Obsah (9)

§ 187§ 468§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 08.10.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-7485 Tsiviilasi XXX

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. XXX(hageja I) ja XXX(hageja II) esitasid 18.05.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejate vanemate kooselu lõppenud ning hagejad elavad koos oma ema XXX´iga. Kostja on maksnud hagejatele elatist ebakorrapäraselt ja ebapiisavalt alla seaduses sätestatud miinimumi. Hagiavalduse kohaselt on kostja maksnud hagejate ülalpidamiseks kokku 250 eurot kuus perioodil 12.05.2014 kuni 09.03.2015, millest tulenevalt on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ja tekitanud hagejatele kahju ehk jätnud hagejatele tasumata elatist perioodil 06.2014 kuni 12.2013 eest kokku 735 eurot, perioodi 01.2015 kuni 04.2015 eest kokku 560 eurot ning 05.2015 eest kokku 390 eurot. Seega kokku on kostja jätnud enne hagi esitamist tasumata seaduses sätestatud elatist summas 1685 eurot ehk 842,50 eurot lapse kohta. 2 Hagejad paluvad kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi 06.2014 kuni 05.2015 eest summas 842,50 eurot kummagi hageja kasuks. Samuti paluvad hagejad kostjalt välja mõista igakuine elatis hagejate ülalpidamiseks summas 195 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud miinimum, kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
2. Kostja esitas 20.08.2015 kohtule vastuse, mille kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid asja kohtu poolt menetlusse võtmise kohta. Kostja leiab, et hagi on võimalik lahendada kokkuleppe teel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus selgitab, et lahendab tsiviilasja nr 2-15-7485 kirjalikus menetluses lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (tl 24, 53).

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, kes elab lastest lahus. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt perioodi 06.2014 kuni 05.2015 eest ning igakuine elatis alates hagi esitamisest, so alates 18.05.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole kohtule sisulist vastust hagile esitanud. Kostja on avaldanud seisukohta, et tal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta ning kostja leiab, et asja saab lahendada poolte kokkuleppel.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammärast ja
4. a moodustab see summa 195 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejate nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja ei esitanud vastuväited hagejate nõudele elatise maksmiseks alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX´ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hagejate 3 kasuks nende ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 18.05.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
5. Hagiavalduse kohaselt on kostja maksnud hagejate ülalpidamiseks kokku 250 eurot kuus perioodil 12.05.2014 kuni 09.03.2015, millest tulenevalt on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ja tekitanud hagejatele kahju ehk jätnud hagejatele tasumata elatist perioodil 06.2014 kuni 12.2013 eest kokku 735 eurot, perioodi 01.2015 kuni 04.2015 eest kokku 560 eurot ning 05.2015 eest kokku 390 eurot. Seega kokku on kostja jätnud enne hagi esitamist tasumata seaduses sätestatud elatist summas 1685 eurot ehk 842,50 eurot lapse kohta. Seega paluvad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2014 kuni 05.2015 eest. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on esitanud kohtule hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte (tl 11), millest nähtub, et kostja on perioodil 12.05.2014 kuni 09.03.2015 maksnud hagejate ülalpidamiseks elatist summas kokku 2750 eurot, seega kummagi hageja ülalpidamiseks 1375 eurot. Kostja ei ole hagejate tagasiulatuva elatise nõude kohta vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejate nõue ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, seega tuleb hagejate tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue rahuldada ajavahemiku eest alates 01.06.2014 kuni hagi esitamisele eelnenud päevale ehk 17.05.2015, arvestades maha kostja poolt sel perioodil tasutud elatisemaksed. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt 01.06.2014 kuni 17.05.2015 perioodi eest summas 754,44 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.06.2014.a. kuni 31.12.2014.a. 177,5x7=1242,5 eurot; ajavahemik 01.01.2015.a. kuni 30.04.2015.a. 195x4=780 eurot; ajavahemik 01.05.2015.a. kuni 17.05.2015.a. 195/31x17=106,94 eurot, millest kohus arvestab maha kostja poolt sel perioodil ühele lapsele tasutud 1375 eurot). Seega kohus peab põhjendatuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2014.a kuni 17.05.2015.a eest summas 754,44 eurot kummagi hageja kasuks.
6. Hagejad paluvad tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendanud seisukohta, et

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 08.10.2015. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 4 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb jätta hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude tema enda kanda. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hagejate menetluskuluks kohtuväline kulu lepingulisele esindajale summas 780 eurot (koos käibemaksuga).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on hagejate esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik hagejate lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud ja vajalik. Hagejate menetluskulude nimekirja ja neile lisatud arvete kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejatele õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 130 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Hagejate menetluskulude nimekirja ning selle lisadena esitatud arvetest nähtuvalt on hagejatele osutatud õigusteenust mahus 5 tundi. Kohus leiab seoses arvega nr 21505090, et selles kajastuv hagejate lepingulise esindaja ajakulu kokku 4,5 tundi toimingule „kliendi poolt edastatud informatsiooniga tutvumine ning selle õiguslik analüüs, hagi projekti koostamine elatise nõudes ja selle kooskõlastamine kliendiga, hagi allkirjastamine ning kohtule koos lisadega edastamine“ ei ole täielikult põhjendatud ja vajalik. Kohus, võttes arvesse hagiavalduse ja selle lisade (I kd, lk 1-11) sisu ja mahtu, arvestades lepingulise esindaja ja kliendi vahelisele suhtlusele kuluvat aega ning asjaolu, et tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, leiab, et lepingulise esindaja arvel nr 21505090 märgitud toimingutele kuluv aeg on vajalik ja põhjendatud mahus 3 tundi. Kohus ei pea täielikult põhjendatuks ka hagejate lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi arvel nr 21509007 kajastuva toimingu „kohtunõudele vastuse koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga, vastuse allkirjastamine ning kohtule ja kostjale edastamine“ eest. Kohus hindas ja analüüsis kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuse (tl 46) ning hagejate 03.09.2015 menetlusdokumendi (tl 48-49) sisu ja mahtu ning on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikuks

§ 175

lg 1 kohaselt tuleb lugeda hagejate lepingulise esindaja ajakulu kostja vastusele seisukoha esitamiseks mahus 0,25 tundi. Seega kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust), põhjendatud ja vajalik on hagejate lepingulise esindaja ajakulu kokku mahus 3,25 tundi, mis lepingulise esindaja tunnihinda (130 eurot) arvestades teeb kokku 422,5 eurot. 5

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hagejad on kohtule esitanud

§ 174

lg 10 kohase kinnituse, kuuluvad hagejate menetluskulud kostja poolt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku summas 507 eurot (422,5 eurot + käibemaks 20%), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda hagejatele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6