KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2015. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10788 Tsiviilasi Xx

§-s 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Eeltoodust lähtudes asub puudutatud isiku esindaja seisukohale, et eestkoste seadmine ei ole põhjendatud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata. II Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused

1. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • Xxxesitas 20.07.2015 Harju Maakohtule avalduse Xxxeestkostja määramiseks. Avaldaja palub enda määramist abikaasa Xxx eestkostjaks (tl 1-2). • xxx • Xxxvalla 10.08.2015 esitatud seisukohast nähtub, et avaldus on põhjendatud (16-17). • Avaldaja kinnitus, et selliseid juhtumeid, kus Xxxoleks käitunud ebaadekvaatselt, ei ole olnud (tl 21). • Riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aavo Aadli ei toeta 01.09.2015 arvamuses eestkoste seadmist. Puudutatud isikul ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ega muud psüühikahäiret (tl 21). III Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus Xxx eestkoste seadmiseks ei ole põhjendatud ja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 teise lause järgi on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ekspert on leidnud, et Xxxorienteerub ajas osaliselt, kohas orienteerub õigesti, situatsioonis orienteerub osaliselt. Luulu ega meelepetteid ei avalda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul orienteerub Xxxenda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis õigesti. Küsimustele vastab adekvaatselt. Ka avaldaja ise kinnitas vestluses esindajaga, et selliseid juhtumeid, kus Xxxoleks käitunud ebaadekvaatselt, ei ole olnud. Kohus nõustub määratud esindaja arvamusega, et käesolevas asjas puuduvad

§-s 203 lg 1 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. 9. Perekonnaseaduse (

) § 203 lg 1 kohaselt on eestkoste seadmise eelduseks täisealise isiku vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. 10. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-87-11 selgitanud, kohtul peab olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ja millises osas suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida.

§ 203

lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes nendes eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud. Eestkostja määramine on kõige äärmuslikum abinõu, sellele tuleb eelistada muid abinõusid. 11.

§ 203

lg 2 teise lause kohaselt eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

1. Tuleb tõdeda, et dementsusega kaasnevad mäluhäired, kuid kohus ei leia, et Xxx teovõime oleks haiguse tõttu piiratud. Interjuul eksperdiga (tl 27) avaldab Xxx, et tema mureks on kõndimisraskused, tasakaal on halb. On haige juba aastaid, täpsemalt ei mäleta. Mingeid psüühilisi kaebusi ta ei esita. Mälu olevat normaalne, mäletab enda väitel kõike hästi. Meeleolu hindab ka heaks. Määratud esindaja hinnangul orienteerub Xxxenda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis õigesti (tl 21). Küsimustele vastab adekvaatselt, ehkki ei ole kursis kõikide päevasündmustega. Määratud esindaja on seisukohal, kui psühhiaatriaekspert peaks käesolevas asjas diagnoosima puudutud isikul mingisuguse psüühikahäire (tema kognitiivne võimekus võib olla vähesel määral alanenud), siis selle kohta, et selline häire takistaks kestvalt puudutatud isikul aru saamast oma tegudest ja nende tagajärgedest ning neid juhtimast, puuduvad igasugused tõendid. Ka avaldaja Xxxise kinnitas, et selliseid juhtumeid, kus puudutatud isik oleks käitunud ebaadekvaatselt, ei ole olnud (tl 21). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Xxxon võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima.
2. Asja materjalide kohaselt on Xxxratastoolis alates möödunud aasta augustist, enne seda liikus puudutatud isik tugiraamiga. Puudutatud isik vajab abi liikumisel, samuti tuleb teda aidata ratastooli ja sealt maha toolile või voodisse. Kuna tema käed värisevad, siis ka käeline tegevus on takistatud. Ta vajab kõrvalabi igapäevatoimingutes. Sööb siiski iseseisvalt. Tema kognitiivne võimekus võib olla vähesel määral alanenud, kuid kohtu hinnangul eestkoste ei ole selleks vajalik ega ka piisav.
3. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas

§-s 2013 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks. Xxxvajab vajab igakülgset igapäevast abi liikumisel, riietumisel, hügieenitoimingutel jms, ent see vajadus on tingitud tema füüsilisest puudest ning vajalikku abi ta oma abikaasalt ka saab. Määratud esindaja on arvamusel, et puudutatud isik on võimeline kehtivalt volitama oma abikaasat esindama teda võimalikes õigustoimingutes ja tehingutes. Seega, puudutatud isiku huve on võimalik kaitsta ilma eestkostet seadmata ja eestkostjat määramata. 15. Kohus on seisukohal, et eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule tuleb eelistada võimaluse korral muid abinõusid. Muu abinõuna on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus.

§ 203

lg 2 teise lause järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise vahendusel. Xxxon vaadeldav haiguse tõttu piiratud teovõimega isikuna TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi, kelle huve on võimalik kaitsta volituse andmise ning pereliikmete või muude abiliste kaudu. Abikaasal on võimalik Xxx poolt antud volituste alusel teha tehinguid, mis tagavad Xxx hoolduse, heaolu, asjaajamise ametiasutustes, esindamise õigustoimingutes jne.

1. TsMS § 524 lg 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides ja isik sellele vastu ei vaidle. Esitatud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et Xxx kohtupoolne ärakuulamine ei anna juurde antud asja lahendamisele. Käesoleva tsiviilasja raames kohtus vahetult puudutatud isikuga määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli, kes kinnitab eestkoste mittevajalikkust. Ka avaldaja Xxxon ise kinnitanud, et selliseid juhtumeid, kus puudutatud isik oleks käitunud ebaadekvaatselt, ei ole olnud.
2. Kohus kaalus eestkoste seadmist, seisukoha kujundamiseks küsis kohus arvamust eksperdilt, eestkosteasutuselt ja riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab kohus, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Muu abinõuna on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus.
3. TsMS § 172 lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt riigi kanda. Avaldaja kanda jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik