Obsah (5)

§ 184§ 68§ 692§ 75§ 83

Kriminaalasi nr 1-15-8622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8622 (15249000115) Kohtunik

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav MARGO VÄRNIK Isikukood 37412282747; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ Heppinn - juhatuse liige; Kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole; Väärteokorras 1 kehtiv karistus; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.04.2015. a Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margo Värnik

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Margo Värniku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.04.

1. a kell 08.18 kuni 17.04.
2. a kell 07.00, s.o 3 päeva. Margo Värniku ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 692

lg 1,4,7 alusel asendada Margo Värnikule mõistetud vangistus ambulatoorse narkomaanide sõltuvusraviga.

§ 692

lg 5 alusel määrata Margo Värnikule sõltuvusravi tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest alates.

§ 692

lg 8 alusel on Margo Värnik kohustatud sõltuvusravi ajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Margo Värnikut käitumiskontrolli perioodil mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Narkomaanide sõltuvusravi täitmisele pööramiseks ja käitumiskontrolli teostamiseks määrata Margo Värnik elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 3352,08 eurot Margo Värnikult välja mõistmata. KrMS § 180 lg 1 alusel Margo Värnikult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot, ekspertiisitasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Margo Vänikul on õigus menetluskulud kogusummas 1383 eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Margo Värnik on kohustatud maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 116 (ükssada kuusteist) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-8622, menetluskulud, Margo Värnik“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus asuvad 2 (kaks) CD-plaati andmefailidega ja parkimispilet.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemia osakonnas olevad kanepiõisikute taimeosad massiga kokku 236,4 g (ekspertiisiakt nr 15E-AN0497) ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Margo Värnikule on esitatud süüdistus

§ 184lg 1 järgi selles, et tema käitles 13.04.2015.

a kella 23.38 paiku suures koguses (kokku massiga 236,43 grammi) narkootilist ainet, marihuaanat, mis seisnes selles, et Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Painküla külas TartuJõgeva-Aravete

1. km vedas ja omas enda kasutuses olevas sõidukis Dodge Avenger r/m xxxxxxxxkanepiõisikuid (marihuaanat); kokku massiga 236,4 grammi ning peenestatud kanepit (marihuaanat); 0,028 grammi; kokku massiga 236,428 grammi marihuaanat, pannes sellega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
2. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. 3

§ 184

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2015.

a kuni 17.04.2015. a, s.o 3 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus on 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 692

lg 1 alusel asendada Margo Värnikule mõistetud vangistus narkomaanide sõltuvusraviga.

§ 692

lg 5 alusel määrata Margo Värnikule sõltuvusravi tähtajaks 2 aastat.

§ 692

lg 8 alusel kohustada Margo Värnikut sõltuvusravi ajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Margo Värnikut käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Jätta kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 255 eurot riigi kanda. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Margo Värniku süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 103,92 eurot (67,20+36,72) ja kohtumenetluses makstud tasu 86,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 190,08 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 336 eurot (tl 72), sõrmejäljeekspertiisi tegemise kulu 663 eurot (tl 77), DNA-ekspertiisi tegemise kulu 2280 eurot (tl 87) ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise kulu 255 eurot (tl 141). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on teostatud 15.04.

1. a joobeseisundi tuvastamise ekspertiis summas 36 eurot (tl 10). Seega on ekspertiiside tegemise kulud kokku 3570 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäär, s.o 975 eurot (kuupalga alammäär on alates
2. jaanuarist
3. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 4735,08 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja ja Margo Värnik taotlesid kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on õigustatud ja riigi kanda tuleks jätta DNA ja sõrmejäljeekspertiisi tegemise kulud (kuna tõendamise seisukohast ei ole olulised tõendid) ja 50% ulatuses sundraha, samuti kaitsja sõidukulud ja toimingu ühekordne tasu. Vähendatud osas menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa. 4 Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Kohus on seisukohal, et sõrmejäljeekspertiisi ja DNA-ekspertiisi tegemise kulu (s.o 663+2280 = 2943 eurot) on põhjendatud jätta riigi kanda. Siinjuures arvestab kohus seda, et Margo Värnikule süüdistuse esitamiseks ei pidanud riiklik süüdistaja vajalikuks sellele tõendina tugineda. KrMS § 180 lg 1 mõtte kohaselt tuleb süüdimõistetul hüvitada riigile need kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. Kogu kriminaalmenetlus on suunatud aga tõendusteabe kogumisele. Tõendamisvajadusest lähtuvalt peeti vajalikuks teostada menetluse raames nimetatud ekspertiisid. Kuna viidatud ekspertiisid ei oma kriminaalasjas Margo Värniku süü tõendamise seisukohalt olulist tähtsust, st Margo Värnik on oma süüd teo toimepanemises tunnistanud, tuleb tekkinud kulu jätta riigi kanda. Samuti tuleb kohtu arvates jätta riigi kanda joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulu summas 36 eurot ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu summas 255 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta riigi kanda kaitsja tasu ja sõidukulud summas 67,20 eurot, kuna pärast kokkuleppemenetluse läbirääkimisi prokuratuuris tagastati kriminaalasi täiendavate toimingute tegemiseks. Lisaks on põhjendatud jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud 19.10.
4. a kokkuleppe sõlmimisele prokuratuuri ja 13.11.
5. a kohtuistungile kogusummas 50,88 eurot (12,72+38,16). Ülejäänud osas kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Seega tuleb Margo Värnikult menetluskulude katteks välja mõista 1383 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine osade kaupa. Siinkohal arvestab kohus, et Margo Värnik omab ettevõtet OÜ Heppinn, kuid nimetatud ettevõte majandustegevusest tulu ta ei saa. Margo Värnikul puudub iseseisev sissetulek. Ta elab koos elukaaslase, kes töötab, ja 2 alaealise lapsega. Kohus, võttes arvesse menetluskulude suurust, Margo Värniku sissetulekuid ja kohustusi, on seisukohal, et menetluskulude ühe korraga tasumine käib Margo Värnikule ilmselgelt üle jõu. Seega tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõenditeks kaks CD-plaati (tl 51, 60) andmefailidega, millised kopeeriti vaatluse käigus mobiiltelefonist Sony Xperia (IMEI 35510105-700522-2) ning sülearvutist HP ProBook 4530s (seerianumber CNU2023B5F). Kriminaalasja toimikus asub parkimispilet (tl 19), mis võeti ära asitõendi vaatluse käigus sõiduautost Dodge Avenger, registreerimismärgiga 783MEZ. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaalasjas asitõendiks olevad ning kriminaalasja materjalide juures asuvad 2 CD-plaati andmefailidega ja parkimispilet. Ekspertiisiaktist nr 15E-AN0497 nähtuvalt on kanepiõisikud kogumassiga 236,4 g, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2% (14%), jäetud keemiaosakonda (tl 70). Kohus leiab, et

§ 83

lg 4 alusel tuleb äravõetud kanepitaimed konfiskeerida ja vastavalt NPALS § 7 lg-le 3 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5