatele on kindlustatud ettenähtud uni ja seega kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja on kaebuses väitnud, et ta ei saanud end täiuslikult välja magada. Sellest võib järeldada, et kaebajal oli iseenesest võimalik magada, kuid ta kurtis une kvaliteedi üle. Kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 201.0 aastast ja ta teatud määral on juba harjunud vanglas oleva olukorraga ning ei ole eluliselt usutav, et peaaegu 5 aasta vältel ta kannatas unetuse käes ja ei ole kordagi sellele reageerinud. Kohus leiab, et öiste helide näol on tegemist paratamatu ebameeldivusega, mis kaasneb vangistuses viibimisega. Samuti kohus leiab, et kaebaja oleks kartserit saanud vältida, kui oleks korrigeerinud oma käitumist ja oleks õiguskuulekas. Samuti kohus leiab, et tavapäraste öiste helide kuuldavus kartserikambris ei saa enesega kaasa tuua taolisi kannatusi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet RVasS § 9 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
- Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik