lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõuetena muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kokku 36 170.75 eurot, sh: 1) Eesti Energia AS 1 801.82 eurot; 2) Danske Bank A/S Eesti filiaal 730.87 eurot; 3) Nordea Bank AB Eesti filiaal 24 459.62 eurot; 4) Kirsti Rattasepp 7 678.44 eurot; 5) Nordea Bank AB Eesti filiaal I järgus rahuldamata jäänud nõude osa 1 500 eurot.
4. Taotluse kohaselt Tonny Kjerrumgaard Rasmussen’i nimele oli registreeritud kinnistu (elamumaa) xxxx, registriosa numbriga xxxx. Kinnistut koormas hüpoteek 34 512,29 eurot Nordea Bank AB kasuks. Haldur müüs kooskõlas hüpoteegipidajaga ja üldkoosoleku otsusega kinnistu enampakkumisel hinnaga 10 000 eurot. Haldur müüs sõiduauto xxxx (reg.märk xxxx, ehitusaasta 1988) hinnaga 150 eurot. Seega on pankrotimenetluses väljamakseteks 10 158,81 eurot, millest I järgu nõudega võlausaldajale on välja makstud 85 % hüpoteegiga koormatud vara müügist ehk 8 500 eurot ja
5. Haldur kutsus 22.09.2015 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. 2
II järgus ei ole raha saanud Eesti Energia AS summas 1 801.82 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal 730.87 eurot, Nordea Bank AB Eesti filiaal 24 459.62 eurot ning Kirsti Rattasepp 7 678.44 eurot.
lg 2, § 23 lg 4, § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168, § 65 lg 1 ja lg 11, § 65 1 lg 1 alusel lõpetada Tonny Kjerrumgaard Rasmussen’i pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu, kinnitada pankrotihalduri töötasuks 2 159.35 eurot, millele lisandub käibemaks 431.87 eurot, kokku 2 591.22 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot, välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus tutvunud lõpparuande ja halduri taotlusega, uurinud pankrotiasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotimenetluse lõpetamine 11.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 tulenevalt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Võlgniku pärandvarast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vahendite puudumise tõttu ei ole pankrotimenetluses raha saadud
lg 1 p 1 alusel I rahuldamisjärgu nõudena pandiga tagatud ja tunnustatud Nordea Bank AB Eesti filiaal nõudest 10 000 eurost 1 500 eurot ning kõik
lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõuetena muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kokku 34 670.75 eurot, sh: 1) Eesti Energia AS 1 801.82 eurot, jaotus 5.197%; 2) Danske Bank A/S Eesti filiaal 730.87 eurot, jaotus 2.108%; 3) Nordea Bank AB Eesti filiaal 24 459.62 eurot, jaotus 70.548%; 4) Kirsti Rattasepp 7 678.44 eurot, jaotus 22.147%. 12. Kohus ei nõustu halduri taotluses toodud väitega, et Nordea Bank AB Eesti filiaali nõude osa, mis on jäänud I järgus välja maksmata ja mille arvelt kaeti pankrotimenetluse kulusid, ei jää 3
Tsiviilasjas 3-2-1-34-15 04.11.2015 tehtud Riigikohtu kohtumäärusega on muudetud varem Riigikohtu poolt asjas nr 3-2-1-44-05 (p-d 15 ja 16) ja asjas nr 3-2-1-85-14 (p 10) toodud seisukohta ja on leidnud, et ulatuses, milles pandipidaja nõue jääb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete mahaarvamise tõttu esimese järgu nõudena rahuldamata, tuleb tema nõue rahuldada
lg 1 p 2 järgi koos muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega ehk teise järgu nõuetega. Sama määruse punkti 15 kohaselt see, et pandipidajale jäetakse tema esimese järgu nõude rahuldamiseks
lg 2 alusel välja maksmata osa pandieseme müügist saadud rahast
lg 1 maksete katteks, ei välista iseenesest tema nõude osalist rahuldamist teises järgus ja sellest ei saa järeldada, nagu ei osaleks pandipidaja kulude kandmises. Enne teise järgu nõuete rahuldamist tehakse samuti
lg-s 1 sätestatud väljamaksed, mis mõjutavad kõigi teise järgu nõuete rahuldamise ulatust. Eeltoodu alusel Nordea Bank AB Eesti filiaali nõude osa 1 500 eurot, mis on jäänud I järgus välja maksmata on II rahuldamisjärgu nõue käesolevas pärandvara pankrotimenetluses. 13. Halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjustas võlgniku surm. 14.
lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. 02.10.2015 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 10.11.2015 1 000 eurot ette tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt
lg 3, lg 4 kinnitab selle ja lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 15.
lg 1 esimese lause alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 16. Käesolevas menetluses moodustab pankrotivara 10 158.81 eurot, millest 10 150 eurot on tekkinud halduri osavõtul, s.o kinnistu müügist laekunud summa 10 000 eurot ja sõiduki võõrandamisest laekunud raha 150 eurot.
lg 1 tulenevalt halduri tasu minimaalmääraks on käesolevas menetluses 2 159.50 eurot, s.o 1 597 eurot, millele lisandub 6 400 eurot ütetavalt osalt määraga 15% arvestatud summa 562.25 (10 150 – 6 400) x 15 %. Nimetatud summale lisandub käibemaks 20 % summas 431.90 eurot, kuna haldur tegutseb käbemaksukohustuslase OÜ Sentire MK kaudu. Seega moodustab halduri tasu käesolevas menetluses 2 591.40 eurot. 17. Pankrotivarast 10 158.81 eurost 8 500 eurot on välja makstud jaotise alusel Nordea Bank AB Eesti filiaalile, Viru Maakohtu 04.02.2015 määruse alusel ajutise halduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 800 eurot ja Vihula Vallavalitsuse poolt tasutud menetluskulud summas 10 eurot, pankrotimenetluse kulud vastavalt Viru Maakohtu 24.08.2015 4
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 19. Kuna pärandvarast ei jätku halduri tasu maksmiseks 1 942.59 eurot (2 591.40 - 648.81 eurot), palub pankrotihaldur välja mõista halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot riigi tuludest. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 12² on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 20.
§ § 65 lg 1 teise lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb. TsMS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Sentire MK pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. 21. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.