KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2009. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-975 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi S

§ 7417lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni, muutmata.

Jätta menetlusaluse isiku P.S. kaebus rahuldamata. Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on

1. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
2. septembril
3. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik P.S.le koostati Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Raili Pulk poolt 30.10.
4. a väärteoprotokoll (tl 32) selle kohta, et ta 30.09.
5. a kell 19.20 Tartu linnas Tulbi tn 2 juhtides mootorsõidukit, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks liiklusolusid, et ta suudaks sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõude rikkumise tõttu sõitis külge hoovist väljasõitu alustanud ja peateele sõiduvõimalust ootavale sõiduautole Saab. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju P.K. sõiduauto Saab reg nr XXXvasakpoolse tagaosa vigastuse näol. Varaline kahju Hansa Liising Eesti AS-le Lexus reg nr XXXvasakpoolse esinurga deformeerumise näol. Menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja (LE) § 123 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse (

) §-s 7417 ettenähtud rikkumise. Eeltoodud rikkumise toimepanemise eest karistati P.S. Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.2009. a otsusega

§ 7417lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni.

Menetlusalune isik P.S. esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.

1. a väärteootsuse nr 2602,08,023084 tühistada ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis tema süüd tõendaksid, tegemist on menetleja subjektiivse arvamusega. Teise avariis osalenud sõidukijuhi ütlused on ilmselgelt vastuolus teiste tõenditega, sh eksperdiarvamusega, mistõttu need ei ole usaldusväärsed. Menetlusaluse isiku ütluste tõeväärtust ei saa lugeda teistest tõenditest nõrgemaks, tema poolt antud ütlusi avarii toimumise asjaolude kohta ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Tema süü puudumist tõendab ekspertiisiakt. Kas temal oleks olnud võimalik avariid vältida, sellele küsimusele pole ekspert vastanud. Avarii põhjustas sõiduauto Saab juhi tähelepanematus peateele välja sõites. Temal sõiduauto Lexus juhina ei olnud mingit teadmist mööda sirget teed sõites, et seal võiks olla hoovist väljasõidu võimalus, mistõttu ei saa rääkida ees olevast takistusest. Samuti heidab kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale ette, et enne otsuse tegemist ei kogutud kõiki tõendeid, kuigi tõendamiskoormis lasub kohtuvälisel menetlejal. Jäeti üle kuulamata tunnistaja K.P.. P.S. leiab, et väärteoprotokoll ei vasta väärteomenetluse seadustiku nõuetele. Väärteoprotokollis peavad kajastuma andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Otsuse tegemisel saab tugineda üksnes asjaoludele, mis on loetud tõendatuks või üldtuntuks. Käesolevas 2 menetluses ei ole tõendeid, mille kohaselt oleks usaldusväärselt tõendatud väärteoprotokolli koostaja poolt Riigikohtu praktikast tulenevalt objektiivsed asjaolud, mis tõendaksid, et ta on rikkunud LE §
2. Vaja on välja tuua ilmastikuolud, nähtavus, teeolud, tee iseärasused, sõiduki konkreetne kiirus enne avariid jt asjaolud, millele tuginedes oleks võimalik väita, et sarnases situatsioonis oleks tavapärane mõistlik ja vastavat juhtimiskogemust omav juht pidanud kasutama teistsuguseid juhtimisvõtteid ja/või valima teistsuguse sõidukiiruse. Kohtuvälise menetleja esinda leidis, et P.S. on rikkunud LE § 123 nõudeid, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja karistamisotsus muutmata. II Tõendid ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et P.S. kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 7417

lg 1 alusel saab mootorsõidukijuhti karistada liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid said vigastusi, mida tõendab liiklusõnnetuse akt (tl 22), sündmuskohal tehtud fotod (tl 45,46, 48) ja vigastuste tekkimist sõiduautole Saab tunnistaja P.K. ütlused. Sõiduauto Lexus omanik oli Hansa Liising Eesti AS ja sõiduauto Saab omanik P.K., seega ei ole kahjustatud P.S. vara, vaid varaline kahju tekkis kolmandatele isikutele. Sellega on täidetud üks

§ 7417lg-s 1 ettenähtud väärteo koosseisuline tunnus - varalise kahju tekitamine.

Järgnevalt hindab kohus, kas P.S. on rikkunud liiklusnõudeid. VTMS § 87 kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. P.S.le on süüks arvatud LE § 123 nõuete rikkumine, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Tunnistajate V.R., S.R.ja K.P.ütlused annavad võimaluse hinnata P.S. käitumist vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist. V.R.andis ütlusi selle kohta, et ta oli Tulbi ja Viljandi maantee nurgal asuva kaupluse juures parklas. Ta istus oma autosse, et ära sõita, vaatas vasakule ja paremale, kedagi ei tulnud. Ta hakkas parklast välja tagurdama, kui nägi sõiduautot Lexus, mis tuli suurel kiirusel vastassuunavööndis sisekurvist ja keeras Tulbi tänavasse. Ta ehmus ja pidurdas, et otsasõitu vältida. Kokkupõrkemomenti ta ei 3 näinud, sest Lexus liikus ees suurema kiirusega kui tema. Kui ta avariipaigale jõudis, oli politsei juba kohal. V.R. sõnul ei põlenud Lexusel tuled ja suunda ta ei näidanud. Lexusele keegi Tulbi tänavat pidi järgi ei sõitnud ja peale teda vahetult ühtegi sõidukit ei olnud. Tunnistaja S.R.andis järgmisi ütlusi. Ta jäi Viljandi-Tulbi tänavate ristmikul seisma ja ootama parempöörde võimalust Tulbi tänavasse. Ta nägi, et üks auto hakka poe juurest välja tagurdama. Äkki tuli suure hooga vastassuunast Lexus, mis keeras kurvi lõigates Tulbi tänavasse. Lexusel pidurituled kustusid, auto kiirendas ja eemaldus suurel kiirusel. Parklast väljasõitu alustanud auto ehmus ära, ja jäi sinna seisma. Tema sooritas parempöörde ja sõitis Lexusele järgi. Ta nägi Lexuse tulesid väikestena kaugel eemal. Äkki paistsid parktuled, kohe läksid põlema pidurituled, hakkasid vänderdama ja kadusid ära. Kui ta sündmuskohale jõudis, oli kokkupõrge toimunud Tulbi 2 maja ees, kust väljuv auto oli Lexusega kokku põrganud. Ta tahtis politseid kutsuda, kuid kohe saabus patrullauto ja politseinikud ütlesid, et seda Lexust nad otsivadki, kuna see sõiduk oli ületanud Viljandi tänaval kiirust. Tunnistaja K.P.ütluste kohaselt sõitis ta oma sõiduauto BMW-ga P.S. järel, nad pidid minema poodi. Ta nägi, kuidas Sula keeras vasakule Tulbi tänavale. Vahemaa nende autode vahel oli ca 100 m, ühtegi teist autot nende vahel ei olnud. Tunnistaja ei mäleta, kas Tulbi ja Viljandi tänavate ristmikul ootas autosid, et pööret sooritada. K.P.ütluste kohaselt nägi ta, kuidas P.S. keeras Tulbi tänaval paremale ja siis nägi, et üks auto seisis tal ees. Kui suur oli K.P.enda juhitud sõiduauto kiirus ta öelda ei oska, tunnistab, et sõitis vahepeal kiiremini P.S.le järgi, kuna vahemaa nende autode vahel oli läinud pikaks. Samas hindab ta, et Lexuse kiirus Tulbi tänaval oli normaalne-50 km/h. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga selles, et kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, ei saa neid tõendina arvestada. Kohus leiab, et olulisi vastuolusid tunnistajate ütlustes ei ole. Ebatäpsus ütlustes selle kohta, kes sõitis vahetult P.S. juhitud Lexuse järel tuleneb sellest, millisel ajahetkel keegi neist mööda Tulbi tänavat sõitis. Arvestada tuleb sellega, et tänava lõik alates Tulbi ja Viljandi maantee nurgal asuvast kauplusest kuni liiklusõnnetuse kohani on lühike. Kõige täpsemad on tunnistaja S.R.ütlused. Tema seisis ristmikul ja ootas manöövri tegemise võimalust, mistõttu ta jälgis liiklussituatsiooni ning sai vahetult pärast Lexuse möödumist sellele kohe järgneda. Tunnistaja R. nägi, millise manöövri tegi kaupluse parklas asunud V.R.oma sõidukiga: ta hakkas välja tagurdama, kuid ehmus tema taha ootamatult ilmunud Lexusest, pidurdas ja jäi parklasse ootama. Seega ei saanud V.R.sõita erinevalt S.R. Lexusele kohe järgi. Tal kulus manöövri tegemiseks pikem aeg kui S.R. ning kuna sündmuskohani oli lühike maa, olid mõlemad, nii S.R.kui P.S. juhitud autod jõudnud juba kokkupõrke toimumise kohta. See ilmneb ka mõlema tunnistaja ütlustest, mille kohaselt S.R.jõudis sündmuskohale enne politsei saabumist, V.R.aga siis, kui politseipatrull oli juba kohal. Seetõttu ei oska tunnistaja R. erinevalt S.R. ka kirjeldada sõiduauto Lexus liikumist mööda Tulbi tänavat peale pöörde sooritamist. XXX AS teatis kinnitab, et sõiduautol Lexus GS300 reg numbriga XXXei ole võimalik gabariiditulesid sõidu ajal välja lülitada. Selles osas on tunnistaja R. ütlused ebatäpsed, kuid arvestada tuleb sellega, et tema nägi sõiduautot Lexus möödumas enda auto tagant, sellele vahetult ei järgnenud, seetõttu võis talle tulede põlemine jääda märkamata. Kahtlust ei ole selles, et tunnistajad R.ja R. on kirjeldanud sõiduauto Lexus manöövrit ristmikul, mis liikus tavapärasemast kiiremini, lõigates ohtlikult sisekurvi. Selline olukord tõmbab endale iga liikluses osaleja tähelepanu. Seega on kohtu hinnangul välistatud, et tunnistajad oleksid ekslikult näinud hoopis K.P.juhitud sõidukit BMW. 4 Sõiduauto Lexus kiiruse hindamisel vahetult enne kokkupõrke hetke on võimalik tugineda eksperdi arvamusele, tunnistajate R.ja P. ütlustele, samuti P.S. enda ütlustele. Eksperdi arvamuse kohaselt (tl 50-55) võis sõiduauto Lexus liikumiskiirus kokkupõrke hetkel olla suurusjärgus 50 km/h. Sõiduauto Saab liikumiskiirust kokkupõrkehetkel ei ole võimalik arvutuslikult kindlaks määrata. Ei saa välistada ka sõiduauto Saab seismist kokkupõrke hetkel. Sõiduautode vaheline kokkupõrge toimus Tulbi tänava sõidutee parempoolsel osal, ekspertiisiaktile lisatud skeemilt nähtuvalt teeosal, kus Tulbi tänav muutub laiemaks samal joonel vasakule pargitud sõidukitega. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt sõitis ta mööda Tulbi tänavat normkiirusega, s.o 50 km/h. Veeriku Konsumi poest Tulbi tänava nurgal on avariipaigani ca 300 m. Vahetult enne avariikohta olid paremale poole pargitud autod. Äkki sõitis nende autode tagant talle ette sõiduauto Saab. Ta märkas sõidukit ca 15 m enne ettesõitu. Kuna tekkis liiklusohtlik situatsioon, keeras ta järsku paremale, et otsasõitu vältida. Peale seda ta pidurdas, täpset pidurdamise hetke ei oska öelda. Ta ei näinud, kas K.P. sõitis Tulbi tänaval tema taga või ei. Seega on P.S. ja K.P.andnud ütlusi, et P.S. sõitis mööda Tulbi tänavat 50 km/h. Kuna K.P.ei teadnud enda juhitud sõiduki kiirust, ei saa pidada tema ütlusi P.S. juhitud sõiduauto Lexus kiiruse hindamisel usaldusväärseteks. Kõige täpsemalt on sõiduauto Lexus käitumist sõiduteel enne vahetut kokkupõrget kirjeldanud tunnistaja R., kes nägi kuidas läksid põlema pidurituled, need hakkasid vänderdama ja kadusid ära. Seega jõudis menetlusalune isik pidurdada enne kokkupõrget. Kui palju see tema sõiduki kiirust vähendas, ei ole võimalik öelda. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduauto Lexus liikumiskiirus kokkupõrke hetkel suurusjärgus 50 km/h. Arvestades pidurdamist enne kokkupõrget, võis sõiduauto Lexus kiirus Tulbi tänaval liikudes olla piirkiirusest mõnevõrra suurem, kuid olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik täpset liikumiskiirust tuvastada. P.S.le ei ole süüks arvatud LE § 124 p 1 rikkumist, s.o asulasisesel teel lubatust suurema, üle 50 km/h, kiirusega sõitmist. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas menetlusaluse isiku poolt valitud sõidukiirus oli liiklusolusid arvestades selline, mis võimaldas tal reageerida teel ilmnevale takistusele. Tunnistaja P.K.ütlustest nähtub, et ta alustas 30.09.

1. a kella kuue või seitsme paiku õhtul sõitu oma kodust Tulbi 2d maja juurest. Ta tõstis tõkkepuu üles ja ootas väljasõitu Tulbi tänavale, seistes vasakule pargitud autode varjus. Ta lasi 2 paremalt tulnud autot mööda, kui tuli vasakult auto ja sõitis talle otsa. Liiklusõnnetuse akti skeemilt (tl 22) ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 23-24) nähtub, et Tulbi tänava laius on 6,35 m, teemärgistust ei ole. Vahetult enne liiklusõnnetuse kohta (vaadates Viljandi maantee poolt sõiduauto Lexus sõidusuunas) on sõidutee paremal pool laiem 2,75 m ja sinna on pargitud sõidukid, mis jäävad Tulbi 2 maja juurest tõkkepuuga väljasõidu kohast vasakule. P.K.ütlustega on tõendatud, et ta sõitis Tulbi tänavale välja ja jäi seisma, et Tulbi tänaval liikuvaid autosid mööda lasta. Sellel hetkel, kui sõiduauto Lexus talle otsa sõitis, ta seisis. Sellised tunnistaja K. ütlused ei ole teiste tõenditega, sealhulgas eksperdi arvamusega ümber lükatud. P.K.on karistatud selle eest, et ta sõitis teega külgnevalt alalt välja sõiduteele ja lõi sellega takistuse vasakult poolt lähenenud eesõigust omavale sõidukile. Otsust ei ole vaidlustatud ja P.K. puudus kohtus igasugune isiklik huvitatus anda tõele mittevastavaid endale soodsamaid ütlusi. Kohtu hinnangul oli P.S. poolt valitud liikumise kiirus mööda Tulbi tänavat ilmselgelt suur, kuna ta 5 ei suutnud reageerida liiklusohtlikule olukorrale adekvaatselt ja rikkus sellega LE § 123 nõudeid. Sellise järelduse teeb kohus menetlusaluse isiku enda ütlustest tulenevalt. Olulised on P.S. sõidustiili hindamisel tunnistajate R. ja R. ütlused, mille kohaselt tekitas ta liiklusohtliku olukorra juba Viljandi ja Tulbi tänava ristmikul. Edasi liikus P.S. mööda Tulbi tänavat, arvestamata, et tegemist on kitsa ja lühikese tänavaga, kus nähtavust takistasid paremale pargitud autod. Sellises olukorras oleks juht vaatamata normaalsetele tee- ja ilmastikuoludele pidanud oma kiirust vähendama. Linnas lubatud piirkiirusega liikumine ei ole igas liiklussituatsioonis õige ega välista juhi vastutust. Kuna P.K.juhitud sõiduauto Saab seisis, ei olnud takistuse teele ilmumine menetlusaluse isiku jaoks ettesõidust tulenevalt ootamatu. P.S. ei suutnud hinnata, kas sõiduauto Saab seisab või jätkab väljasõitu sõiduteele, mistõttu keeras järsult paremale. Just selle manöövri tõttu toimus kokkupõrge. Eksperdi arvamuse ja sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud, et sõidukite kokkupõrge toimus alal, kus Tulbi tänav laieneb ja milline teelõik jäi tänava ääres parkivate sõidukite taha. Kui P.S. oleks liikunud oma sõidusuunas otse, ei oleks kokkupõrget toimunud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti jõudnud järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjuseks on mõlema juhi süüline käitumine. Sõiduauto Saab juht tekitas teele välja sõites takistuse ja P.S. ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks tal võimaldanud seda takistust vältida. P.S. tegevus on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kasutades nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud, on antud juhul ilmne, et ilma P.S. juhitud sõiduki järsu pöördeta paremale ei oleks menetlusalusele isikule etteheidetavat tagajärge saabunud, milleks on kokkupõrke tagajärjel sõidukitele varalise kahju tekitamine. Selline tagajärg oleks olnud P.S. poolt välditav, kui ta oleks valinud väiksema liikumiskiiruse. Kohus leiab, et väärteomenetluse läbiviimisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetluse norme viisil, mis tooks kaasa karistamisotsuse tühistamise. Kohus nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga, et tõendamiskoormis lasub väärteomenetluses kohtuvälisel menetlejal. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. Kohtuväline menetleja on oma otsuse rajanud väärteoasjas kogutud tõenditele, milleks on tunnistajate K, R ja R ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning eksperdi arvamus. Antud juhul jäeti üle kuulamata üks tunnistaja, K.P., kuid selline minetus ei ole viinud kohtuvälist menetlejat ebaõige lahendi tegemiseni. P.S.le kohtuvälise menetleja poolt 30.10.
2. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et talle arvatakse süüks seda, et ta ei valinud liiklusoludele vastavat sõidukiirust, mille puhul oleks olnud suuteline peatuma eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Väärteoprotokollis on piisava konkreetsusega P.S.le süüks arvatavat tegu kirjeldatud. Kõiki neid asjaolusid, mis on nimetatud LE §-s 123 (tee ja sõiduki seisund, veose iseärasused jne), kuid mille rikkumist isikule süüks ei arvata, ei ole vajalik väärteoprotokollis kirjeldada. Isik on rikkunud LE § 123 nõudeid ka juhul, kui ta sõidukiiruse valikul on jätnud arvestamata kasvõi ühe eelviidatud sättes nimetatud asjaolu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas 6 Kehtiv

§ 7417

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Samuti on võimalik lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteo toimepanemise ajal kehtiv liiklusseaduse redaktsioon (muudatus jõustus 27.12.2008) ei võimaldanud põhikaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lõuna Politseiprefektuuri 05.01.2008. a otsusega karistati P.S.

§ 7417lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku P.S. tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 22.05.2009. a õiendi (tl 66) kohaselt on P.S.l 9 väärteokaristust enne käesolevat väärtegu ning üks hiljem, viiel korral on karistused määratud kiiruse ületamise eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest või armuandmisotsuse jõustumisest. Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest (Karistusregistri seadus § 26 lg 1 p 1,3 ja lg 5). Kuna P.S. on enne, kui eelneva karistuse kandmisest on möödunud üks aasta, pannud alati toime uue väärteo, on karistusandmete kustumise tähtaeg katkenud ja kõik eelviidatud 10 väärteokaristust on kustumata. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on P.S.le karistust mõistes võtnud arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas tema süü suurust, ning mõistnud sellest tulenevalt rahalise karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Ingeri Tamm Kohtunik 7