) sätestatud tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni ja leidis, et antud juhul puudusid asjaolud, mille kohaselt ei oleks asjas tagaseljaotsust tohtinud teha (
Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 24.08.2015 ning edastas poolte esindajatele sellekohased kohtukutsed.
lg 1 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kostja lepingulisele esindajale toimetati kohtukutse kätte etoimiku vahendusel 22.06.2015 (tl 139). Võttes arvesse
lg-s 1 sätestatut tuleb kostjal usutavaks teha, et tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest, milleks on
lg 1 kohaselt liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kajas esitatud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks olukorras, kus kostjat esindas menetluses lepinguline esindaja. Nimelt hoiatas kohus 19.06.2015 koostatud kohtukutses kostjat, et kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus nõustus hagejaga, kes märkis, et kostjat esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja, kelle kohustus oli kostjat teavitada sellest, millised on tagajärjed kostja kohtuistungile ilmumata jätmise korral. Kohus viitas ka
lg-le 6, mis sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kohus lisas, et käesoleval juhul oli kostjal ning tema esindajal mõistlik aeg teavitada kohut kostja mitteilmumisest istungile. Samuti oli kostjal mõistlik aeg esitada kohtule teatis kohtusse mitteilmumise põhjustest ning taotlus kohtuistungi toimumise aja muutmiseks. Kohus märkis, et kohut ei teavitatud ka sellest, et kostja lepinguline esindaja ei saa kohtuistungile ilmuda. 2 Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks
lg 1 p-s 2 ja § 417 lg-tes 1 ja 2 sätestatu, jättis kohus kaja rahuldamata ning tsiviilasjas menetluse taastamata. Kuivõrd kohus jättis kaja rahuldamata, tuli tasutud kautsjon
Määruskaebus 09.11.2015 esitatud määruskaebuses palus kostja tühistada Harju Maakohtu 22.10.2015 määruse, taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-34252 ja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/5620. Kostja leidis, et kohus vaatas kaebaja taotluse läbi ühekülgselt, asudes seisukohale, et menetluse taastamiseks mõjuvad põhjused puuduvad, jättes tagaseljaotsuse vastuvõtmisel kontrollimata muud tähtsust omavad aspektid. Kostja tugines kaja esitamisel
lg-le 1, mille kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Isegi juhul, kui kohus tegi kindlaks mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise, oleks pidanud tagaseljaotsuses selgitama, miks kohus leidis, et hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud, arvestades, et kostja oli vaidlustanud nõude täies ulatuses. Kaebaja seisukoha kohaselt esitati nõue vale isiku vastu, s.o. mitte korteriomandi praeguse omaniku vastu vaid endise. Seega ei järginud kohus tagaseljaotsuse vorminõudeid, jättes täitmata kohtu peamise ülesande, s.o. poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (Riigikohtu lahend nr 3-2-141-15). Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et nõue oli osaliselt aegunud ning kostja palus oma vastuses kohaldada aegumist. Vastus määruskaebusele Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata, mitte taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-34252 ega peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/5620. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
Ringkonnakohtu seisukoht Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 09.11.2015 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning
lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kostja esitatud väitega, et maakohus oleks pidanud märkima tagaseljaotsuses õigusliku põhjenduse.
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-181-13, p 15). Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa ei pea maakohus esitama kaja lahendamise määruses.
lg 1 järgi peab kohtu tehtavast määrusest nähtuma, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb
lg 2 p 8 kohaselt märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja õigusaktid, millest kohus juhindus. Seadus ei sätesta, et kaja lahendamise määruse tegemisel ei tule järgida
Seega peab kaja lahendamise määruses maakohus kirjeldama ka tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused. Juhul kui maakohus on
lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes teinud kaja kohta 3 määruse, mis ei sisalda tagaseljaotsuse kirjeldavat ja põhjendavat osa, peab ringkonnakohus selle määruse
lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 667 lg 2 alusel tühistama (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-16-15, p 15). Käesoleval juhul tegi maakohus 15.09.2015 tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja kaja lahendas maakohus 22.10.2015 kohtumäärusega, milles kohus jättis
lg 1 ja lg 2 p 8 rikkudes märkimata tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest (
lg 1 p 5 koosmõjus
§-ga 659). Kaja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Vastavad põhjendused peavad olema kohtumäärusest nähtavad ja vastama
Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ka menetlusõiguse normi
Vastavalt
lg 5 peab kohus hagiavalduse ja selle täiendused menetlusosalisele kätte toimetama. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tehti hageja 17.07.2015 koostatud hagiavalduse täpsustus menetlusosalistele nähtavaks, kuid toimikus ei leidu jälgi selle kohta, et kostjale oleks hagiavalduse täiendus kätte toimetatud ja antud tähtaeg oma seisukoha esitamiseks. 26.08.2015 saatis maakohus e-kirjaga kostjale hageja menetluskulude nimekirja, mille kättesaamist kinnitas kostja 27.08.2015 e-kirjaga, andes tähtaja seisukoha esitamiseks (kd I, lk 161, 162). Toimikust nähtuvalt oli kirja manuses vaid menetluskulude nimekiri. Kostja küll esitas 04.09.2015 oma seisukohad hagi täpsustusele, kuid ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei oma tähtsust, kuivõrd antud juhul omab õiguslikku tähendust vaid hagi täpsustuse kättetoimetamise aeg. Kolleegiumi hinnangul riivas hagiavalduse täpsustuse kättetoimetamata jätmine kostjale
lg 1 järgi kuuluvat õigust tema vastu esitatud nõudest teada saada ning §-s 394 lg-s 1 sätestatud õigust hagile vastata.
lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õigust teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Seejuures rõhutab kolleegium, et maakohus rahuldas hageja viivisenõude tagaseljaotsusega hagi täpsustuses taotletud suuruses. Maakohus, jättes kostjale hagi täpsustuse kättetoimetamata, ei taganud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kostja õigust esitada omapoolseid vastuväiteid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ja seega ei olnud tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud, mistõttu maakohus ei võinud tagaseljaotsust teha. Eelduste kontrollimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi
Eeltoodust tulenevalt tuleb kaja
lg 2 alusel rahuldada, kuna kaja on esitatud õiges vormis, õigel ajal ning esineb alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.
lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (
Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.