← Eesti

3-15-357/15

Obsah (9)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 77§ 79§ 58§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 26. oktoober 2015, Jõhvi 3-15-3

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-15-357 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla kinnitas
  2. detsembril 2014 kinnipeetava Romeo Kalda individuaalse täitmiskava (ITK) (tl 9-10).
  3. R. Kalda esitas Viru Vanglale
  4. jaanuaril 2015 ITK peale vaide (tl 11-18), milles vaidlustas ITK-d osaliselt. Kaebaja põhiargumendid on järgmised. 2.
  5. Kaebaja on enne Viru Vanglasse ümberpaigutamist viibinud erinevates vanglates 13 aastat ning teda ei ole kordagi hinnatud kõrgohtlikuks ametnikele, vangidele ja avalikkusele. 2.
  6. Alates
  7. aastast on kaebajat hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele ja ametnikele. Teistele vangidele hinnati
  8. a ITK-s kaebaja veel lihtsalt ohtlikuks, kuid
  9. a ITK-st alates on kaebajat hinnatud teistele vangidele kõrgohtlikuks. Viru Vangla ei ole ära näidanud ja tõendanud faktidega, et kaebaja oleks olnud vägivaldne, ähvardanud ja/või muul moel ohustanud ametnikke ja vange. Kaebaja isiklikus toimikus puuduvad sellised andmed. Vaidlustatud ITK on sisuliselt sarnane eelmiste ITK-dega, mis viitab selgelt sellele, et kaebaja käitumist ei ole hinnatud. Rikutud on vangistusseaduse (VangS) § 16 lg-t 3, mille kohaselt ITK-d muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule. 2.
  10. Vaidlustatud ITK-s toodud hinnangud, väited ja andmed ei ole objektiivsed. Need on ebaõiged ja kaebajat põhjendamatult negatiivses valguses näitavad. Väited, et kaebaja on kõrgohtlik inimestele, riivab kaebaja au- ja väärikust ning teotab kaebaja head nime. ITK-s vaidlustatud hinnangud on väärad ning kahjustavad kaebaja õiguskuuleka käitumise ajalugu. Need väited seavad takistused kaebaja ennetähtaegse vabanemise küsimuse otsustamisel maakohtus ja kaebaja vanglasisesel paigutamisel osakonda, kus on rohkem vabadusi kui seda tugevdatud järelevalvega osakonnas. 2.
  11. Kaebaja leiab, et ebaõigesti on esitatud andmed, riskid, isikuomadused ja käitumine, et haridus ja töö on riskid. Arusaamatuks jääb ja alusetu on väide usalduse kaotusest. 2.
  13. detsembri
  14. a ITK-s esitatud väited ja hinnangud rikuvad lisaks kaebaja põhiõigustele ka VangS § 41 lg-s 1 sätestatud inimväärikust. 2.
  15. Seoses kaebaja jätkuva paigutamisega tugevdatud järelevalvega osakonda on vangla teinud ITK-s kaalutlusotsuse, mis tuleb lugeda haldusaktiks. 2.
  16. Kaebaja leiab, et tema jätkuv lugemine kõrgohtlikuks on ebaõige ja formalistlik.
  17. Viru Vangla jättis
  18. jaanuari 2015.a otsusega nr 6-12/1-2 vaide läbi vaatamata ja tagastas selle (tl 47).
  19. Tartu Halduskohtusse saabus
  20. veebruaril 2015 R. Kalda kaebus Viru Vangla II üksuse poolt
  21. detsembril 2014 kinnitatud ITK peale (tl 3-8). Kaebaja esitas järgmised taotlused. 4.
  22. Algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta asjas kohaldamata justiitsministri
  23. mai
  24. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 3 p-d 5-6, § 3 lg 1 ja lg 4 p-d 1-
  25. 4.
  26. Tühistada ja/või tunnistada õigusvastaseks ITK-s tehtud otsus, millega kaebaja jäeti veel aastaks karistust kandma edasi tugevdatud järelevalvega osakonda ja teha Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks seoses paigutamisega. 2 3-15-357 4.
  27. Tunnistada õigusvastaseks ning teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada kõrvaldama ITK-st ebaõiged, kaebajat halvustavad, au- ja head nime teotavad ning inimväärikust alandavad väited ja hinnangud: „kõrgohtlik ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas)“, samuti esitatud väide „usalduse kaotus“. 4.
  28. Tunnistada õigusvastaseks ja teha Viru Vanglale ettekirjutus ebaõigete hinnangute ning väidete ITK-s parandamiseks ja kõrvaldamiseks osas, kus on kirjas: „Turvalisuse risk: põgenemisoht, usalduse kaotus“, samuti: „haridus-, töö-, majanduslik toimetulek-, suhted ja elustiil-, mõtlemine ja käitumine-, hoiakud“. 4.
  29. Tunnistada õigusvastaseks ja teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega lõpetada ITK-s kaebaja inimväärikuse alandamine, au- ja hea nime teotamine, süütuse presumptsiooni riive, eraelu puutumatuse riive, mõttevabaduse, arvamuste ja veendumuste vabaduste riive ning sekkumine ja kaebaja tahte vastaselt tema veendumuste kohta andmete kogumine ja talletamine.
  30. Vastustaja palus
  31. mai
  32. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 46).
  33. Kohus määras
  34. septembri
  35. a määrusega asja arutamise kohtuistungil (tl 49). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  36. Kaebaja taotleb Viru Vangla poolt
  37. detsembril 2014 kinnitatud ITK õigusvastaseks tunnistamist, ettekirjutuse tegemist ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 7.
  38. Kaebaja leiab, et kuna Viru Vangla ei ole vaiet lahendanud, siis jääb kaebaja oma vaides esitatud põhjenduste juurde ning palub kohtul nendega arvestada, kui käesoleva kaebuse põhjendustega. 7.
  39. Sellise aastast-aastasse muutumatu ITK-ga on kaebaja muudetud riigivõimu objektiks ning tal puudub tõhus õiguskaitsevahend selles küsimuses. Asjaolu, et ka väärtushinnangutega saab inimväärikust riivata Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 10 tähenduses, on leidnud ka Riigikohus oma
  40. juuni
  41. a otsuses haldusasjas nr 3-31-3-12, p-d 20, 41 ja
  42. 7.
  43. ITK-s esitatud ebaõiged andmed ja hinnangud alandavad kaebaja väärikust. 7.
  44. Vaidlusalune ITK on formalistlik ning see on kordunud aastast-aastasse ning tegelikku ja objektiivset riskihindamist tehtud ei ole. Arvestatud ei ole kaebaja arengut. VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule. Kaebaja paigutati Viru Vanglasse
  45. aastal seoses julgeolekuohuga tema suhtes. Kaebajat ei olnud hinnatud kõrgohtlikuks. Tartu Vanglas oli kaebaja tavalises osakonnas ja käis koolis. Justiitsministeeriumi
  46. jaanuari
  47. a otsusega paigutati kaebaja Viru Vanglasse, et vähendada kaaskinnipeetavate poolset ohtu kaebaja julgeolekule. Samuti pidi ümberpaigutamine soodustama ITK-s toodud tegevuste elluviimist. Kaebajat ei paigutatud Viru Vanglasse, et ta oleks kõrgohtlik ja/või agressiivse käitumisega. Viru Vanglas
  48. a koostatud ITK-s ei ole kaebajat hinnatud kõrgohtlikuks ega paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Samuti ei ole
  49. aprilli
  50. a ITK-s kaebajat hinnatud kõrgohtlikuks ametnikele ja vangidele, rääkimata põgenemisohust ja usalduse kaotusest. Kõrgohtlikkus tuli esmakordselt sisse
  51. mai
  52. a ITK-s ning seda täiesti meelevaldselt, kuna kaebaja ei ole kogu Viru Vanglas veedetud kuue aasta jooksul olnud agressiivne, ohtlik ja/või selle eest karistatud 3 3-15-357 distsiplinaar- ja kriminaalkorras. Samuti on
  53. mai
  54. a ITK-s esmakordselt toodud sisse põgenemisoht ja sedagi viitega varasematele sündmustele. 7.
  55. Edasi on ITK üks ühele kordunud
  56. juuni 2012 ITK ja
  57. oktoobri 2012 ITK ning
  58. jaanuari 2014 ITK. Viru Vangla on kohtule saadetud
  59. veebruari
  60. a vastuses kinnitanud, et tõendid puuduvad ITK-s esitatud hinnangute ja väidete osas. Kaebaja esitab tõendid, et tema käitumine on olnud Viru Vanglas hea: koolitunnistus 2009/2010 õppeaasta, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse
  61. aprilli
  62. a tunnistus ja kooli tunnistus 2013/2014 õppeaasta. 7.
  63. VangS § 16 lg-s 1 on seadusandja ammendavalt sätestanud, millest ITK koosneb ning normist ei tulene vanglale õigust ITK-s alustada kaebaja kohta teadlikult halvustavaid ja tõele mittevastava iseloomustuse ja väärtushinnangute andmist. VangS § 16 lg-st 5 ei tulene ministrile volitust ja pädevust määrusega asuda reguleerima küsimusi nagu ITK peab sisaldama veel andmeid: § 1 lg 3 p 5; § 1 lg 3 p 6; § 3 lg 1 ja lg 4 p-d 1-
  64. Kaebaja leiab, et määrus on vaidlustatud osas vastuolus VangS § 16 lg-tega 1 ja 5 ja PS §-dega 3, 10, 11, 13, 14, 17, 22, 26, 40,
  66. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 8.
  67. Vaie tagastati vangla poolt kaebajale õigesti. Vaides esitati nõude p-de 1 ja 2 all kehtetuks tunnistamise nõuded ITK osas. Kinnipeetava ITK ei ole vastustaja hinnangul, mida toetab ka kohtupraktika, haldusakt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-95-09, p 19). Kinnipeetav vaidlustab põhimõtteliselt enda paigutamist Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida nii vanglat, vangla osakonda kui ka kambrit, kus enda kinnipidamislikku karistust kanda. Tegemist on vangla otsustusega, mille käigus hinnatakse erinevaid aspekte, tagamaks karistuse eesmärgi saavutamine ja julgeoleku tagamine vanglas. Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas on kinnipeetavatele, sh kaebajale, tagatud kõik kinnipeetavatele ette nähtud õigused. 8.
  68. Kuivõrd kaebaja vaie tagastati, on läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus. Samuti seetõttu, et ITK näol ei ole tegemist haldusaktiga, on vastustaja seisukohal, et vastavas osas (ettekirjutuse tegemise nõudes) tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kuivõrd ettekirjutuse tegemise nõue langeks sellisel juhul ära, puudub ka põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 45 lg 2 tähenduses ITK õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. 8.

  1. Kaebaja nõue ITK-s sisalduvate hinnangute muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetava ITK koostamise üheks aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Kinnipeetava riske hindab inspektor-kontaktisik kaasates vajadusel teisi pädevaid ametnikke, riskihindamise tulemina koostatakse kinnipeetava riskihindamise ankeet, mille alusel tehtavad järeldused kantakse ITK-sse. Vaidlustatud ITK hinnangute aluseks oli riskihindamise ankeet nr
  2. Riskihindamise ankeet sisaldab teavet, millega tutvumise õigus kinnipeetaval puudub. Tulenevalt justiitsministri
  3. mai
  4. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi määrus) § 5 lg-st 2, selgitab inspektor-kontaktisik kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, kuid riskihindamise ankeeti kinnipeetavale ei väljastata, juhindudes avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-st 9, samuti riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-st
  5. 8.
  6. Kaebaja taotlusega – tunnistada põhiseaduse vastaseks määruse § 1 lg 3 p-d 5 ja 6 ning § 3 lg-d 1 ja 4, seonduvalt on vastustaja seisukohal, et kaebus on ka selles osas põhjendamatu. Justiitsminister on vangistuse täideviimise valdkonna eest vastutav 4 3-15-357 minister, volitusnorm kehtestada individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend tuleneb VangS § 16 lg-st
  7. Vaidlustatud sätted ei ole vastuolus sama paragrahvi lõikes üks sätestatuga, täpsustades seaduses sätestatud nõudeid tehniliselt. Tegemist on vajalike, sobivate ning mõõdukate sätetega. Lisaks on vastustaja seisukohal, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise välistab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg
  8. Kohus algatab õigusakti sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ainult juhul, kui antud säte mõjutab vaidluse tulemust. Käesoleval juhul vaidlustab kaebaja ITK-d osas, mis kaebaja väitel põhineb vangla valel hinnangul ja sellest tuleneval vanglasisesel paigutusel VangS § 16 lg 1 p-i 1 järgi. Kaebuse tulemus ei sõltu vastustaja hinnangul vaidlustatud määruse sätetest. Kaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  9. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  10. Esmalt lahendab kohus kaebaja nõude tühistada ja/või tunnistada õigusvastaseks ITK-s tehtud otsuse, millega kaebaja jäeti veel aastaks karistust edasi kandma tugevdatud järelevalvega osakonda. Kaebaja palub kohtul teha Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks seoses paigutamisega. Põhjuseid, miks kaebaja peab tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimist õigusvastaseks, ei ole kaebaja kaebuses esitanud. Vaidemenetluses on kaebaja selgitanud, et tugevdatud järelevalvega osakonda on ta jätkuvalt paigutatud juba seitsmendaks aastaks põhjusel, et ta on hinnatud kõrgohtlikuks (tl 17). Kaebaja leiab, et tema jätkuv lugemine kõrgohtlikuks on ebaõige ja formalistlik. Kaebaja peab ebaproportsionaalseks, et teda hoitakse nii kaua tugevdatud järelevalvega osakonnas.
  11. Vaidlusalusest ITK-st nähtub, et kinnipeetav jätkab karistuse kandmist Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Nii on ITK-s märgitud: „Jätkab karistuse kandmist Viru Vangla tugevdatud“ (tl 9). Kaebaja leiab, et seoses kaebaja jätkuva paigutamisega tugevdatud järelevalvega osakonda, on vangla teinud ITK-s kaalutlusotsuse, mida tuleb lugeda haldusaktiks (tl 16). Seda asjaolu kinnitab kaebaja arvates ka justiitsministri määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 21 p 1, mis sätestab, et täitmiskavas peab VangS § 16 lg 1 kohaselt olema vähemalt märgitud ja kajastatud alused, mis esinevad kinnipeetava vanglas vastavasse osakonda paigutamiseks. Vastustaja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus valida nii vanglat, vangla osakonda kui ka kambrit, kus enda karistust kanda. Samuti leiab vastustaja, et tegemist on vangla otsustusega, mille käigus hinnatakse erinevaid aspekte, tagamaks karistuse eesmärgi saavutamine ja julgeoleku tagamine vanglas (tl 46).
  12. Vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri (VSKE) eristavad vanglasse paigutamist, ümberpaigutamist ning vanglasisest paigutamist. Käesolev vaidlus puudutab vanglasisest paigutamist – kaebaja jätkuvat paigutamist Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda. VangS § 5 lg 3, § 19 lg 2, § 20 lg 3 ja § 21 lg 2 alusel justiitsministri määrusega vastu võetud "Täitmisplaan" reguleerib üksnes kinnipeetava ja vahistatu paigutamise ja ümberpaigutamise korda ja tehtavaid toiminguid, mis vanglasisesele paigutamisele aga ei kohaldu. Vanglasisest paigutamist reguleerib VangS § 11 lg 2 ning VSKE § 6 ning vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning 5 3-15-357 julgeolekukaalutlusi (VSKE § 5). Vanglasisese paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud, seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu halduskolleegiumi
  13. aprilli
  14. a otsus 3-3-1-10-11, p 10).
  15. Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonna loomine kajastub justiitsministri
  16. juuni
  17. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ §-s 142, mille kohaselt teise üksuse põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist ning korraldada kinnipeetavate ja vahistatute sotsiaalhoolekannet, sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist. Tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate eraldi hoidmisega teistest kinnipeetavatest täidetakse VangS §-st 12 tulenevat eraldihoidmise printsiipi. Tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatele kinnipeetavatele on tagatud kõik seadustest tulenevad õigused ning erinevus seisneb ainult õiguste realiseerimise viisis. Agressiivsetest ja ohtlikest kinnipeetavatest tulenevate ohtude vältimiseks ning ärahoidmiseks on ette nähtud teised meetmed, mitte tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine. Kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, mitte Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamist.
  18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et seoses kaebaja jätkuva paigutamisega tugevdatud järelevalvega osakonda, on vangla teinud ITK-s kaalutlusotsuse, mida tuleb lugeda haldusaktiks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on kinni peetava isiku ümberpaigutamine käsitatav haldusaktina (
  19. veebruari
  20. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10), vanglasisene paigutamine aga toiminguna (
  21. mai
  22. a otsus asjas nr 3-3-1-20-08). Riigikohus on rõhutanud, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab õiguste kasutamine olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud, ehk isikutel peab olema mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (nr 3-3-1-20-08, p 24). Seega juhul, kui kinnipidamistingimused küll mõnevõrra erinevad, kuid isikutele on tagatud siiski õiguste tegelik ja seaduses sätestatud mahus kasutamise võimalus, pole tegemist kinnipeetava õiguste lõpetamisele või muutmisele suunatud tegevusega, mis eeldaks haldusakti andmist. Kinni peetava isiku vanglasisese paigutamise eesmärgiks on rakendada kinnipeetava suhtes faktilisi, mitte õiguslikke tagajärgi. Erinevalt kinnipeetava ümberpaigutamisest ei ole vanglasisese paigutamise korral haldusakti andmise kohustust ette nähtud ka õigusaktides (
  23. aprilli
  24. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 13).
  25. Tulenevalt VangS § 16 lg 1 p-st 1 saab kinnipeetava vanglasisese paigutamise aluseks olla kinnipeetavale koostatud ITK. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused (kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 1). Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid ja ohtlikkust.
  26. Vastustaja edastas
  27. septembril 2015 kohtule kaebaja kohta koostatud ITK aluseks olnud riskihindamise ankeedi nr 107535 (tl 46p, 53, 54 (konfidentsiaalne)). Kohus kuulutas 6 3-15-357
  28. septembril 2015 toimunud kohtuistungil menetluse haldusasjas nr 3-15-357 osaliselt kinniseks kaebaja kohta koostatud riskihindamise ankeeti puudutavas osas (tl 61). Sellest tulenevalt annab kohus vastustaja poolt tuvastatu osas hinnangu kaebaja jaoks kinniste andmete põhjal. Kaebaja riske on vangla hinnanud enne ITK koostamist ning hinnang on kajastatud riskihindamise ankeedis. Kohus tutvus kaebaja riskihindamise ankeediga, samuti kuulas istungil tunnistajatena üle H. Etti ja M. Tšerkassovi (tl 64 (konfidentsiaalne)) ning nõustub vastustaja poolt antud lõpliku hinnanguga kaebaja kõrgohtlikkuse kohta, aga samuti sellega, et tuvastatu põhjal paigutati kaebaja jätkuvalt Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda.
  29. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude tühistada ja/või tunnistada õigusvastaseks ITK-s tehtud otsuse, millega kaebaja jäeti veel aastaks karistust edasi kandma tugevdatud järelevalvega osakonda. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse teha Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks seoses tema paigutamisega.
  30. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas rahuldada tuleb kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks ja teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega kohustada kõrvaldama ITK-st ebaõiged, kaebajat halvustavad, au- ja head nime teotavad ja inimväärikust alandavad väited ning hinnangud: „kõrgohtlik ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas)“, samuti esitatud väide „usalduse kaotus“.
  31. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 16 komm. 2). Individuaalse täitmiskava koostamise üheks eesmärgiks on kinnipeetava käitumise igakülgne hindamine, et vanglal oleks võimalik teha kaalutletud otsustusi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise kõiki üksikasju ei ole vaja sätestada seadusega.
  32. VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Selle sätte alusel on justiitsminister
  33. mail
  34. a vastu võtnud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus). Määruse § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Määruse § 1 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt peab individuaalne täitmiskava sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid kinnipeetava ohtlikkuse ja ohustatuse kohta vabanedes ning teavet kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta.
  35. Määruse § 2 lg 1 kohaselt koosneb individuaalse täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et individuaalse täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. 7 3-15-357 Sama sätte lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid; ohtlikkust.
  36. Vaidlusaluses ITK-s on Viru Vangla ohtlikkuse, ohustatuse ja muude turvalisuseriskide kohta märkinud järgmist: „KÕRGOHTLIK: ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas). Kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise laad on muutunud raskemaks. Esimesel korral karistatud varavastase kuriteo eest, järgnevatel kordadel on kuritegude toimepanemisega kaasnenud vägivald – tahtlik tapmine, vägivald võimuesindaja suhtes, kehaline väärkohtlemine. Turvalisuse risk: Põgenemisoht, usalduse kaotus.“ (tl 9). Kaebaja leiab, et hinnangud nagu ta oleks kõrgohtlik ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas), samuti väide usalduse kaotuse kohta, on ebaõiged. Sellised hinnangud on kaebuse kohaselt kaebajat halvustavad, tema au- ja head nime teotavad ning inimväärikust alandavad. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
  37. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-12-1988 vaidlustanud
  38. juuni
  39. a täitmiskava, milles sarnaselt käesolevas asjas vaidlustatud individuaalsele täitmiskavale oli kaebaja kohta märgitud analoogsed hinnangud kaebaja ohtlikkusele, hoiakutele, mõtlemisele, käitumisele ja suhetele. Haldusasjas nr 3-13-317 vaidlustas kaebaja
  40. oktoobri
  41. a täitmiskava mh kaebaja turvalisusriske ja tema isikuomadustest ning käitumisest tulenevaid riske kirjeldavas osas.
  42. Kohtu hinnangul on haldusasjad nr 3-12-1988 ja nr 3-13-317 analoogsed käesolevale kohtuasjale, kuna kõigis kolmes on kaebaja vaidlustanud tema kohta koostatud individuaalset täitmiskava, pidades täitmiskavas sisalduvaid hinnanguid solvavateks ja teotavateks. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva asja lahendamisel on asjakohased mõned Tartu Ringkonnakohtu
  43. septembri
  44. a otsuses haldusasjas nr 3-12-1988 ja
  45. juuni
  46. a otsuses haldusasjas nr 3-13-317 antud seisukohad.
  47. Tartu Ringkonnakohus selgitas
  48. septembri
  49. a otsuses asjas nr 3-12-1988, p-s 7, et kuna justiitsministri määrusest nr 21 tulenevalt tuleb riskihindamise analüüsis välja tuua kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide alusel koostatud analüüsi tulemusel antava hinnanguga, millest lähtutakse individuaalse täitmiskava tegevuste ja abinõude kavandamisel. Seega ei saa kaebajaga seonduvaid riske käsitlev individuaalne täitmiskava osa alandada kaebaja au ja väärikust ning rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohtu otsus jõustus, kuna Riigikohus ei võtnud
  50. detsembri
  51. a määrusega menetlusse R. Kalda kassatsioonkaebust.
  52. Asjas nr 3-13-317 (otsus on samuti jõustunud, Riigikohus ei võtnud
  53. detsembri
  54. a määrusega R. Kalda kassatsioonkaebust menetlusse) selgitas ringkonnakohus, et individuaalses täitmiskavas märgitud teave kinnipeetavaga seotud riskide kohta on saadud riskihindamise tulemusel ja tegemist on hinnanguga, mitte faktiväidetega (otsuse p 12). Mis puudutab veel individuaalse täitmiskava selliste osade vaidlustamise võimalusi, siis on juba Riigikohtu halduskolleegiumi
  55. juuni
  56. a otsuse nr 3-3-1-95-09 p-s 19 märgitud, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ja sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. 8 3-15-357 Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktiga ja üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik määrusele vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna selline täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Samas lahendis viidatakse ka sellele, et täitmiskava turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik, kuna kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik, s.o aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. R. Kalda poolt välja toodud põhjendatud huvi täitmiskava turvalisusriske puudutava osa õigusvastasuse tuvastamiseks ei vasta aga eeltoodud tingimustele. Samuti puudub ainuüksi täitmiskavas märgitul tõenduslik tähendus ning üksnes täitmiskavas tuvastatule tuginedes ei saa vangla põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid. Riigikohus on viidatud lahendis pidanud võimalikuks individuaalse täitmiskava vaidlustamist sellises osas üksnes siis, kui kaebaja on koos individuaalse täitmiskavaga vaidlustanud ka mõne täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajaliku vangla poolt tehtud ja kinnipeetava õigusi piirava otsustuse, mis põhineb individuaalses täitmiskavas väljatoodud riskidega seonduvatel andmetel. Käesoleval juhul ei ole ühtegi sellist eraldiseisvat haldusakti vaidlustatud ega ka sellise haldusakti olemasolule viidatud, samuti ei ole viidatud sellele, et mõni vaidlusaluse täitmiskava osa võiks ise oma sisult vastata haldusakti tunnustele ega
  57. oktoobri
  58. a individuaalset täitmiskava ka sellise põhjendusega vaidlustatud.
  59. Ringkonnakohus selgitas haldusasja nr 3-13-317 otsuse p-s 13, et pärast Tartu Vanglas
  60. septembril 2008 kinnitatud individuaalset täitmiskava on Tartu Vanglas kaebaja osas kinnitatud individuaalne täitmiskava ka
  61. detsembril 2008 ja selles on juba märgitud, et kaebaja on kõrgohtlik ja uute kuritegude riskidena on välja toodud riskiv/hoolimatu eluviis, agressiivne käitumine, teo ja tagajärje seoste mittemõistmine ning riskide maandamiseks on muuhulgas peetud vajalikuks korrigeerida kaebaja väärtushinnanguid.
  62. detsembril 2008 kinnitatud individuaalse täitmiskava osas on R. Kalda läbinud ka kohtuvaidluse ning halduskohus on asjas nr 3-09-661 tehtud otsusega jätnud R. Kalda kaebuse rahuldamata. Seega on kaebajaga seonduvad turvalisusriskid välja toodud juba varasemalt. Mis puudutab veel individuaalses täitmiskavas välja toodud turvalisusriskide ja kinnipeetava isikuomadustest ning käitumisest tulenevate riskide vaidlustamist kohtus, siis haldusasjas nr 3-10-2679 vaidlustas R. Kalda Viru Vangla
  63. aprillil 2010 kinnitatud individuaalset täitmiskava samuti selles toodud turvariskide ja nendega seotud hinnangute osas, kuid kohtud, sh Riigikohus oma
  64. oktoobri
  65. a tehtud lahendiga nr 3-3-1-31-12, jätsid R. Kalda kaebuse nimetatud osas rahuldamata.
  66. Vastustaja
  67. mai
  68. a vastuse kohaselt on ITK koostamise üheks aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused (tl 46p). Kinnipeetava riske hindab inspektor-kontaktisik kaasates vajadusel teisi pädevaid ametnikke. Riskihindamise tulemina koostatakse kinnipeetava riskhindamise ankeet, mille alusel tehtavad järeldused kantakse ITK-sse. Kohus leiab, et kaebaja poolt viidatud teave temaga seonduvate riskide kohta tuleneb konkreetsel juhul riskihindamise ankeedist, mis on kinnitatud
  69. detsembril 2014 ja on seega olnud
  70. detsembri
  71. a kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise aluseks. Kuna riskihindamise ankeedis tuleb välja tuua ka kinnipeetavale omased ohutegurid, siis ei ole käesoleval juhul tegemist laimu ega kaebaja au teotamisega, vaid riskihindamisel kogutud faktide põhjal koostatud analüüsi tulemusel tehtud hinnanguga, millest lähtutakse individuaalse täitmiskava 9 3-15-357 tegevuste ja abinõude kavandamisel. Kaebajaga seonduvaid riske käsitlev osa individuaalses täitmiskavas ei alanda kinnipeetava au ja väärikust ega riku R. Kalda subjektiivseid õigusi.
  72. Vaidlusaluse individuaalse täitmiskavaga seonduv riskihindamine on läbi viidud vastavate spetsialistide poolt, kes analüüsisid kaebajaga seotud riskide hindamisel nii tema poolt toime pandud varasemaid kuritegusid, sh tema käitumist ja motiive ning kuriteo toimumise konteksti ja keskkonda ning ka kaebaja käitumist, mõtlemist, väärtushinnanguid, hoiakuid, suhteid ja elustiili. Kohtu hinnangul kinnitab
  73. detsembri
  74. a riskihindamise ankeet ka sisuliselt kaebaja kohta
  75. detsembril
  76. a individuaalses täitmiskavas välja toodud turvalisus- ja isikuomadustest ning käitumisest tulenevate riskide esinemist. Hinnangu andmine riskide kohta on olemuselt subjektiivset elementi sisaldav. Küsimus sellest, millise metoodikaga riskide hindamine peaks aset leidma – testid, vestlused, käitumisega seotud faktide põhjal hinnangu andmine – on seadusandja, justiitsministri ja vastustaja kaalutlusõiguse alusel määratav ning riskide hindamise viisi valik ei ole käesoleval juhul seadusega vastuolus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  77. juuni
  78. a otsus asjas nr 3-12-2712, p 13).
  79. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R. Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks ja teha Viru Vangale ettekirjutus, millega kohustada kõrvaldama ITK-st väited ja hinnangud: „kõrgohtlik ametnikele (ühiskonnas), vangidele (vanglas) ja avalikkusele (ühiskonnas), samuti „usalduse kaotus“, tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja taotluse nende väidete ning hinnangute parandamiseks.
  80. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebaja nõude osas tunnistada õigusvastaseks ja teha Viru Vanglale ettekirjutus ebaõigete hinnangute ja väidete ITK-s parandamiseks ja kõrvaldamiseks osas, kus on kirjas: "haridus-, töö-, majanduslik toimetulek-, suhted ja elustiil-, mõtlemine ja käitumine-, hoiakud".
  81. Vaidlusaluses ITK-s on lahtris „Lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta“ märgitud „Haridus, töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine, hoiakud“ (tl 9). Kaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks ta peab eelnimetatud andmeid ebaõigeteks. Vaides on kaebaja leidnud, et need hinnangud on väärad ja kahjustavad kaebaja õiguskuuleka käitumise ajalugu. Samuti seavad vaidlustatud väited takistused edaspidiselt kaebaja ennetähtaegse vabanemise küsimuse otsustamisel maakohtus ning kaebaja vanglasisesel paigutamisel osakonda, kus on rohkem vabadusi, kui tugevdatud järelevalvega osakonnas (tl 13-14). Istungil selgitas vastustaja, et mida suuremad oskused on kinnipeetaval vanglast vabanemise hetkel, seda parem on tema hakkama saamine vanglast väljaspool. Selline riskide mainimine ITK-s tähendab seda, et neid riske maandatakse. Riskide maandamise alusel võimaldatakse kinnipeetavale täiendavat haridust ja tööd (tl 63p). Kaebaja riske on vangla hinnanud enne ITK koostamist ning hinnang on kajastatud riskihindamise ankeedis. Kohus tutvus kaebaja riskide hindamise ankeediga, samuti kuulas istungil tunnistajana üle H. Etti, kes selgitas, millest tulenevad riskid, mida kaebaja vaidlustab (tl 64 (konfidentsiaalne)) ning nõustub vastustaja poolt antud lõpliku hinnanguga kaebaja riskide kohta. Seetõttu jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
  82. Järgnevalt lahendab kohus kaebaja taotluse tunnistada õigusvastaseks ja teha Viru Vanglale ettekirjutus, millega lõpetada ITK-s kaebaja inimväärikuse alandamine, au- ja hea nime teotamine, süütuse presumptsiooni riive, eraelu puutumatuse riive, mõttevabaduse, arvamuste ja veendumuste vabaduste riive ning sekkumine ja kaebaja tahte vastaselt tema veendumuste kohta andmete kogumine ja talletamine. 10 3-15-357
  83. Kohus selgitas juba otsuse p-s 25, et kaebajaga seonduvaid riske käsitlev individuaalne täitmiskava osa ei alandada kaebaja au ja väärikust ning ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja viitab Riigikohtu
  84. juuni
  85. a otsusele asjas nr 3-3-1-3-12, mille p-s 42 selgitas kohus, et tulenevalt faktiväidete esitamise kontekstis ja viisist võivad ka need võimaldada väärtushinnanguid. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui hinnang on kujundatud ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata asjaolusid või nende puudumist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas eelnevas loetelus nimetatuga tegemist. Samuti ei riku juhendile vastav täitmiskava iseseisvalt kaebaja õigusi (inimväärikus, süütuse presumptsioon, eraelu puutumatus, mõttevabadus, arvamuste ja veendumuste vabadus). Nagu Riigikohus
  86. juuni
  87. a otsuses asjas nr 3-3-1-95-09 selgitas, ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ja sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Kaebaja ei ole ka kaebuses või vaidemenetluses märkinud, et vaidlusalune ITK sellist vahetut mõju kaebaja õigustele ja kohustustele avaldaks.
  88. Viimaks lahendab kohus kaebaja taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta asjas kohaldamata justiitsministri
  89. mai
  90. a määruse nr 21 "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend" § 1 lg 3 p-d 5-6, § 3 lg 1 ja lg 4 p-d 1-
  91. Kohtuistungil palus kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ka riskihindamise ankeedi osas, kuna see on vastuolus PS-ga (tl 60p). Samuti taotles kaebaja istungil põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist osas, mis piirab kaebaja kaitseõigust halduskohtumenetluses seoses tunnistajatele küsimuste esitamisega ja tunnistajate väidete ära kuulamisega ning nendele vastu vaidlemisega (tl 61).
  92. Esmalt märgib kohus, et halduskohtul on üksnes volitus jätta säte põhiseadusvastasuse korral kohaldamata, tunnistada kohtulahendiga põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastada vastav kohtulahend Riigikohtule, kuid halduskohtul puudub pädevus sätte kehtetuks tunnistamiseks (PSJKS § 9 lg 1,

§ 158lg 4).

Volitus säte kehtetuks tunnistada on PSJKS § 15 lg 1 p 2 kohaselt ainult Riigikohtul. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust vastavalt eelviidatud sätetele. Kaebaja taotluse tõlgendamine ei ole vastuolus kaebaja tegeliku tahtega, sest kaebaja tegelikuks tahteks ei ole eeldatavalt esitada taotlus või nõue, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

  1. Kaebuse esitaja väidab, et VangS § 16 lg 1 on seadusandja ammendavalt sätestanud, millest ITK koosneb ning normist ei tulene vanglale õigust ITK-s alustada kaebaja kohta teadlikult halvustavaid ja tõele mittevastava iseloomustuse ja väärtushinnangute andmist. Kaebaja leiab, et VangS § 16 lg-st 5 ei tulene ministrile volitust ja pädevust asuda määrusega reguleerima küsimusi nagu ITK peab sisaldama veel andmeid: § 1 lg 3 p 5; § 1 lg 3 p 6; § 3 lg 1 ja lg 4 p-d 1-
  2. Kaebaja leiab, et määrus on vaidlustatud osas vastuolus VangS § 16 lg-tega 1 ja 5 ja PS §-dega 3, 10, 11, 13, 14, 17, 22, 26, 40,
  4. Kaebaja peab põhiseadusvastaseks seega järgmisi justiitsministri
  5. mai
  6. a määruse nr 21 "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi" sätteid. Täitmiskava peab sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule järgmisi andmeid: kinnipeetava ohtlikkus ja ohustatus vabanedes (§ 1 lg 3 p 5); teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta (§ 1 lg 3 p 6). Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused (§ 3 lg 1). Riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava: kuritegelikku 11 3-15-357 käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid; ohtlikkust (§ 3 lg 4 p-d 1-10).
  7. Kohus leiab, et vaidlusaluse ITK andmise aluseks olnud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend ei ole vastuolus VangS § 16 lg-tega 1 ja 5 ja PS §-dega 3, 10, 11, 13, 14, 17, 22, 26, 40,
  8. Kaebaja vastupidised seisukohad on põhjendamatud. Ka Tartu Ringkonnakohus on
  9. juuni
  10. a otsuses haldusasjas nr 3-11-1923 p-s 3.7 leidnud, et VangS § 16 lg 5 alusel on justiitsministril nii pädevus kui ka volitus kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestamiseks, sh täitmiskava koostamise aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et määrus ei ole vastuolus vangistusseaduse ega põhiseadusega. Ringkonnakohtu viidatud lahend jõustus
  11. oktoobril 2015, kuna Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse.
  12. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhiseadusvastane riskihindamise ankeet ega see, et kaebaja kaitseõigust halduskohtumenetluses on piiratud seoses tunnistajatele küsimuste esitamisega ja tunnistajate väidete ära kuulamisega ning nendele vastu vaidlemisega. 41.

§ 77

lg 1 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. Tulenevalt TsMS § 38 lg 1 p-st 1 koosmõjus

§ 77

lg-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

  1. juuli
  2. a määruse nr 246 "Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" (määrus nr 246) §-st 361 on kinnipeetavat iseloomustavate andmete põhjal koostatud riskihinnang kinnipeeturegistri osa. Määruse nr 246 § 4 lg 2 kohaselt on kinnipeeturegistri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Ühtlasi sätestab määruse nr 246 § 38 lg 1, et kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks, kui samas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt puudub kinnipeetaval isikul juurdepääs kinnipeeturegistrisse kantud andmetele. Seega esines käesoleval juhul TsMS § 38 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kohtumenetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks. 42.

§ 79

lg 1 p-i 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt, muuhulgas riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.

§ 79

lg 4 esimese lause kohaselt eemaldatakse menetlusosaline menetlustoimingult minimaalses võimalikus ulatuses. Käesoleval juhul oli põhjendatud kaebaja eemaldamine menetlustoimingutelt, mis seondusid tema kohta koostatud riskihindamise ankeediga, kuna riskihinnangu kui tema kohta kinnipeeturegistrisse kantud andmete näol on tegemist üksnes ametialaseks kasutamiseks mõeldud teabega, millele kaebajal juurdepääs puudub, ning huvi selle informatsiooni kaebajale mitteavaldamiseks on antud juhul kaalukam kaebaja õigusest olla menetlustoimingu juures. 12 3-15-357 43.

§ 79

lg 5 järgi võib määruse peale, millega otsustati menetlusosalise eemaldamine, esitada määruskaebuse. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust menetluse kinniseks kuulutatud osast eemaldamist vaidlustada. Kohus möönab, et tehes istungil protokollilise määruse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise kohta, jättis kohus selgitamata, et määruse peale saab esitada määruskaebuse. Samas ei saanud see kaebajale ka teadmata olla. Kaebaja on kohtusse pöördunud palju kordi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on tema suhtes koostatud ITK-sid varem vaidlustanud kohtuasjades nr 3-07-36 (3-3-1-95-09), nr 3-09-661, nr 3-10-2679 (3-3-1-31-12), nr 3-11-1923, nr 3-12-1988, nr 3-13-317, nr 3-14-

  1. Ja nagu kohus kaebajale istungil selgitas, on nt asjades nr 3-11-1923 ja 3-13-317 menetlus kinniseks kuulutatud (tl 61). Samuti viitas kohus istungil Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-95-09, kus kolleegium oli selgitanud, et kohus peab kontrollima täitmiskava turvalisusriske puudutava osa õiguspärasust (tl 61). Asjas nr 3-14-50784 on R. Kalda
  2. septembril 2014 esitanud kohtule vastuväite riskihindamise ankeedi osas menetluse kinniseks kuulutamise kohta. Asjas nr 3-111923 selgitas Tartu Ringkonnakohus
  3. juuni
  4. a otsuses, et R. Kalda ei ole vaidlustanud riskihindamise ankeedi osas menetluse kinniseks kuulutamist ja menetlustoimingutelt eemaldamist. Seega pidi kaebaja teadma, et

§ 79

lg 5 kohaselt võib määruse peale, millega otsustai menetlusosalise eemaldamine, esitada määruskaebuse. Samuti on Riigikohus

  1. märtsi
  2. a otsuses asjas nr 3-3-1-89-13 p-s 12 selgitanud, et ringkonnakohus otsustas
  3. aprilli
  4. a määrusega kuulutada menetluse osaliselt kinniseks ja eemaldada R. Kalda menetlustoimingutelt, mis puudutavad kinnipeeturegistriga seotud materjale. Vabariigi Valitsuse
  5. juuli
  6. a määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga. Ringkonnakohtu määrus on kaebajale ka kätte toimetatud. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust määruse resolutsiooni p 2 (menetluse kinniseks kuulutatud osast eemaldamine) vaidlustada (

§ 79lg 5 ls 2).

Selles asjas leidis R. Kalda mh seda, et ringkonnakohus on rikkunud tema õigusi, sest tal ei olnud võimalik istungi kinniseks kuulutatud osast osa võtta ja oma väiteid esitada. Riigikohus leidis otsuse p-s 15, et kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtu istungil vangla julgeolekuosakonna juhataja ära kuulamine

§ 58

alusel antava teabe saamiseks menetlusõiguse normide rikkumine, mis võinuks kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Samuti ei ole kaebaja kohtuistungilt eemaldamisega rikutud tema menetluslikke õigusi.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R. Kalda kaebus Viru Vangla poolt
  2. detsembril 2014 kinnitatud ITK õigusvastaseks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, tuleb jätta rahuldamata. 45.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt

§ 109

lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.