Obsah (8)

§ 162§ 340§ 436§ 651§ 659§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-14-14356 Tsiviilasi F.R.i h

§ 162lg 1 ja § 175 lg 1 mõttes kliendiga nõupidamiseks kulunud aeg 1 h, hageja 9.

mai 2015 dokumendiga tutvumisele ning kohtule saadetava e-kirja koostamisele kulunud aeg 0,4 h, Ajalooarhiivis dokumentidega tutvumise ja e-kirjavahetuse ajakulu 1,1 h,

1. novembri 2014 määrusega tutvumise ning sellega seonduvalt kostjale saadetava e-kirja koostamiseks kulunud aeg 0,2 h,
2. detsembri 2014 määrusega tutvumiseks ning sellega seonduvalt kostjale saadetava e-kirja koostamiseks kulunud aeg 0,3 h; 3) ei ole maakohus viidanud ühelegi normile, mis võimaldaks kinnistusraamatu väljavõtete saamise kulu välja nõuda üksnes juhul, kui väljavõte on asja materjalide juures. Kinnistusraamatu väljavõtete tegemise üheks põhjuseks oli selgitada välja hageja varanduslik olukord hagile vastamise hetkel; 4) on taotluses kostja palunud välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga. Kohus oleks pidanud määrama tähtaja taotluses esineva võimaliku puuduse kõrvaldamiseks (

§ 340¹ lg 1 rikkumine).

Määruskaebuse esitaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. See asjaolu on kontrollitav MTA kodulehelt. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED 6. Hageja F.R. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub määruskaebusel alus. Põhjendused ja õigusaktid on määruses selgelt välja toodud.

§ 436lg 1 käib otsuse, mitte määruse, kohta.

Kuivõrd kohus ei ole ületanud diskretsiooni piire, ei saa tegemist olla menetlusõiguse rikkumisega. 2) kuivõrd kohtupraktikas on tunnitasuks kujunenud 120 eurot, peavad need tunnid olema tõesti põhjendatud ja vajalikud. Antud tsiviilasjas ei toimunud ühtegi istungit. Tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas. Kostja on esitanud kolm dokumenti, mille koostamise eest on kohus välja mõistnud 936 eurot; 3) on maakohtu seisukoht põhjendatud, et lisadega tutvumise ja õigusliku positsiooni kujundamise ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks lugemiseks ei ole alust; 4) ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt tuleks hageja poolt juba hagis esitatud dokumendid uuesti välja võtta ja see kulu menetluskulu hulka lisada. See on ka vastuolus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohus peaks hagimenetluses tegelema uuriva menetlusega ning ise tõendeid koguma; 3 5) on õigusabikulude koos käibemaksuga väljamõistmise aluseks avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kinnitust ei saa anda hiljem tagantjärele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. augusti 2015 määrus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude suuruse osas ning teha uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1123,20 eurot. Muus osas tuleb Tartu Maakohtu 10. augusti 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus

§ 659

kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas. 9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamise osas. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta, sest kostja ei kinnitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi vastavasisuline kinnitus on

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamise eelduseks, ei kohaldu nimetatud säte ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud füüsiline isik. Füüsiline isik (kui ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja) ei saa olla käibemaksukohustuslaseks. Kuivõrd kostja on avalduses (tl 152-154) taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, oleks maakohus pidanud antud taotluse rahuldama.

1. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 7,8 tundi summas 936 eurot (s.o 7,8 tundi x 120 eurot/tund). Määruskaebuse esitaja leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks on kokku 1801,20 eurot. Riigikohus on
2. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et

§ 175

järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, seega ei esine alust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 11. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga menetluskuludelt arvestatava käibemaksu osas ning muus osas jääb määruskaebus rahuldamata, lisandub maakohtu poolt kindlaksmääratud ja väljamõistetud menetluskuludele käibemaks. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja hagejalt väljamõistetavaks menetluskuluks on seega kokku 1123,20 eurot (s.o 936 eurot + käibemaks 20%). 12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson