) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjad on esitanud vastused hagile, milles nad hagi ei tunnista. Seaduses ei ole sätestatud võimalust lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega sel juhul, kui kohus leiab, et kostjad ei ole hagile sisuliselt vastanud. Samuti puudub alus jätta kaja menetlusse võtmata põhjusel, et kostjad ei ole kohtu arvates esitanud vastust, mis ei vasta vastusele esitatud nõuetele nii vormi kui sisu poolest. Kostjad on oma vastustes leidnud, et neil on võimalik esitada täiendavaid vastuväiteid hageja nõudele, kui hageja viitab konkreetsetele tehingutele, millega on hagejale kahju põhjustatud. Kostjad leiavad, et kohtul on võimalus antud tsiviilasi lahendada sisuliselt, s.t jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Menetluse edasine käik 8. Puudutatud isiku pankrotihaldur märkis, et jääb varasemalt (s.o 09.10.2014) kostjate kaja osas esitatud seisukoha juurde. Kostjate kaja polnud pankrotihalduri hinnangul õiguslikult põhjendatud. 9. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need 19.10.2015 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 10. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest ja jättis kostjate menetlusabi taotlused rahuldamata ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja menetlusabi taotluste uueks lahendamiseks (
Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. 11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kaja peab vastama
38. peatükis ja §-s 416 sätestatud nõuetele. Tulenevalt
lg-s 2 sätestatust kohalduvad kajale ka muud menetlusosaliste poolt esitatavatele dokumentidele kehtivad erisätted. Seetõttu on maakohus iseenesest korrektselt järeldanud, et kostjate poolt esitatud kajale peab §-s 394 sätestatu kohaselt olema lisatud kostja vastus hagile. Kaja menetlusse 3
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud kaja kahel korral käiguta ning palunud kostjatel lisada kajale dokumendid, millega kostjad soovivad oma faktiliste väidete ehtsust tõendada. Kuivõrd kostjad nõutud dokumente ei esitanud, keeldus maakohus kaja menetlemisest. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. 12. Esiteks märgib kolleegium, et
lg 2 on üldnorm, millest ei tulene reeglina iseseisvat alust menetlusdokumendi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Taotluse, avalduse või kaebuse menetlemisest keeldumise alus peab üldiselt tulenema konkreetsele dokumendi menetlemisele laienevatest erisätetest. Kaja puhul tuleb kolleegiumi hinnangul juhinduda ennekõike
§-s 416 ja vastavalt §-s 394 sätestatust. Kui kaja ei vasta
sätestatud tingimustele, võib koosmõjus
lg-ga 2 kaja menetlemisest keeldumine erandjuhtudel olla põhjendatud, kuid seda vaid juhul, kui kaja menetlemine on esitatud kujul võimatu ja menetlusosaline pole puudust likvideerinud ka kohtu poolt
Käesoleval juhul on maakohus keeldunud kaja menetlemisest põhjendusel, et kostjad pole esitanud hagile nõuetekohast vastust, st ennekõike lisanud sellele kostjate faktilisi väiteid kinnitavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul pole selline minetus käsitletav puudusena, mille tõttu on kohtul kaja menetlemine takistatud või võimatu. Seetõttu pole sellisel põhjendusel kaja menetlemisest keeldumine kooskõlas
§-s 416 sätestatuga. 13. Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus asunud hindama kostjate poolt esitatud sisuliste vastuväidete põhistusi. Maakohus on märkinud, et kostjad pole maakohtule tõendanud neid faktilisi väiteid, millele kostjad oma kohtule edastatud vastustes on tuginenud. Selliste asjaolude hindamine pole kaja menetlusse võtmise otsustamisel õiguspärane ega tulene ei
§-s 416 ega §-s 394 sätestatust. Kaja põhjendatus tuleb lahendada kaja sisuliselt menetledes. Seetõttu tuleb maakohtu määrus menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (
14. Kuivõrd maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud kostjate menetlusabi taotlused rahuldamata seoses kaja menetlusse võtmisest keeldumisega ja arvestades, et maakohtu määrus vastavas osas tühistatakse, tuleb maakohtul kostjate kaja menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata sisuliselt ka kostjatele menetlusabi andmise lubatavust
§-de 180 jj kohaselt. 15. Kostjate määruskaebus kuulub eespoolmärgitu tõttu rahuldamisele osaliselt, st osas, millega kostjad taotlevad maakohtu vaidlustatud määruse tühistamist. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, millega kostjad taotlevad tsiviilasja nr 2-13-4413 menetluse taastamist.
Tsiviilasja nr 2-13-4413 menetluse taastamise üle peab seetõttu kõigepealt otsustama maakohus. 16. Kaja menetlusse võtmise uuel otsustamisel ja lahendamisel tuleb maakohtul võtta põhjendatud seisukoht ka kostjate arvamuse osas, mille kohaselt polnud tagaseljaotsuse tegemine lubatav põhjusel, et kostjad on hagile tähtaegselt vastanud. Kolleegiumi hinnangul pole kostjate tähtaegselt esitatud vastustele tõendite lisamata jätmine või vastuste ebapiisav põhistamine sellisteks asjaoludeks, mis võimaldaks maakohtul lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega. Maakohtu selline tõlgendus pole kooskõlas
lg-ga 1, mille kohaselt on tagaseljaotsuse tegemine lubatud vaid juhul, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Olukorras, kus kostjad on kohtule teatanud, et ei tunnista hagiavalduses nende vastu esitatud nõuet, ei saa kohus
lg-st 1 tulenevalt lugeda hageja esitatud faktilisi väiteid kostja poolt omaksvõetuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 11). 17. Kolleegium lisab, et kaja lahendamisel tuleb maakohtul silmas pidada, et
lg 1 ja § 465 lg 1 järgi tehtavast määruses tuleb
lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida
Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused (vt nt Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-21-129-14, p 11, ja 3-2-1-16-15, p 15). 18. Seoses kohtuniku Ülle Jänes puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Kaupo Paal. Seoses kohtuniku Imbi Sidok-Toomsalu korralisel puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ele Liiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.