3-15-725/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-725 Haldusasi V. K kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsuse nr 01445 tühistamise ning 03.12.2014 esitatud soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse uue läbivaatamise kohustamise nõues Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – V. K; RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsus nr 01445; Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 03.12.2014 soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldust uuesti läbi vaatama Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.10.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. V. K esitas 03.12.2014 Sotsiaalkindlustusametile avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 alusel.
4. Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsusega nr 01445 jäeti V. Kle soodustingimustel vanaduspension määramata (tl 8-9).
5. V. K esitas 24.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsuse nr 01445 tühistamiseks ja uue otsuse tegemise kohustamiseks, millega määrata talle soodustingimustel vanaduspension kui isikule, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 loetelu nr 2 XVII alajaotuse „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ erialakoodi 24441 alusel tööjuhatajana vähemalt 12 aastat ja 6 kuud ning maksta alates pensioniikka jõudmise päevast saamata jäänud pensioni (tl 5-6).
6. Tallinna Halduskohtu 29.04.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsuse nr 01445 tühistamise ning 03.12.2014 esitatud soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse uue läbivaatamise kohustamise nõudes. Kohus selgitas, et kaebaja on formuleerinud nõude küll mõnevõrra detailsemalt, kuid haldusakti tühistamise ning avalduse uue läbivaatamise kohustamisega on taotlused sisuliselt hõlmatud (tl 20). Vastustaja esitas 21.05.2015 ka omapoolse vastuse kaebuse kohta (tl 49-50).
7. Tallinna Halduskohtu 15.09.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ning nendele vastamiseks (tl 57). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses nr 01445 toodud põhjusi ei saa pidada tõsiselt võetavateks ja need rajanevad otsitud põhjustele, millel ei ole mingit seost kehtivate õigusaktidega.
9. Kaebaja selgitab, et töötas töödejuhatajana kolhoosis „Rahu Eest“ ajavahemikul 27.08.1984 kuni 09.04.1993, kokku 8 aastat 7 kuud ja 12 päeva, mida kinnitavad ka tööraamatu kanded nr 13 ja
10. Seoses kolhoosi reorganiseerimisega jätkas kaebaja töödejuhatajana töötamist OÜ-s Paler (ärinimi muudetud
11. aastal OÜ Paler PT) kuni 01.11.2012, kokku 19 aastat 6 kuud ja 22 päeva, mida kinnitavad tööraamatu kanded nr 14,15 ja16 ning 09.04.1993 sõlmitud tööleping nr
12. Kokku on kaebajal töödejuhatajana töötamise staaži 28 aastat 2 kuud ja 4 päeva.
13. Kaebaja märgib, et kui Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 loetelu nr 2 XVII alajaotus sätestab hoonete ja rajatiste ehituse, rekonstrueerimise, ümberseadistamise, restaureerimise ja remondi, siis kuidas nüüd,
14. aastal asub Sotsiaalkindlustusamet seisukohale, et saab arvestada ainult suurehitisi, korruselamuid, koole, lasteaedu ja millele toetudes arvab otsuse koostaja, et Rahu Eest kolhosis ja OÜ-s Paler teostati sanitaarremonti. Kaebaja teadmistel seisneb sanitaarremont viimistlustöödes. Kummaline on otsuses viitamine NSVL Ministrite Kabineti 26.01.1991 määrusele nr 10, mille kohaselt peaks tööde juhataja juhatama töölisi, kellest vähemalt 50% on soodustingimustel pensioni saamise õigus. Sellist tõlgendust ei olnud 22 aastat ja isik, kelle ametikohaks oli tööraamatus ja töölepingus töödejuhataja, sai soodustingimustel vanaduspensionile. Selline tõlgendus on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega ja võrdse kohtlemise printsiibiga. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Vastustaja selgitab, et Sotsiaalministeerium on 05.12.2014 andnud nimekiri nr 2 peatükk XVII koodi 24441 rakendamiseks selgituse, mille kohaselt on õigus sellele pensionile ainult täistööajaga seda tööd tegijal ning ehituse tööjuhataja peab selleks, et tal tekiks õigus soodustingimustel vanaduspensionile, igapäevaselt töötama ehitataval objektil ning vahetult juhatama brigaadi või jaoskonda, kus on ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka. Samuti tuleb hinnata, kas isiku töö vastab nimekirja nr 2 koostamise ja kinnitamise aja töödejuhataja töö sisule. Arvestada tuleb asjaolu, et tol ajal olid ehitusorganisatsioonid suured asutused ning tegid tööd suurobjektidel, st tänastes tingimustes tootmis- ja ärihooned, korruselamud, koolid, lasteaiad, vabariiklikud ja maakondlikud teed jne. Seega peavad nimekirja nr 2 peatükk XVII koodi 24441 alusel 2 sooduspensionile õiguse tekkimiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) igapäevane töötamine täistööajaga ehitataval objektil; 2) brigaadi või jaoskonna, mille koosseisus on ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka, vahetu juhatamine ja 3) töötamine objektidel, mis olid või oleksid olnud nimekirja nr 2 koostamise ja kinnitamise ajal defineeritud suurobjektidena, millele tänastes tingimustes vastavad näiteks tootmis- ja ärihooned, korruselamud, koolid, lasteaiad, vabariiklikud ja maakondlikud teed jne.
16. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kaebaja töötas täistööajaga töödejuhataja ametikohal. Samuti saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas täistööajaga ehitataval objektil, juhatades vahetult brigaadi, mille koosseisus olid ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka. Seega on kaebaja puhul täidetud eespoolnimetatud sooduspensionile õiguse tekkimise esimene ja teine eeldus.
17. Vastustaja selgitab, et Eesti NSV Sotsiaalhooldusministeeriumi Metoodilise Kabineti
18. aasta juhendmaterjalis (edaspidi metoodiline juhend) nimekirjade nr 1 ja 2 rakendamise kohta on toodud selgitused, millistel objektel töödejuhatajana töötamine annab õiguse sooduspensionile nimekirja nr 2 alusel ning loetelu nendest objektidest: tööstuslikud, energeetilised, hüdrotehnilised, tee- sillatranspordi- ja side-, elamud ja kultuur-olmelised hooned ja ehitised, samuti kaevanduste, kaeviste ja kommunikatsioonide maapealsed hooned ja ehitised. Objektidena, millel töötamine ei anna õigust sooduspensionile, on metoodilises juhendis nimetatud individuaalelamud ning põllumajandusliku tähendusega objektid (sigalad, linnufarmid jne) koos täpsustusega, et kui isikud on töötanud vaheldumisi nii põllumajanduslike kui nimekirjas nr 2 ettenähtud objektidel, saab sooduspensionile õigust andva staaži hulka arvata ainult need perioodid, kui isik töötas sooduspensionile õigust andvatel objektidel. Metoodilises juhendis nimetatud objektid, millel töötamine annab õiguse sooduspensionile, on nimetatud ka Sotsiaalministeeriumi 05.12.2014 selgituses ja nendel objektidel töötamise nõue on eespool nimetatud kolmanda sooduspensioni saamise eeldusena. Kaebaja pensioniavalduse menetlemisel kogutud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks töötanud perioodil 27.07.198201.11.2012 töödejuhatajana objektidel, millel töötamine annab õiguse sooduspensionile. Haldusmenetluses kogutud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja puhul täitmata eespoolnimetatud kolmas sooduspensioni saamise eeldus. Sooduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik eeldused, s.t kui kasvõi üks eeldus on isiku puhul täitmata, ei teki tal õigust sooduspensionile. Samas vastustaja möönab, et objektide, millistel kaebaja töötas töödejuhatajana, eespoolnimetatud loeteludes on nimetatud ka objekte, mille puhul eksisteerib võimalus, et teatud tingimuste olemasolul oleks võimalik nendel töötamise aeg arvata sooduspensionile õigust andva staaži hulka. Kuid lähtudes dokumentides kajastatud andmetest, ei anna nendel objektidel töötamise perioodide summa eeldatavalt kokku sooduspensionile õiguse tekkimiseks nõutavat 12 aasta ja 6 kuu pikkust soodusstaaži.
19. Täiendavas 02.10.2015 seisukohas edastas vastustaja kohtule Sotsiaalministeeriumi 28.09.2015 kirjaga nr 4.2-1/5271 täiendavad seisukohad oma varasemalt, 05.12.2014 kirjas nr 4.2-1/5271, antud selgitusele soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta ehituse töödejuhatajale ning Sotsiaalministeeriumi poolt haldusasjas nr 3-15-1187 antud seisukoha (tl 60-64). KOHTU PÕHJENDUSED
20. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsust nr 01445, millega jäeti kaebajale soodustingimustel vanaduspension määramata ning taotletud selle tühistamist, samuti on taotletud vastustaja kohustamist soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et soodustingimustel vanaduspensioni määramata jätmise põhjused olid otsitud ning vaidlustatud haldusakt on kehtiva õigusega vastuolus. 3
21. Nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsusest nr 01445 oli kaebaja taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel kui isik, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“, erialakoodi 24441 alusel tööjuhatajana. Kaebaja on märkinud kaebuses, et tema tööstaaž töödejuhatajana oli kokku 28 aastat 2 kuud ja 4 päeva. Selles ei ole ka otseselt vaidlust, sest soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks lähtuvalt SVPS § 1 punktist 2 on vajalik vähemalt 12 aasta ja 6 kuu pikkune staaž Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2 märgitud erialakoodi 24441 alusel ning isegi siis, kui mõne perioodi osas võiks teoreetilisel tasandil vaielda, ei ole antud juhul siiski põhjust eeldada, et enam kui 28 aastase staaži puhul ei oleks 12 aasta ja 6 kuu pikkuse miinimumstaaži nõue täidetud. Vastustaja ei olegi püüdnud sellest töödejuhatajana töötatud perioodist midagi otseselt välja jätta, vaid asunud seisukohale, et kaebaja ei töötanud suurobjektidel, millele tänastes tingimustes vastaksid tootmis- ja ärihooned, korruselamud, koolid, lasteaiad jne. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud, et kaebaja töötas aastatel 1982 – 1993 küll kolhoosi „Rahu eest“ ehitusjaoskonnas, kuid kolhoosi ei saa lugeda SVPS mõtte kohaselt ehitusorganisatsiooniks. Samuti on asutud seisukohale, et perioodi 09.04.1993 kuni 01.11.2012 osas ei saa osaühingus Paler PT suurehitustel töödejuhatajana töötamist tõendatuks lugeda. Seejuures on tuginetud osaliselt Sotsiaalministeeriumi
22. aasta selgitusele, mille kohaselt pidi ehituse töödejuhatajale soodustingimustel pensioni määramise puhul olema tegemist nimelt suurobjektidega ja et sanitaarremondi tegemine soodustust ei anna.
23. Lähtuvalt eeltoodust ei ole antud juhul tegemist otseselt staaži tõendamise küsimusega ega tunnistajate ülekuulamise vajadusega. Sotsiaalministri 27.12.2012 määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ paragrahvi 28 kohaselt on tunnistajate ütluste alusel võimalik tõendada pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega üksnes juhul kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. Antud juhul on tööraamat säilinud ning vaidlust ei ole ka kannete õigsuses. Sotsiaalkindlustusamet on märkinud kaebuse osas esitatud kirjalikus vastuses, et vaidlust ei ole täistööajaga töödejuhataja ametikohtadel töötamises ega selles, et vahetult juhatatavas brigaadis olid ametikohad, millel töötamine arvatakse sooduspensionile õigust andva staaži hulka, mistõttu on ka sooduspensionile õiguse tekkimise esimesed kaks eeldust täidetud (tl 49). Seega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata põhiliselt Sotsiaalministeeriumi
24. aasta selgituse tõttu, leides, et kolhoosi ei saa soodustingimustel vanaduspensioni määramise tähenduses ehitusorganisatsiooniks lugeda ja et tegemist ei olnud suurehitistega. Lähtuvalt eeltoodust on käesoleva kaebuse puhul vaja hinnata eelkõige Sotsiaalministeeriumi selgituse tähendust ning vastustaja sellekohaste kaalutluste õiguspärasuse küsimust.
25. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelust nr 2 ei saa siiski tuletada seda, et töödejuhatajana töötamisel kolhoosides ei võiks olla tegemist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtadega. Ministeeriumi selgitusega ei saa muuta Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud põhimõtteid. Eelnimetatud loetelu nr 2 seitsmeteistkümnes osa on pealkirjastatud hoonete ja rajatiste ehitusena, rekonstrueerimisena, ümberseadistamisena, restaureerimisena ja remondina. Seega ei ole tegemist üksnes suuremahulise ehitustegevusega või ehitustegevusega suurehitistel, vaid ka võimalike remonttöödega, mis on üldreeglina mõnevõrra väiksema mahuga. Põhimõtteliselt võiks määrata soodustingimustel vanaduspensioni ka siis, kui isik on muude eelduste täidetavuse korral tegelenud 4 näiteks ainult remonttöödega. Vastustaja seisukohtadest ei selgu miks peaks suhtuma restaureerimisse või ümberseadistamisse või hoonetes teostatavasse remonti erinevalt pelgalt seetõttu, et ühed on nõndanimetatud suurehitised ja teised mitte ja milles võiks väljenduda põhimõtteline erinevus kui ühe suurehituse asemel toimub taoline tegevus sama perioodi jooksul mitmel väiksemal objektil ja töötingimused ning selle sisu on sarnane. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise tingimusi on võimalik muuta, kuid see ei saa toimuda mitte selgituste teel, vaid sama tasandi õigusaktiga. Haldusasjas 3-08-2146, mis puudutas samuti vaidlust seonduvalt soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduste täidetavusega, märkis Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2010 lahendi punktis 12, et Vabariigi Valitsus ei ole määruse nr 206 muutmise võimalust kasutanud ega näinud vajadust soodustingimustel vanaduspensioni saamise aluseid muuta ning Sotsiaalkindlustusamet ja ministeerium ei saa Vabariigi Valitsuse asemel määruse nr 206 reguleerimisala kitsendada. Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2015 otsuse punktis 18 haldusasjas nr 3-13-2422 on asutud seisukohale ning selgitatud seonduvalt ühe soodustingimustel vanaduspensioni määramist puudutava vaidlusega, et kohtutele Sotsiaalministeeriumi selgitused siduvad ei ole. Arvestades asjaolu, et muude sooduspensionile õiguse tekkimise eelduste täidetavuse osas ei ole käesoleva haldusasja raames vaidlust olnud, siis tuleb Sotsiaalkindlustusameti 16.02.2015 otsus nr 01445 selles esinevate diskretsioonivigade tõttu tühistada.
26. Kaebaja on taotlenud lisaks tühistamisnõudele ka 03.12.2014 esitatud soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse uue läbivaatamise kohustamist. Kaebuses on nõue küll mõnevõrra detailsemalt formuleeritud, kuid menetluses on see pensioni määramise avalduse uue läbivaatamise kohustamise nõudena. Kokkuvõttes ei ole see siiski olemuslik, sest HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Seega, sõltumata sellest kui konkreetset ettekirjutust on kaebaja soovinud, on sisuliselt tegemist ühe ja sama nõudega ning vastava haldusakti andmisele suunatud kaebusega. Nimetatud taotlus tuleb samuti rahuldada, sest vaidlustatud haldusaktis väljendatud seisukoht, mille kohaselt ei saa kolhoosi soodustingimustel vanaduspensioni määramise tähenduses ehitusorganisatsiooniks lugeda ja et kolhoosi või OÜ Paler PT ehituse töödejuhatajale soodustingimustel pensioni määramise puhul pidi olema tegemist nimelt suurobjektidega, osutus eelnevalt välja toodud põhjendustel ekslikuks. Seega tuleb vastustajal V. K avaldus uuesti läbi vaadata.
27. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend vastustaja kahjuks, kuid kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 5