KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-21132

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning

§ 654lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et poolte vahel oli septembris 2012 sõlmitud töövõtuleping mikrobussi Mercedes-Benz Viano eelsüüteküünla ja pihustite seibide vahetamiseks. Pooled ei vaielnud, et vahetult pärast selle töö teostamist jooksis sõiduki mootor kokku ja pooled leppisid kokku, et hageja tasub poole remondiks vajaminevate materjalide kulust. Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud mootori kokkujooksu ja selle remondiga seonduvaid asjaolusid, mida hageja pidas oluliseks märtsis 2013 mootori raamsaale poltide lahtitulemisel ja murdumisel ning sellest tulenevalt mootori purunemisel. Kolleegiumi arvates ei anna apellandi järeldused alust maakohtu otsust muuta. Apellandi väite märtsis 2013 mootori purunemise põhjuste kohta tulenevalt kostja poolt septembris 2012 teostatud töödest lükkavad ümber järgmised kirjalikud tõendid: asjatundja AL poolt kirjalikult antud vastused kostja küsimustele (I kd tl 157-158) ja AS Silberauto spetsialisti IK 24.11.2014 e-kiri. Mõlemast eeltoodud tõendist selgub, et 2012 septembris mootori kokkujooksuga seotud tööde teostamisel ei olnud vajalik raamsaale kinnistupoltide pingutusjõu kontrollimine ja ülepingutamine. Hageja esitatud HR ja JL arvamusest (I kd tl 28-37) ei selgu, et hageja sõiduki mootor oleks purunenud kostja poolt pool aastat varem teostatud remondi tagajärjel. Samuti ei saa seda järeldada JL 04.09.2013 e-kirjast (I kd tl 26-27). JL on selgitanud e-kirjas asjaolusid, mis võivad põhjustada raamlaagri puki kinnituspoldi purunemist, kuid ta ei ole kirjas esile toonud, et purunemise võis põhjustada kostja poolt mittekvaliteetne töö septembris
2. Samuti ei tulene JL arvamusest, et 2012 septembris kostja poolt mootoriremonti tehes oleks kostja pidanud raamlaagri puki kinnituspoldid avama ja uuesti kinni keerama. Asjaolu kohta, et remonttööd ja remontija kohustused on erinevad olenevalt sellest, kas mootori remonti teostati tavaolukorras või pärast mootori kokkujooksu, ei ole hageja tõendeid esitanud ega oma väidet muul moel usutavaks teinud. Hageja väide jäi paljasõnaliseks.
3. Maakohus on otsuses esile toonud, et sõiduk oli perioodil september 2012 kuni märts 2013 korduvalt remondis AS-s Silberauto, mis iseenesest on õige, kuid tulenevalt auto ajaloo väljatrükist (I kd tl 124-127) ei olnud tegemist mootoriremondiga. Teostatud tööd iseloomustavad ainult seda, et auto on ea ja läbisõidu tõttu vajanud tihti remonti. 6

§ 171lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega hageja kanda.

Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. 26. Kostja apellatsioonimenetluse kulud on 14.10.2015 taotluse järgi 2408,32 eurot. Kostjat esindasid apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Marge Männiko ja advokaat Rainer Ratnik. Vandeadvokaat Marge Männiko on apellatsioonimenetluses kulutanud apellatsioonkaebuse analüüsiks 2h ja 36min, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 6h ja 50min, suhtlusele kliendiga 20min, vastuse täiendamisele ja esitamisele e-toimiku kaudu 2h ja 30min, istungiks ettevalmistamiseks 1h ja istungil osalemiseks 1h. Advokaat Rainer Ratnik on kulutanud istungiks ettevalmistamiseks 1h ja 20min ja istungiks 1h. Seega on kokku ajakulu vandeadvokaat Marge Männikol 14h ja 16min ja advokaat Rainer Ratnikul 2h ja 20min.

§ 175

lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid ja õiguslikku keerukust arvestades ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, mistõttu ei ole kahe esindaja osalemine ringkonnakohtu menetluses vajalik. Kolleegium hindab kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsiks on põhjendatud ajakulu 1h ja 30min, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja sellega seonduvateks toiminguteks on piisav 6h. Kolleegium nõustub, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks on vajalik ajakulu 2h. Seega kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsiooniastmes 9h ja 30min. 27. Kostja esindaja vandeadvokaat Marge Männiko tunni hind ilma käibemaksuta on 150 eurot ja advokaat Rainer Ratniku tunnihind on ilma käibemaksuta 115 eurot. Ringkonnakohtu arvates on tavapärase advokaaditeenuse tunnihind madalam kui 150 eurot. Ka maakohtu otsuses on kohus Riigikohtu praktikale tuginedes pidanud tavapäraseks tunnihinnaks ilma käibemaksuta 120 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et hüvitamisele kuulub lepingulise esindaja tasu tunnihinna arvestusega 120 eurot ilma käibemaksuta. Kuna kostja on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 1140 eurot (9h ja 30min x 120 eurot). Kostja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4). Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 7