3-15-1804/25

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse teatavakstegemine

1. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1804 Haldusasi MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand, MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing, MTÜ Vene loominguliste kollektiivide ühendus KALINKA Eestis ja MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon kaebus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed taotlusvooru RK15BF1001 hindamiskomisjoni otsuste ning sihtasutuse juhataja
2. mai 2015 käskkirja nr 5.2/53 tühistamise ning kaebajate poolt esitatud taotluste uueks läbi vaatamiseks kohustamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja: MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand Esindaja: Svetlana Šepilenko Kaebaja: MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing Esindaja: Zulfia Nurmanova Kaebaja: MTÜ Vene loominguliste kollektiivide ühendus KALINKA Eestis Esindaja: Natalia Zenchenko Kaebaja: MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon Esindaja: Ruslan Furman Vastustaja: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed Esindajad: v.adv Anton Sigal ja adv. Liis Könn RESOLUTSIOON
3. Jätta MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand, MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing, MTÜ Vene loominguliste kollektiivide ühendus KALINKA Mitmekultuuriline Assotsiatsioon kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Eestis ja MTÜ Eesti Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
5. novembril
6. ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
7. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (edaspidi MISA) juhataja
8. märtsi 2015 käskkirjaga nr 5.2/24 (kd I, tl. 119) kuulutati välja vähemusrahvuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvoor nr RK15BFI
9. Sama käskkirjaga kinnitati taotlusvooru eelarveks 320 000 eurot ning kinnitati ka taotlusvooru dokumentatsioon. MISA juhataja muutis seda käskkirja oma
10. mai 2015 käskkirjaga nr 5.2/51 (kd I, tl. 129), suurendades taotlusvooru eelarvet 50 000 euro võrra ehk kokku 370 000 euroni. MISA juhataja
11. aprilli 2015 käskkirjaga nr 5.2/39 (kd I, tl. 134) kinnitati taotlusvooru RK15BFI001 vormilise hindamise komisjoni koosseis ning
12. aprilli 2015 käskkirjaga nr 5.2/41 (kd I, tl. 136) sisulise hindamise komisjoni koosseis. Viimatinimetatud sisulise hindamise komisjoni protokollis (kd I, tl. 137) tehti ettepanek selle kohta, kellele ja kui suur toetus eraldada. Selle ettepaneku alusel andis MISA juhataja
13. mail 2015 käskkirja nr 5.2/53, mille punktis 1.
14. otsustas toetuse eraldamise teatud organisatsioonidele ning punktis 1.
15. otsustas mitte eraldada projektitoetust MTÜ-dele Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon, Vene Loominguliste kollektiivide ühing Kalinka Eestis, Vähemusrahvuste Liit Balti Rand ja Idamaa Rahvaste Kultuuriühing. Viimatinimetatutele tehti vastav otsus teatavaks MISA poolt
16. mail 2015 saadetud kirjades (kd II, tl. 194 jj). Neis kirjades tuuakse välja, et taotluste rahuldamata jätmise tingis see, et kokku esitati taotlusvoorus 20 taotlust kokku 437 231,19 euro saamiseks ning taotlusvooru eelarves ei jätkunud taotluste hindamisel kujunenud pingerea alusel kaebajate taotluse rahastamiseks vahendeid. KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
17. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Balti Rand, MTÜ Idamaa rahvaste kultuuriühing, MTÜ Vene loominguliste kollektiivide ühing Kalinka Eestis ning MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon esitasid
18. juulil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad MISA taotlusvooru RK15BF1001 hindamiskomisjoni otsuste ning MISA juhataja
19. mai 2015 käskkirja nr 5.2/53 tühistamist ning kaebajate poolt esitatud taotluste uueks läbi vaatamiseks kohustamist. Kaebajad on seisukohal, et taotluste hindamisel ei ole taotlejaid võrdselt koheldud. Kaebajad toovad välja, et kõigi nende taotlused said hindamisel rohkem kui toetuse saamise lävendina kehtestatud 40 punkti ning igaüks kaebajatest ühendab katusorganisatsioonina vähemalt viit liikmesorganisatsiooni. Seetõttu leiavad kaebajad, et nad vastasid toetuse saamise tingimustele. Kaebajad kahtlevad ka hindamisotsuse teinud komisjoni erapooletuses, kuivõrd selle koosseis ei olnud avalikustatud ning kaebajate hinnangul on taotlusi sisuliselt hinnanud üksnes Toivo Sikk.
20. Teiseks leiavad kaebajad, et toetuse eraldamise otsustamisel oleks tulnud arvestada ka toetusi taotlenud katusorganisatsioonidesse ühinenud liikmesorganisatsioonide tegevuse eesmärgikohasust, kuna sellest sõltub ka katusorganisatsiooni edukus. Kaebajad selgitavad, et nende kahe eelneva aasta tegevus vastas täielikult taotlusvooru eesmärkidele ning liikmesorganisatsioonid on aktiivselt tegutsenud, mistõttu on MISA otsuses näidatud hinded kaebaja tegevuse mõju- ja arengueesmärkide eest põhjendamatult madalad.
21. Kolmandaks heidavad kaebajad ette, et MISA ei teinud taotlusvooru tingimuste punktide 3.3.3.13.3.3.4 kohaselt kaebajatele ettepanekuid taotletava toetuse vähendamiseks, vaid on taotlused sootuks rahuldamata jätnud. Kaebajate hinnangul on otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata jäetud, et kaebajate näol on tegemist atesteeritud katusorganisatsioonidega, mis on pikema aja vältel aktiivselt tegelenud ning õigustatult edukaks tunnustatud. Kaebajad leiavad, et katusorganisatsioonide rahastamise näol pole tegemist tavalise konkurssiga, vaid selle puhul tuleb arvestada sellega, et rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid on kohustatud edastama MISA'le regulaarselt infot oma tegevuse ja kultuuriürituste kohta ning õigeaegselt esitama andmeid oma allorganisatsioonide kohta. Kaebajad toovad välja, et nende taotlused, nagu ka kõigil varasematel aastatel, olid põhjendatud ning nende senist aktiivset ja eesmärgipärast tegevust arvestades ei ole MISA otsus seekordses taotlusvoorus neile raha mitte eraldada, olnud objektiivne. Kaebajate hinnangul on loogiline, et rahastatakse esmalt neid organisatsioone, kes on edukalt töötanud antud suunas varasemal perioodil. Kaebajate hinnangul ei vastanud näiteks toetust saanud kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi tegevus üldse toetuse saamise tingimustele.
22. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuivõrd katusorganisatsioonide baasfinantseerimine on pidevalt toimunud
23. aastast ning kaebajad on oma tegevust planeerinud sellise finantseerimise jätkumisele lootes.
24. Ka toovad kaebajad välja, et jääb arusaamatuks, miks ei rahuldatud nende taotlusi isegi pärast taotlusvooru eelarve suurendamist. Samas leiavad kaebajad, et kuivõrd täiendavate rahaliste vahendite eraldamisega muudeti oluliselt varem väljakuulutatud taotlusvooru põhitingimusi, oleks MISA pidanud välja kuulutama uue taotlusvooru sellest taotlusvooru osalejaid teavitama, ent ei teinud seda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
25. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks selgitab vastustaja, et formaalselt nõuetekohaste taotluste hindamiseks oli moodustatud pädevatest ekspertidest koosnev komisjon, kelle liikmetest kuus hindajat andsid vastavalt hindamiskriteeriumitele individuaalselt punkte kõigile taotlustele, komisjoni esimees ja sekretär koordineerisid komisjoni tööd ja vaatasid taotlusi läbi neile punkte andmata. Vastustaja selgitab, et iga hindaja andis hindamislehel kõigist seal toodud kriteeriumitest lähtuvalt taotlustele punktid, mis summeeriti taotlusvooru tingimuste punkti 3.3.4.1 järgi keskmiseks hindeks. Vastustaja toob välja, et kuivõrd komisjoni protokoll hindamistulemuste kinnitamise kohta on kõigi liikmete poolt allkirjastatud, ei ole õige kaebajate väide, et taotlusi hindas üksnes Toivo Sikk. Vastustaja toob välja, et hindamiskriteeriumid olid kaebajatele teada, mistõttu peab vastustaja alusetuks kaebaja arutlust sellest, millistest muudest kriteeriumitest oleks otsustamisel lähtuda tulnud.
26. Järgnevalt selgitab vastustaja, et otsustas toetuste eraldamise taotlustele komisjoni poolt antud punktide põhjal kujunenud taotlejate pingerea alusel vastavalt taotlusvooru tingimuste punktile 3.3.4.
27. Vastustaja selgitab, et see, et kõigi kaebajate taotlused said üle 40 punkti, ei tähenda seda, et need automaatselt oleksid pidanud saama toetust. Vastustaja märgib, et taotlusvooru eelarve oli 370 000 eurot, ent taotlustes taotletav kogusumma oli 438 231,19 eurot. Seetõttu alustas vastustaja toetuste eraldamist alates pingerea esimesel positsioonil asuvast taotlusest ning jätkas pingerea alanevas järjekorras toetuste määramist kuni selleks jagus 370 000 euro suuruses eelarves raha, mille tulemusena sai vastustaja rahastada 16 kõrgeimate punktiarvudega taotlust.
28. Vastustaja on seisukohal, et taotlusvooru tingimuste punktist 3.3.3.1 ei tulenenud vastustajale kohustust teha kaebajatele ettepanekut taotluste muutmiseks, samas kui taotlusvooru tingimuste punkt 3.3.3.2 sellise ettepaneku sõnaselgelt välistas, sest kõik kaebajad said koguarvestuses küll üle 42 punkti, kuid mõju- või arengueesmärkide osa eest said kaebajad vaid 31-41 punkti.
29. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-77-12 leiab vastustaja, et vaidlusaluse kaalutlusotsuse sisuline kohtulik kontroll ei ole võimalik, sest kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust vastustaja eest. Ka leiab vastustaja, et kaebajatel ei ole saanud tekkida mingisugust õiguspärast ootust toetuse saamiseks. Vastustaja peab asjakohatuks kaebajate väiteid selle kohta, et toetus määrata mõnedele vähe tegutsenud katusorganisatsioonidele, kuivõrd taotlusvooru tingimuste kohaselt ei olnud toetust taotleva katusorganisatsiooni tegevusiga kriteeriumiks, millest oleks saanud otsustamisel lähtuda. Vastustaja hinnangul vastas ka kultuuriühingu Kirill ja Meffodi varasema kahe aasta tegevus taotlusvooru tingimustele.
30. Viimaks ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et kaebajaid oleks pidanud teavitama taotlusvooru eelarve suurendamisest või et selle tõttu oleks taotlusvoor üldse tühistada tulnud. Selles osas selgitab vastustaja, et sisuliselt toetuse saamise tingimused eelarve suurendamisega seoses ei muutunud ning eelarve suurenemine ei saanud ka kaebajate õigusi rikkuda ega mõjutada, sest selle tagajärjel hoopis kasvas kaebajate teoreetiline võimalus toetuse saamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
31. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. MISA juhataja otsus rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide toetuse taotlusvooru nr RK15BFI001 tulemuste kinnitamise kohta on selle otsuse tegemisel olnud kaalutlusõiguse ulatust arvestades piisavalt põhjendatud ning otsustamisel ei ole toimunud menetluslikke rikkumisi, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. Õigusvastane ega kaebajate õigusi rikkuv ei ole ka eelnimetatud otsuse tegemisel aluseks võetud hindamiskomisjoni otsus.
32. MISA tegevus toetuste määramisel on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus, mis seisneb eelnevalt kindlaksmääratud hulga raha jagamises selleks nõuetekohaselt soovi avaldanud isikute vahel lähtudes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumitest. MISA juhataja
33. märtsi 2015 käskkirjaga nr 5.2/24 on kehtestatud muuhulgas taotlusvooru nr RK15BFI001 tingimused. Nende tingimuste punkti 3 alapunktides sätestatu kohaselt hinnati esmalt esitatud taotluste vastavust tehnilistele nõuetele ning teiseks hinnati sisuliselt neid taotlusi, mis tehnilistele nõuetele vastavad. Vaidlust pole selles, et kõigi kaebajate taotlused tunnistati nõuetele vastavaks. Kaebajad on leidnud, et tehnilistele tingimustele ei vastanud MTÜ Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi taotlus, kuna selle ühingu kahe eelneva aasta tegevus ei vastanud taotlusvooru eesmärkidele. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Taotlusvooru tingimuste punkti 1.2.3 kohaselt pidi MISA hindama taotleja varasemat tegevust
34. aasta majandusaasta aruande põhjal. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris avaldatud MTÜ Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi
35. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli tegemist vene/slaavi kultuuri- ja haridusseltse, kunstikollektiive jt. ühinguid ühendava organisatsiooniga. Taotlusvooru tingimustes ei olnud sätestatud mingisuguseid lävendeid varasema tegevuse mahule või tingimusi selle täpsele sisule. Eeltoodud moel majandusaasta aruandes defineeritud tegevus on kooskõlas taotlusvooru tingimuste punktis 1.
36. sätestatud taotlusvooru eesmärkidega. Kaebaja väide, et Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi ei olnud katusorganisatsioonina registreeritud, on põhjendamatu. Taotlusvooru tingimustest ei tulenenud, et tegemist peaks olema mingisugusesse katusorganisatsioonide nimistusse kantud organisatsiooniga. Samuti ei tulenenud tingimustest, et toetust võiksid taotleda vaid need organisatsioonid, kes sellist toetust varasematel perioodidel saanud on. Kuivõrd muid konkreetseid etteheiteid taotluste tehnilistele nõuetele vastavuse hindamisele ei ole kaebajad esitanud, taandub vaidlus siitpeale sellele, kas MISA on esitatud ja tehnilistele nõuetele vastavaid taotlusi hinnanud sisuliselt õigesti.
37. Taotlusvooru tingimuste punkti 3.1.1 kohaselt pidi MISA moodustama kuni kuueliikmelise hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, MISA ja vabaühenduste esindajad. Selline komisjon on moodustatud MISA juhataja
38. aprilli 2015 käskkirjaga nr 5.2/41 ning sellesse kuulus kokku kaheksa liiget: esimees Toivo Sikk, sekretär Ruslan Prohhorenko ning hindajad Kristina Prigop, Artjom Tepljuk, Tanel Mätlik, Olga Štšeglova, Ene Lukka-Jegikjan ja Silver Pramann. Taotlusvooru tingimustes pole sätestatud, milline peaks olema MISA, Kultuuriministeeriumi ja vabaühenduste esindajate osakaal komisjonis. Samuti pole sätestatud, et MISA esindajateks peaksid olema MISA töötajad, ega määratletud täpsemalt, kuidas leitakse vabaühenduste esindajatest liikmed. Kuna antud juhul oli hindajate hulgas vähemalt üks Kultuuriministeeriumi ametnik (Artjom Tepljuk) ning vähemalt kaks vabaühenduse esindajat (Olga Štšeglova ja Ene Lukka-Jegikjan), siis oli komisjon moodustatud nõuetekohaselt, ilma, et oleks vaja täpsemat välja selgitada, mis asjaoludel täpselt nimetati komisjoni hindajatest liikmeteks Silver Pramann ja Tanel Mätlik. Isegi kui ilmneb, et nende näol pole tegemist ei Kultuuriministeeriumi ega vabaühendustega seotud isikutega, saab neid käsitada MISA esindajatena, kuivõrd MISA juhajata on nad komisjoni koosseisu nimetanud.
39. Hindamiskomisjoni protokollist (kd I, tl. 137) ja selle lisadeks olevatelt individuaalsetelt hindamislehtedelt nähtub, et taotlusi hindasid sisuliselt eelnimetatud komisjoni liikmeteks olevad kuus hindajat, komisjoni esimees ega sekretär taotlusi ei hinnanud. Võrreldes hindajate poolt individuaalsetel hindamislehtedel (kd I, 144 jj) igale taotlusele antud hindepunkte ning hindamise koosoleku protokolli punktides 4.1 ja 4.2 kajastatud hindamise lõpptulemust, nähtub selgelt, et lõpptulemus kujunes kuue hindaja poolt antud punktisummade aritmeetilise keskmisena. See tähendab, et MISA juhataja eelnimetatud käskkirjaga moodustatud komisjoni hindas taotlusi kuueliikmelisses koosseisus, mis vastab taotlusvooru tingimuste punktile 3.11.
40. Taotluste sisulise hindamise protokolli on allkirjastanud kõik komisjoni liikmed, sealhulgas kõik kuus hindajat. Samuti on iga hindaja allkirjastanud oma individuaalse hindamislehe. Seetõttu ei ole õige kaebajate seisukoht, nagu oleks taotlusi sisuliselt hinnanud üksnes komisjoni esimees Toivo Sikk.
41. Kriteeriumid, millest pidi taotluste sisulisel hindamisel lähtuma, on defineeritud taotlusvooru tingimuste punktis 3.
42. Hindamise kord on sätestatud taotlusvooru tingimuste punkti 3.3.4 alapunktides. Kaebajad leiavad ekslikult, nagu tekkinuks taotlejatel, kelle taotlus sai enam kui 40 punkti, õigust toetust saada. Taotlusvooru tingimuste punktist 3.3.4.
43. tulenes üksnes see, et kui taotleja taotlus saab alla 40 punkti, ei määrata talle toetust ühelgi juhul. See tähendab seda, et alla 40 punkti saanud taotlus oleks toetusest ilma jäänud isegi siis, kui raha oleks üle jäänud. Olukorras, kus aga 40 või enam punkti saanud taotlustega taotletud kogusumma oli suurem kui taotlusvooru eelarve, tuli toetuste määramine otsustada taotlusvooru tingimuste punkti 3.3.4.
44. kohaselt taotlustele antud punktisummade alusel kujunenud pingerea alusel. Toetuste määramine pingerea alusel tähendab seda, esimesena määratakse toetus enim hindepunkte saanud taotlejale, määrates talle toetuse tema poolt taotletud summas, seejärel määratakse toetus teise punktisumma saanud taotleja taotluse ulatuses jne. Antud juhul ei tulenenud taotlusvooru tingimustest, et MISA oleks pidanud jagama eelarves toetusteks ette nähtud summa kõigi taotlejate vahel kas võrdselt või proportsionaalselt saadud punktisummaga. Viimane lahendus olnuks ka äärmiselt ebamõistlik, tuues kaasa selle, et mitte ükski taotlejatest ei oleks saanud kogu taotletud summat, mis seadnuks lõppkokkuvõttes kahtluse alla kõigi taotleja eesmärkide saavutamise võimalikkuse. Nii nagu 40punktilise lävendi puhul, on kaebajad ekslikult leidnud, nagu andnuks toetuse saamise õiguse see, et iga kaebaja ühendab vähemalt 5 liikmesorganisatsiooni. See 5 liikmesorganisatsiooni reegel oli samuti sätestatud miinimumkriteeriumina, mitte ei tähendanud seda, et vähemalt viit organisatsiooni ühendavad katusorganisatsioonid tingimata toetust saavad.
45. Nõustun vastustaja seisukohaga, et sedalaadi toetuste saamiseks esitatud taotluste läbi vaatamisel ning eeskätt taotluste mõju- ja arengueesmärkide hindamisel oli pädeval organil väga avar kaalutlusruum. Taotlusvooru tingimuste punktis 3.3.1 loetletud kriteeriumite näol ei ole tegemist objektiivselt mõõdetavate kriteeriumitega, vaid hinnang iga konkreetse taotluse väärtusele neist kriteeriumitest lähtudes on paratamatult teatud määral subjektiivne ning tuginebki hindaja isiklikele teadmistele ja kogemustele. Käesoleva vaidlusega võrdlemisi sarnases asjas leidis Riigikohus, et kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (vt. Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-77-12). Nii nagu Riigikohtu poolt eelkäsitletud juhul, tuleb ka käesolevas asjas asuda seisukohale, et kohus ei saa hakata hindamiskomisjoni hindajatest liikmete poolt antud hindepunkte sisuliselt kontrollima. Kaebajad ei ole kaebuses esitanud mistahes tõsiseltvõetavaid väiteid, mis lubaksid arvata, et nende taotlustele antud hindepunktid on ilmselgelt ebamõistlikult madalad. Kõnealuste toetuste puhul tuleb arvestada sellega, et tegemist on piiratud hulga raha jagamisega, millele soovijaid oli rohkem kui võimalusi. Arvestades erinevate katusorganisatsioonide poolt kavandatud tegevuste laia spektrit ei olekski enamasti objektiivselt võimalik põhjendada ühes taotluses kirjeldatud tegevuse paremust mõne teise tegevuse ees. Tegemist on väga laia kaalutlusõiguse alusel tehtud hindamisotsusega, mille objektiivne kohtulik kontroll ei ole põhimõtteliselt võimalik. Hinnang sellele, kas mingi konkreetse katusorganisatsiooni poolt taotluses kajastatu alusel tuleks tema tööd esindatava rahvusvähemuse kogukonnaga hinnata 20-pallisel skaalal 5, 9 või 20 punktiga, ei tugine ega saagi üldjuhul tugineda mingisugustele objektiivselt mõõdetavatele või hinnatavatele kriteeriumitele või selgelt ratsionaalsele argumentatsioonile. Oluliseks kaalutlusargumendiks selliste küsimuste hindamisel on otstarbekus, ent kaalutlusotsuse otstarbekus ei allu halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 158 lg 3 kohaselt kohtulikule kontrollile. Sellise kontrolli teostamine oleks ka võimatu. Ka iga üksiku hindaja poolt igale taotlusele konkreetse hindamiskriteeriumi osas antud hindepunkti ei oleks võimalik ratsionaalsete argumentidega ei kinnitada ega ümber lükata. Olukorras, kus selliste toetuste määramise kohta tehtud hindamisotsused oleksid sisuliselt kohtulikult kontrollitavad, muudaks MISA sellekohase eesmärgipärase tegevuse võimatuks, sest vähemalt valdava osa selliste otsuste puhul on üht või teistpidi argumenteerida võimalik pea lõpmatuseni. Õiglasema ja objektiivsema lõpptulemuse saamiseks ongi seetõttu ette nähtud taotluste hindamine mitme hindaja poolt eraldi ning lõpptulemusena üksikhindajate poolt antud punktide põhjal keskmise hindepunkti välja arvutamine. Kaebajate seisukoht, et komisjon (ja komisjoni otsusele tuginenud MISA juhataja) ei ole taotlusi objektiivselt hinnanud, ei ole põhjendatud. Sellist väidet tuleks käesoleva asja puhul kaaluda, kui kaebajad oleksid toonud välja mingisugused sellised asjaolud, mis lubaksid kahelda hindajate aususes või mille tõttu oleks mõni hindaja pidanud otsustusprotsessist taanduma. Ühtki sellist asjaolu kaebajad välja toonud ei ole.
46. Kaebajad eksivad, leides, et neil on tekkinud õiguspärane ootus toetusele. Sellest, et kaebajatele on varasematel perioodidel sarnaseid toetusi määratud, ei teki mistahes õiguspärast ootust sellele, et toetusi määratakse ka edaspidi. Toetuste määramine otsustatakse igas taotlusvoorus, arvestades sellesse taotlusvooru esitatud taotlusi. Õiguspärane ootus kaitseb isikut avaliku võimu sõnamurdliku käitumise eest, eeskätt selle eest, et avalik võim ei võtaks isikult õigust, mis talle varem juba antud on. Kaebajatele ei ole mingil moel antud õigust nõuda vaidlusaluses taotlusvoorus esitatud taotluses nimetatud tegevuste finantseerimiseks toetust. Samuti pole õige kaebajate seisukoht, nagu kujutaks MISA eraldatavad toetused endast mingisugust erilist finantseerimise viisi. Asjaolu, et rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid saavad selliste toetustena saadud summadest finantseerida ka oma igapäevast tegevust, ei anna neile iseenesest õigust sellise toetuse saamist nõuda. Eeltoodust ei saanud ega pidanudki MISA asjassepuutuvate otsuste tegemisel arvestama võimalusega, et kaebajad olid enne otsuse tegemist toetuse saamisele lootes juba selle arvelt kulutusi teinud.
47. Õige ei ole kaebajate seisukoht, et MISA oleks pidanud eelarve suurendamise korral sellest taotlejaid teavitama või üldse uue taotlusvooru välja kuulutama. Eelarve suurendamine ei saanud ühegi taotleja huve kuidagi rikkuda ega kahjustada. Vastustaja märgib õigesti, et seeläbi pigem suurenes kõigi taotlejate võimalus toetust saada. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et täiendavalt eelarvesse saadud 50 000 eurot oleks tulnud jagada nende vahel, kes muidu toetusest ilma oleksid jäänud.
48. Õige pole ka kaebajate seisukoht, et MISA oleks pidanud tegema neile ettepaneku taotletava toetuse vähendamiseks. Selline võimalus on taotlusvooru tingimuste punktis 3.3.3 ette nähtud neile taotlejatele, kelle taotlus sai mõju- ja arengueesmärkide hindamise eest enam kui 42 punkti. Kuigi taotluste sisulise hindamise koosoleku protokollis pole üheselt välja toodud kaebajate taotluste mõju- ja arengueesmärkide hindamisel antud punktisummat, on see võimalik välja arvutada üksikute hindajate individuaalsete hindamislehtede põhjal, lahutades iga hindaja poolt antud kogupunktisummast kuluefektiivsuse näitajate eest antud punktisumma ja arvutades kõigi hindajate antud hinnete põhjal keskmise hinde. Selle arvutuse tulemus näitab, et ükski kaebajatest ei saanud mõju- ja arengueesmärkide eest 42 või enam punkti, mistõttu ei saanud komisjon teha neile ettepanekut toetuse summa vähendamiseks.
49. Õige ei ole kaebajate etteheide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise osas. Kohustus taotlejaid võrdselt kohelda, ei tähenda seda, et kõik peaksid saama võrdselt raha, vaid seda, et kõiki taotlusi hinnatakse samadest kriteeriumitest tulenevalt. Seda, et see nii antud juhul oli, kinnitavad hindamiskomisjoni liikmete individuaalsed hindamislehed.
50. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Vastustaja on taotlenud kaebajalt menetluskuludena õigusabikulude välja mõistmist. Leian, et vastustaja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks tuleb HkMS § 109 lg 6 alusel rahuldamata jätta. Halduskohtute praktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et avaliku võimu teostaja poolt oma igapäevasest tegevusest tõusetunud kohtuvaidluse õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendud. See ei tähenda, et vastustajaks olev haldusorgan ei võiks kasutada lepingulist õigusabi või et sellise õigusabi kasutamine iseenesest oleks põhjendamatu. Küll aga on põhjendamatu selliste kulude välja mõistmine vaidluse kaotanud haldusväliselt subjektilt. Käesolev vaidlus on tekkinud MISA igapäevategevuse pinnalt ning nagu mistahes muu haldusorgan, peab ka MISA sellises kohtumenetluses osalemise korraldama selliselt, et ka võidu korral teisele poolele õigusabikulude kandmise kohustust ei teki. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik