← Eesti

3-14-50527/30

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 61§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-14-50527 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 20.03.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/20191-22 vähendati AS Transcom (registrikood 10550575)
  2. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu kokku summas 10 500 eurot ning jäeti rahuldamata AS Transcom
  3. a oktoobrikuu tagastusnõue summas 10 500 eurot. Maksuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kontrollitaval perioodil deklareeris AS Transcom sisendkäibemaksu summas 14 607,24 eurot. Maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt moodustab sisendkäibemaksust suurema osa OÜ Samester Investeeringud (registrikood 11939743) nimel 16.10.2013 väljastatud arve nr 1610 alusel sõiduauto Porsche Cayenne S soetamisel tasutud käibemaks summas 10 500 eurot. Nimetatud sõiduki eest tasus AS Transcom 17.10.2013 ja 18.10.2013 OÜ-le Samester Investeeringud panga kaudu kokku 60 000 eurot ning 25.10.2013 sularahas 3000 eurot. Maanteeameti liiklusregistrile esitatud dokumentide hulgas on ka OÜ-ga Samester Investeeringud sõlmitud sõiduki ostu-müügileping, millele on ülejäänud tekstist erineva käekirjaga lisatud lepingu sõlmimise kuupäevaks 25.10.2013 ning lepingu on allkirjastanud KK ja PU. Samas on KK 17.12.2013 maksuhalduri ametiruumides selgituste andmisel esitanud OÜga Samester Investeeringud sõlmitud ostu-müügilepingu, millel kuupäev ja ostja allkiri puuduvad. Seega on OÜ Samester Investeeringud väljastanud AS-le Transcom eeltäidetud ning allkirjastatud ostu-müügilepingu, millele AS Transcom võis lepingu sõlmimise kuupäeva lisada oma äranägemise järgi. Järelikult ei oma lepingule märgitud kuupäev tähendust lepingu toimumise hetke määratlemisel. 2) Sõiduk Porsche Cayenne S asus OÜ Samester Investeeringud poolt AS-le Transcom müümise ajal Saksamaal ja transporditi Eestisse alles pärast seda, kui selle omanikuks oli saanud AS Transcom (vt käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 5). Seetõttu ei ole käibe tekkimise kohaks Eesti (KMS § 9 lg 1) ning sõiduki Porsche Cayenne S müük Automobile Can-lt OÜ-le Samester Investeeringud tuleb lugeda Saksamaa siseriiklikuks käibeks. Kuna OÜ Samester Investeeringud ei ole Saksamaal käibemaksukohustuslane ja Saksamaal toimunud tehing ei kuulu maksustamisele ka Eesti käibemaksuga, siis oleks ta pidanud müüma sõiduki Saksmaal AS-le Transcom ilma Eesti käibemaksuta. Seega oli tehingu maksustamine Eesti 20% käibemaksumääraga OÜ Samester Investeeringud poolt ebaõige, mistõttu puudub AS-l Transcom KMS § 31 lg-st 1 tulenevalt õigus sellist seadusega vastuolus olevat arvet sisendkäibemaksuarvestuses kajastada.
  4. AS Transcom esitas 15.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/20191-22 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 1) Maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud käibe tekkimise koha reegleid. Käibe tekkimine sõltub tegelikest asjaoludest ega tohi olla kunstlikult moonutatud. Euroopa Kohus on mitmetes kohtulahendites rõhutanud, et maksutulud peaksid laekuma liikmesriiki, kus toimub tarnitava kauba lõpptarbimine (vt C-536/08 ja C-539/08). Käibe tekkimise kohta ei muuda see, kui kaup asub lepingu sõlmimise ajal väljaspool Eestit ja see tuuakse Eestisse alles pärast lepingu sõlmimist. Käibe tekkimise koha määratlemisel ei oma olulist tähendust ka asjaolu, et lõppostja 2

(11)3-14-50527 toob ise müüja tehingupartneri (hankija) käest vastava kauba ära. Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ (edaspidi käibemaksudirektiiv) ei seo vedu korraldava isikuga mitte mingisuguseid otseseid õiguslikke tagajärgi, mis määratleks käibe tekkimise koha üksnes vedu korraldava või selles osaleva isiku (ostja või müüja) järgi. 2) Maksuotsus on õigusvastane, sest tekitab ühe riigi territooriumile kaks järjestikust ühendusesisest käivet. Maksuhaldur on küll seisukohal, et sõiduki müük Saksa äriühingu Automobile Can poolt OÜ-le Samester Investeeringud tuleb lugeda Saksamaa siseriiklikuks käibeks, kuid samas on siiani jäetud muutmata Automobile Can poolt väljastatud arve. Vaatamata sellele, et OÜ Samester Investeeringud kohustus Automobile Can ees täitma ühendusesisese käibe nõudeid, viima sõiduki Saksamaalt välja teise liikmesriiki ning kohustus tagati kautsjoniga 9931,09 eurot, on maksuhaldur lugenud Saksamaal toimunud ühendusesiseseks käibeks ka OÜ Samester Investeeringud ja AS Transcom vahelise tehingu. Eeltoodu näitab, et maksuhalduri lahendus ei sobi kuidagi kokku juhtumi asjaoludega ja tekitab ilmselgelt õigusvastase olukorra. 3) Saksamaa äriühingu Automobile Can ühendusesisest käivet kajastav arve on õige ja sellest tulenevalt on õige ka OÜ Samester Investeeringud poolt AS-le Transcom väljastatud arve. Euroopa Kohtu otsuses C-430/09 toodud kriteeriumitest lähtudes ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et Saksa äriühingu Automobile Can poolt OÜ-le Samester Investeeringud väljastatud arve on korrektne. OÜ Samester Investeeringud esitas Automobile Canile Eesti käibemaksukohustuslaste registri numbri, tagas kautsjoniga sõiduki väljaviimise Saksamaalt ja saatis Saksamaa äriühingule Automobile Can tõendi sõiduki Eestis arvele võtmise kohta. Automobile Can ja OÜ Samester Investeeringud tahe oli suunatud sellele, et sõiduk viiakse Saksamaalt välja Eestisse. 4) Tõendatud ei ole väide, et OÜ Samester Investeeringud ja AS Transcom vaheline leping sõlmiti muul ajal, kui see nähtub lepingust endast. Tõendite hulgas on küll kaks ostumüügilepingut (üks ilma kuupäeva ja ostja allkirjata ning teine kõigi allkirjade ja kuupäevaga 25.10.2013), kuid see asjaolu ei saa muuta allkirjastatud ja dateeritud lepingut ebaõigeks. Loogiline ega mõistlik ei ole see, kui lugeda leping või muu õiguslikku tähendust omav dokument ebausaldusväärseks või mitte arvestatavaks põhjusel, et selle dokumendi kohta on olemas ka tööversioon, mustand või muu projekt. Samuti ei muuda lepingut ebaõigeks asjaolu, et sellele on maksuhalduri hinnangul erineva käekirjaga lisatud lepingu sõlmimise kuupäev 25.10.2013. KK 17.12.2013 seletustest ega ka mitte ühestki muust asjas kogutud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid enne AS Transcom juhatuse liikme sõitmist Saksamaale allkirjastanud kahepoolselt ostu-müügilepingu. Ka juhul, kui VJ poolt üle antud dokumentide hulgas oli ostumüügilepingu allkirjadeta tööversioon, ei tähenda selle lepingu vastuvõtmine AS Transcom esindaja poolt lepingu automaatset allkirjastamist. Ainuüksi maksete tegemine ei kinnita lepingu sõlmimist. OÜ Samester Investeeringud oli sõiduki Eestisse jõudmisel seisukohal, et sõiduk on nende omandis ning asja üleandmist ei ole veel toimunud. Samuti anti Saksamaal sõiduk autopoe poolt üle OÜ-le Samester Investeeringud (äriühingu 21.10.2013 volituste alusel anti sõiduk samal päeval üle KK-le kui OÜ Samester Investeeringud volitatud isikule). 5) Tõendamata on väide, et sõiduki juhusliku hävimise risk oleks läinud üle enne sõiduki Eestisse jõudmist. Ostja ja müüja olid seisukohal, et sõiduki juhusliku hävimise riisiko ei olnud üle läinud tulevasele ostjale ning sõiduk oli Eestis 24.10.2013 avarii toimumise hetkel müüja omandis (vt PU 15.01.2014 seletus ja VJ 16.01.2014 seletus). Sellest tulenevalt ei oma tähendust see, et AS Transcom tasus sõiduki eest enne ostu-müügilepingu sõlmimist (s.o 25.10.2013). Samuti ei ole tähtis, et ühe tehingupoole juhatuse liige läks müüja volituse alusel sõidukile ise järele ja täitis sellega Automobile Can ning OÜ Samester Investeeringud vahelise lepingu. Oluline on poolte tahe ja see, kuidas nad lepingut mõistsid (vt Euroopa Kohtu otsus C3
(11)3-14-50527 430/09, p 35; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-08, p 13). Maksuhaldur sisustab ebaõigesti juhusliku hävimise riisiko üleandmise mõistet. Juhusliku hävimise riisiko ülemineku regulatsioon ettevõtjate vahelistes suhetes on dispositiivne ning pooled saavad selles ise oma tahte järgi kokku leppida. Seega puudub maksuhalduril igasugune alus jätta tähelepanuta poolte tegelik tahe.
  1. MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid pole asjakohased, sest neis oli tegemist kauba võõrandamisega lõpptarbijale, kes ei olnud üheski liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus üks Eesti käibemaksukohustuslane on soetanud Saksamaalt kauba ja müünud selle koheselt Saksamaal teisele Eesti käibemaksukohustuslasele. Järelikult on tehing toimunud Saksamaal. Kaup anti üle Saksamaal ja seda käivet ei saa maksustada Eesti maksuseaduste alusel. 2) Kuna OÜ Samester Investeeringud ei ole Saksamaal käibemaksukohustuslane ja Saksamaal toimunud tehing ei kuulu tulenevalt KMS § 9 lg-s 1 sätestatust maksustamisele ka Eesti käibemaksuga, siis oleks OÜ Samester Investeeringud pidanud müüma sõiduki Saksamaal AS-le Transcom ilma Eesti käibemaksuta. 3) Kohatu ja väheusutav on kaebaja väide, et kuupäevata leping on tööversioon või projekt. Tulenevalt sihtkohamaa põhimõttest määratakse kaupade käive üldjuhul kauba asukoha järgi. Kui kaup asus ostjale üleandmise hetkel teises riigis, siis selle kauba käivet Eestis käibemaksuga ei maksustata ning ekslikult lisatud käibemaksu ei saa ostja sisendkäibemaksuna maha arvata (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13). Sõiduki võõrandamist Saksamaal ja lepingule hilisema kuupäeva lisamist ning allkirjastamist kinnitavad järgmised asjaolud: kõik sõiduki võõrandamisega seotud dokumendid sai AS Transcom kätte enne Saksamaale sõitu (arve, ostu-müügileping); KK kinnitab, et ise sõidukile järgi sõites oli hind umbes sama kui see tuua treileriga või isegi väiksem; kaebaja esitatud JS selgituste kohaselt sai ta KK käest transiitnumbrite tasu, kütuseraha ja natuke vaevatasu, kokku 350 eurot. 4) Vaidlust ei ole selles, et avarii toimus Eestis 24.10.2013 ja sellega seotud kulud kandis AS Transcom. Kaebaja esitatud PU 15.01.2014 seletuses märgitu, et „juriidiliselt oli auto siis veel OÜ Samester Investeeringud oma“, näitab üheselt seda, et faktiliselt oli sõiduk AS Transcom omandis – valdus oli üle läinud. Vaidlus puudub ka selles, et KK sai auto enda valdusse 21.10.
  2. Kaebaja viited PU seletuse osale, milles viimane väidab, et kaebaja ei soovinud sõidukit osta ja avarii tõttu tekkis müügiga probleeme, ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et sõiduki juhusliku hävimise risk läks AS-le Transcom üle juba Saksamaal. Kui juhusliku hävimise riisiko oleks olnud OÜ Samester Investeeringud kanda, siis oleks avariiga seotud kulud kandnud OÜ Samester Investeeringud, seda enam olukorras, kus AS Transcom ei soovinudki sõidukit avarii tõttu osta. Praegusel juhul on AS Transcom tasunud sõiduki eest kogu summa ettemaksuna ning teinud täiendavaid kulutusi sõiduki soetamiseks (tasub avariiga seotud kulud). Seetõttu ei ole usutav ka PU seletus osas, et AS-ga Transcom tekkisid avarii tõttu müügiprobleemid. 5) Juhusliku hävimise riisiko üleandmisel on MTA lähtunud VÕS § 214 lg-s 2 sätestatud üldpõhimõttest, kuna pooled ei olnud teisiti kokku leppinud. Sõiduk anti AS Transcom juhatuse liikmele KK-le üle Saksamaal. Seetõttu läks ostjale üle ka sõiduki juhusliku hävimise riisiko. Seda kinnitab ka asjaolu, et 24.10.2013 toimunud avarii kulud kandis AS Transcom.
  3. Tallinna Halduskohtu 22.01.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4
(11)3-14-50527 1) Vaidlusaluse tehingu poolte ütlused on vastuolulised ega tugine tegelikult aset leidnud sündmustele. Käibe tekkimise kohaks on Saksamaa ning tekkinud käivet ei saa maksustada Eesti maksuseaduste alusel. Kaebaja juhatuse liige sai sõiduki oma valdusse 21.10.
  1. Vaatamata sellele, et sõidukil käis järel KK eraisikuna, läks tema kaudu sõiduki valdus AS-le Transcom üle hiljemalt sõiduki vastuvõtmisel 21.10.2013 ning sõiduki valduse üleandmiseks ei tulnud sõidukit Eestisse toimetada. Lisaks on kaebaja tasunud sõiduki eest esitatud 16.10.2013 arve osaliselt kahe väljamaksega 17.10.2013 ja 18.10.2013, mil sõiduk asus Saksamaal. 2) VÕS § 214 lg 2 alusel läks KK-le sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üle 21.10.2013 sõiduki üleandmisega Saksamaal. Antud asjaolu kinnitab kaebaja poolt 24.10.2013 toimunud avarii eest kulude tasumine. Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, et pooled oleksid vara juhusliku hävimise riisiko ülemineku osas teisiti kokku leppinud. Kaebaja maksustamise seisukohalt ei oma tähtsust, mil moel on Saksamaa äriühing vaidlusaluse sõiduki osas tehtud arve kohalikule maksuhaldurile deklareerinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. AS Transcom palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.01.2015 otsus ja teha uus otsus, millega tühistada MTA 20.03.2014 maksuotsus nr 12.2-3/20191-22 ning jätta menetluskulud MTA kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud käibe tekkimise koha reegleid. Halduskohtu otsus ja vaidlustatud maksuotsus on õigusvastased, sest tekitavad ühe riigi territooriumile kaks järjestikkust ühendusesisest käivet. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et AS Transcom maksustamise seisukohalt ei ole tähtsust, mil moel Saksamaa äriühing vaidlusaluse sõiduki osas tehtud arve Saksamaa maksuhaldurile deklareeris. Saksamaa äriühingu Automobile Can ühendusesisest käivet kajastav arve on õige ja sellest tulenevalt on õige ka OÜ Samester Investeeringud poolt AS-le Transcom väljastatud arve. Asjas ei ole tõendatud faktiväide, et OÜ Samester Investeeringud ja AS Transcom vaheline leping sõlmiti mingil muul ajal, kui see nähtub lepingust endast. Asjas ei ole tõendatud faktiväide, et sõiduki juhusliku hävimise risk oleks läinud üle enne sõiduki Eestisse jõudmist. 2) Halduskohus on ebaõigesti ja arusaamatul viisil hinnanud asjas olevaid tõendeid. Halduskohus ja maksuhaldur on rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet, kui omistasid maksuhalduri seisukohti toetavatele tõenditele ette suurema jõu ning samal ajal on lugenud kaebaja positsiooni kinnitavate tõendite (kaebaja juhatuse liikme seletused) tõendusliku jõu sisuliselt olematuks. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist tähendust omavad asjas halduskohtu poolt välja toodud seletuste väidetavad mittekokkulangevused (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-188-06, p 11).
  3. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja jääb halduskohtule esitatud vastuses kaebusele ja 26.11.2014 toimunud istungil öeldud seisukohtade juurde. Täiendavalt lisab vastustaja järgmist. 1) Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluse sõiduki valdus anti üle Saksamaal ja seetõttu ei saa tekkinud käivet maksustada Eesti maksuseaduste alusel (vt KMS § 9, § 2 lg 5 ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-13, p 13). Kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Tegemist on Saksamaa siseriiklike tehingutega. Selle kohta, et Automobile Can arve ei ole õige, edastab maksuhaldur vastava teabe Saksamaa maksuhaldurile, kes otsustab, mida edasi teeb. Kahte järjestikust ühendusesisest käivet ei teki. Saksamaa maksuhaldur saaks maksustada Automobile Cani ja ka OÜ-d Samester Investeeringud (vt Euroopa Kohtu lahend asjas C430/09). MTA nõustub halduskohtuga, et vaidlusalusele lepingule kantud kuupäev ei kinnita 5
(11)3-14-50527 kaebaja väiteid lepingu sõlmimise aja kohta. Asja valduse, sh juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleandmiseks AS-le Transcom ei tulnud teha mingeid täiendavaid toiminguid, sest KK-l kui AS Transcom juhatuse liikmel oli sõiduki otsene valdus juba Saksamaal. 2) Halduskohtu otsus on põhjendatud ja jälgitav. Halduskohus on hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ega ole rikkunud tõendite hindamise reegleid (

§ 61lg 1).

Halduskohus on asunud oma siseveendumuse alusel seisukohale, et käibe tekkimise kohaks on Saksamaa ning tekkinud käivet ei saa maksustada Eesti maksuseaduste alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Vaidluse all on küsimus, kas kaebajal oli õigus sõiduauto soetamise kuludelt maha arvata sisendkäibemaksu. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Seega eeldab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, et maksukohustuslane oli kohustatud tasuma kauba soetuselt käibemaksu.
  2. KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksuobjekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki Eestist teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane, välja arvatud KMS § 9 lg-s 2 nimetatud juhul (KMS § 9 lg 1 p 1). Kui kauba käibe tekkimise koht ei olnud Eesti, siis puudus OÜ-l Samester Investeeringud õigus kauba müügi arvetele Eesti käibemaksu lisada ja kaebajal seda Eestis sisendkäibemaksuna kajastada.
  3. Maksuhaldur ja halduskohus on ebaõigesti kohaldanud käibe tekkimise koha sätteid. Halduskohus on ekslikult sidunud kauba käibe tekkimise koha määratlemise üksnes käibe tekkimise ajaga. Riigikohus on selgitanud, et kauba käibe tekkimise koha määratlemine ei ole jäigas seoses käibe tekkimise ajaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus nr 3-3-154-13, p 13). KMS § 9 lg 1 p-st 1 nähtuvalt on kauba käibe tekkimise koha määratlemiseks mitu erinevat õiguslikku alust. Praegusel juhul on õigusliku alusena asjakohane üksnes see, kas kaup toimetati saajale või tehti talle muul viisil kättesaadavaks Eestis.
  4. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et sõiduki ostumüügitehing on toimunud Saksamaal, mistõttu ei ole käibe tekkimise kohaks Eesti (KMS § 9 lg 1); sõiduauto soetus OÜ-lt Samester Investeeringud ei kuulu deklareerimisele AS Transcom
  5. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil, kuna ostutehing ei kuulu maksustamisele Eesti käibemaksuga (lk 4; tl 22 pöördel). Maksuotsuses lisatakse, et OÜ Samester Investeeringud poolt seadusevastaselt Eesti 20% käibemaksumääraga esitatud arve nr 1610 ei vasta KMS § 37 lg 7 p-de 9 ja 10 nõuetele, mistõttu puudub AS-l Transcom õigus maha arvata sisendkäibemaksu OÜ Samester Investeeringud poolt esitatud arve nr 1610 alusel summas 10 500 eurot. Kaebaja selgitab, et käibe tekkimisel tuleb lähtuda kauba lõpptarbimise kohast. Seejuures ei muuda käibe tekkimise kohta see, kui kaup asub lepingu sõlmimise ajal väljaspool Eestit ja see tuuakse Eestisse alles pärast lepingu sõlmimist. Samuti märgib kaebaja, et käibe tekkimise koha 6

(11)3-14-50527 määratlemisel ei oma olulist tähendust ka asjaolu, et lõppostja toob ise müüja tehingupartneri käest vastava kauba ära. 11. Arvestades, et Eesti käibemaksusüsteem on osa EL käibemaksusüsteemist, siis on riigisiseste kohtute kohustus tõlgendada Eesti õigust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2015 otsus nr 3-3-1-19-15, p 12; 16.06.2010 otsus nr 3-3-1-36-10, p 19 ja seal toodud viited). Seega tuleb käibemaksuseaduse käibe tekkimise kohta puudutavaid sätteid tõlgendada kooskõlas käibemaksudirektiivi ning asjakohase Euroopa Kohtu praktikaga. 12. Ühendusesiseses kaubanduses kohaldatav käibemaksu üleminekukord, mis on kehtestatud nõukogu 16.12.1991 direktiiviga 91/680/EMÜ, millega täiendatakse maksupiiride kaotamise eesmärgil ühist käibemaksusüsteemi ning muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (EÜT L 376, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 160), põhineb uue maksustatava teokoosseisu – kaupade ühendusesisese soetamise – sätestamisel, mis võimaldab maksutulu üle viia liikmesriiki, kus toimub tarnitud kauba lõpptarbimine (vt Euroopa Kohtu 18.11.2010 otsus kohtuasjas C-84/09: X, p 22; 27.09.2007 otsus kohtuasjas C-409/04: Teleos jt, EKL 2007, lk I-7797, punktid 21, 22 ja 36). 13. Tulenevalt sihtkohamaa põhimõttest määratakse kaupade käive üldjuhul kauba asukoha järgi (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 14). Seoses kaubatarne toimumise koha kindlaksmääramisega on Euroopa Kohus selgitanud, et kuues direktiiv ei tee mingit vahet „ühendusesisestel“ ja „sisemistel“ kaubatarnetel; selle direktiivi artikli 8 lg 1 (käesoleval juhul art 31, art 32 lg 1, art 36 lg-d 1 ja 2 ning art 37) eristab üksnes kaubatarneid, mis toovad kaasa lähetamise või vedamise (punkt a), nendest, mis lähetamist või vedamist kaasa ei too (punkt b), ja nendest, mida teostatakse laeva, õhusõiduki või rongiga ja veo selles järgus, mis toimub ühenduse territooriumil (punkt
  1. c)(Euroopa Kohtu 06.04.2006 otsus kohtuasjas C245/04: EMAG Handel Eder, p 46). Nii sätestatakse kuuenda direktiivi art 32 lg-s 1 (endine art 8 lg 1 p a), et kui kaupu lähetab või veab tarnija, soetaja või kolmas isik, tuleb tarnekohana käsitada kohta, kus kaubad asuvad ajal, mil algab selle lähetamine või vedu soetajale. Kuuenda direktiivi artikli 31 (endine art 8 lg 1 p
  2. b)kohaselt kui kaupu ei lähetata ega veeta, tuleb tarnekohana käsitada kaupade asukohta tarne ajal. 14. Euroopa Kohus on asjas C-245/04 tehtud otsuse punktis 45 selgitanud, et kui kaks sama kaubaga seotud järjestikust kaubatarnet, mida teostavad tasu eest maksukohustuslased, kes sellena tegutsevad, toovad kaasa üheainsa ühendusesisese kaubalähetuse või üheainsa ühendusesisese kaubaveo, saab üksnes ühte nendest kahest tarnest käsitleda lähetamise või veona, mis on kuuenda direktiivi artikli 28c A osa punkti a esimese lõigu (praegune art 138 lg 1) alusel ainsana maksust vabastatud. Euroopa Kohus lisab, et kui kahest järjestikusest tarnest toob ühendusesisese kauba lähetamise või vedamise kaasa esimene, mille tulemus on ühendusesisene omandamine, mis on nimetatud lähetamise või vedamise sihtliikmesriigis maksustatud, on teise tarne koht sellele eelnenud ühendusesisese omandamise koht, st sihtliikmesriik; vastupidisel juhul, kui kahest järjestikusest tarnest toob ühendusesisese kauba lähetamise või vedamise kaasa teine, siis enne kauba lähetamist või vedamist tehtud esimese kaubatarne koht on selle lähetamise või vedamise lähteliikmesriik (Euroopa Kohtu 06.04.2006 otsus asjas C-245/04: EMAG Handel Eder, p 50). 15. Ringkonnakohus mõistab kaebaja seisukohti viisil, et kaebaja hinnangul oli OÜ Samester Investeeringud ja Automobile Can vahelise tehingu puhul tegemist kaubatarnega, millega kaasnes kauba lähetamine Eestisse ning OÜ Samester Investeeringud ja AS Transcom vaheline tehing kauba vedamist ega lähetamist kaasa ei toonud, mistõttu tuleb viimase tehingu puhul 7
(11)3-14-50527 käsitleda kauba käibe tekkimise kohana Eestit, kuivõrd esimese kaubatarne raames lähetati sõiduauto Eestisse (sihtliikmesriik). Seevastu maksuhalduri hinnangul oli tegemist Saksamaa siseriiklike tehingutega ning mõlemal juhul oli kauba käibe tekkimise kohaks Saksamaa (vt 26.11.2014 toimunud kohtuistungi protokoll, lk 3; tl 120).
  1. Sõiduki puhul on tegemist kaubaga, millega kaasnes selle ühendusesisene lähetamine teise liikmesriiki. Sõidukiga on toimunud kaks järjestikust kaubatarnet, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus MTA-ga, et mõlema tehingu puhul on tegemist Saksamaa siseriikliku tehinguga. Samuti on ekslik MTA seisukoht, et kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid on asjassepuutumatud. MTA väide, et nimetatud Euroopa Kohtu lahendites oli tegemist kauba võõrandamisega lõpptarbijale, kes ei olnud üheski liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei vasta tõele. Nähtuvalt Euroopa Kohtu lahendist nr C-430/09 on tehingute poolteks registreeritud käibemaksukohustuslased (juriidilised isikud), samuti oli tegemist ühendusesiseste kaubatarnetega, kus tõusetus küsimus, millise riigi käibemaksuregulatsioon tehingutele kohaldub, st kus oli kauba käibe tekkimise koht. Ka käesolevas asjas on sarnased asjaolud, mistõttu on kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendid asjakohased.
  2. Ühendusesisese kaubatarnega on tegemist juhul, kui õigus kaupa omanikuna käsutada on läinud soetajale üle, kui tarnija tõendab, et kaup on lähetatud või veetud teise liikmesriiki ja kui selle lähetamise või veo tulemusel on kaup tarnimiskoha liikmesriigi territooriumilt füüsiliselt välja viidud (Euroopa Kohtu otsus asjas C- 430/09, p 29; 27.09.2007 otsus kohtuasjas C-409/04: Teleos jt, p 42; 27.09.2007 otsus kohtuasjas C-184/05: Twoh International, p 23; 18.11.2010 otsus kohtuasjas C-84/09: X, p 27). Samuti on Euroopa Kohus märkinud, et vahendajast soetaja ei saa kauba omanikuna käsutamise õigust teisele soetajale üle anda enne, kui ta on selle eelnevalt saanud esimeselt müüjalt (Euroopa Kohtu 06.04.2006 otsus kohtuasjas C-245/04: EMAG Handel Eder, p 38). Kuigi viidatud Euroopa Kohtu lahendis C-245/04 oli vaidluse algatanud tarnija, saab neid Euroopa Kohtu seisukohti kohaldada ka praeguses vaidluses, tuvastamaks, milliste kaubatarnetega oli tegemist ning sellest lähtuvalt, mis oli kauba käibe tekkimise koht.
  3. Automobile Can on andnud sõiduki omandiõiguse 21.10.2013 üle OÜ-le Samester Investeeringud, kuigi sõiduki võttis Saksamaal vastu OÜ Samester Investeeringud volikirja alusel KK, kes oli ühtlasi ka AS Transcom juhatuse liige. Nii on maksuotsuses märgitud, et maksumenetluse käigus on Saksamaa maksuhaldur edastanud müüja Automobile Can selgituse, mille kohaselt anti sõiduk 21.10.2013 Saksamaal üle AS Transcom juhatuse liikmele KK-le, kes sõitis ise sõidukiga Eestisse. Võttes arvesse kontrollimenetluse käigus kogutud tõendeid ning analüüsides neid kogumina, jõudis maksuhaldur seisukohale, et sõiduk asus OÜ Samester Investeeringud poolt AS-le Transcom müümise ajal Saksamaal ja transporditi Eestisse alles pärast seda, kui selle omanikuks oli saanud AS Transcom. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et sõiduk saadi Saksamaal autopoest (Automobile Can) kätte OÜ Samester Investeeringud volikirja alusel ja selle kohaselt volitati füüsilist isikut KK (mitte AS-i Transcom) sõidukit Saksamaalt välja viima (tl 8). Ka toimikus olev 21.10.2013 volikiri, mille on edastanud maksuhaldurile Saksamaa maksuhaldur kinnitab, et volitust ei ole tehtud KK-le kui AS Transcom juhatuse liikmele, vaid talle füüsilise isikuna (tl 78 pöördel). Seega ei ole maksuhaldur tõendanud maksuotsuses märgitut, et Saksamaa maksuhaldur edastas müüja Automobile Can selgituse, mille kohaselt anti sõiduk 21.10.2013 Saksamaal üle AS Transcom juhatuse liikmele. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et KK võttis auto Automobile Canilt vastu OÜ Samester Investeeringud volitatud esindajana, mitte AS Transcom esindajana.
  4. Euroopa Kohus on rõhutanud, et kuuenda direktiivi artikli 8 lg 1 p a (praegusel juhul art 32 lg 1) eeldab ajalist ja sisulist seost kauba tarne ja veo vahel ning teatavat järjepidevust tehingu 8
(11)3-14-50527 kulgemises (vt Euroopa Kohtu 02.10.2014 otsus asjas C-446/13: Fonderie 2A, p 29; otsus kohtuasjas C-84/09: X, p 33). Ringkonnakohus loeb usutavaks, et osapoolte vahel oli suuline sõiduki ostu-müügi eelleping sõlmitud juba varem kui 25.10.
  1. Samas ei tähenda eelnev seda, et ostu-müügitehing leidis aset Saksamaal. Seda kinnitab Riigikohtu seisukoht, et tehingu tegemise aeg ja käibe tekkimise koha määratlemine ei ole jäigas seoses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 13).
  2. KMS § 2 lg 5 kohaselt on kauba võõrandamine valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Euroopa Kohus on märkinud, et kui kauba omanikuna käsutamise õiguse teine üleandmine toimub esimese tarne liikmesriigi territooriumil ja seda enne ühendusesisese veo toimumist, siis ei saa enam esimest tarnet lugeda ühendusesiseseks veoks (Euroopa Kohtu 16.12.2010 otsus kohtuasjas nr C-430/09: Euro Tyre Holding BV, p 33). Kui soetaja saab kauba omanikuna käsutamise õiguse tarnimiskoha liikmesriigis ja kohustub vedama selle sihtkohaliikmesriiki, nagu toimub tarnete puhul, mille tingimuseks on kauba äraviimine tarnija laost, tuleb võimaluse korral arvesse võtta, millised olid ostja kavatsused soetamise ajal, tingimusel et neid kinnitavad objektiivsed asjaolud (Euroopa Kohtu 18.11.2010 otsus kohtuasjas C-84/09: X, p 47).
  3. Euroopa Kohtu 16.12.2010 otsusest asjas C-430/09 järeldub, et kui ostja esimese soetajana teatas tarnijale oma kavatsusest vedada kaup liikmesriiki, mis ei ole tarnimiskoha liikmesriik, ja esitas selles teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimisnumbri, siis võis tarnija põhjendatult järeldada, et tehingud, mille ta teostas, on ühendusesisesed tarned (vt p 35). Olukord on vastupidine juhul, kui ostja esimese soetajana teatab tarnijale oma kavatsusest müüa kaup edasi teisele maksukohustuslasele enne, kui see viiakse tarnimiskoha liikmesriigist välja (vt p 36). Seega on kaebaja kohaselt märkinud, et asjas on oluline, kuidas Automobile Can on arve vormistanud. Lisaks sellele on oluline ka tuvastada, mis oli ostja tegelik tahe sõidukit ostes ning kuidas ta seda müüjale kommunikeeris.
  4. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Samester Investeeringud tasunud Saksamaa automüüjale sõiduki eest kokku 62 200 eurot; Saksamaa maksuhaldurile tehtud rahvusvahelise teabepäringu vastuse kohaselt on Automobile Can pärast sõiduki Eestis registreerimist tagastanud 62 200 eurost sõiduki soetamisel tasutud kautsjoni summas 9931,09 eurot JS-le, kellele oli 15.11.2013 väljastatud RH poolt volitus kautsjoni väljavõtmiseks (lk 2; tl 21 pöördel). Seoses kautsjoni maksmisega on JS selgitanud maksuhaldurile järgmist: „Mina maksin Automobile Can-ile u 3000 eurot sularahas ja rohkem ei ole mina midagi maksnud. Arvan, et Marko Käsi saatis mulle meili teel autopassi, et auto on Eestis arvele võetud. Saksamaa firma tahab näha, et auto on riigist välja läinud. Seejärel läksin sinna automüüja juurde ja võtsin kautsjoni välja“ (tl 28). Eeltoodust nähtub, et OÜ Samester Investeeringud kui esimene ostja teatas müüjale soovist viia sõiduk Eestisse, st tarnimiskoha liikmesriigist välja teise liikmesriiki, ning on selle kohustuse täitmist müüjale ka tõendanud. Järelikult võis müüja põhjendatult eeldada, et tegemist on ühendusesisese tarnega.
  5. Tõendid ei kinnita, et OÜ Samester Investeeringud tegelik eesmärk oli müüa sõiduk Porsche Cayenne S edasi AS-le Transcom juba Saksamaal. Asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud kokkulepet, et sõiduk tehakse kaebajale kättesaadavaks (võõrandatakse) Saksamaal. Selline OÜ Samester Investeeringud kavatsus ei oleks ka eluliselt usutav, sest AS Transcom avaldas soovi osta Saksamaalt OÜ Samester Investeeringud vahendusel sõiduk enne, kui OÜ Samester Investeeringud oli sõiduki soetanud Saksamaa automüüjalt (maksuotsuse lk 2; tl 21 pöördel); sõiduki eest tasuti müüjale kautsjon, mis tagastati hiljem OÜ-le Samester Investeeringud (maksuotsuse lk 2; tl 21 pöördel) ning sõiduk viidi Saksamaalt välja ja registreeriti Eestis (maksuotsuse lk-d 2 ja 4; tl 21 pöördel ja 22 pöördel). Riigikohtu selgitus, et 9
(11)3-14-50527 ainuüksi see, et tegemist on eraldiseisvate õigussubjektidega, ei välista kaebaja valduse olemasolu asjale juba tehingu tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 16), ei ole praegusel juhul kohaldatav. Viidatud Riigikohtu lahendi asjaolud erinevad praegusest asjast, sest asjas nr 3-3-1-54-13 ei olnud vaidluse all tehingu toimumise aeg ning seetõttu oli võimalik kindlaks määrata käibe tekkimise koht. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur tuvastanud, millal kaebaja ja müüja vahel tehing sõlmiti (või et seda ei tehtud lepingus näidatud ajal) ega ka järelikult seda, kas kaebajal oli otsene valdus asjale tehingu sõlmimise ajal.
  1. Euroopa Kohus on märkinud, et tarne seostamisel ühendusesisese veoga ei oma tähtsust asjaolu, kellel oli kauba käsutamise õigus ühendusesisese veo ajal, kas müüjal, vahendajal või teisel omandajal (Euroopa Kohtu 06.04.2006 otsus kohtuasjas nr C-245/04: EMAG Handel Eder, p 45). Seega ka juhul, kui AS Transcom juhatuse liikmel oli otsene valdus sõidukile juba Saksamaal, ei ole asjas tõendatud, et OÜ Samester Investeeringud tegelik tahe oli võõrandada sõiduk kaebajale Saksamaal. Samuti puudub osapoolte vaheline kokkulepe AS Transcom õiguse kohta kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna juba Saksamaal sõidukile järele minnes, mis on üks võõrandamise eeldustest (KMS § 2 lg 5).
  2. AS Transcom tasus tekkinud avariikulud, millest maksuhaldur järeldas, et kaup tehti AS-le Transcom kättesaadavaks Saksamaal ning kaebaja võttis sellega üle ka sõiduki juhusliku hävimise riisiko KMS § 2 lg 5 tähenduses. Ringkonnakohtu arvates ei ole see eelnevate põhjenduste tõttu piisav väitamaks, et kaup on võõrandatud kaebajale Saksamaal ning käibe tekkimise koht oli Saksamaa. Apellandi poolt nende kulude enda kanda võtmist võis õigustada see, et vastasel korral tulnuks kahju sõiduki omanikule OÜ-le Samester hüvitada sõidukit juhtinud KK-l. Asja juhusliku hävimise riisiko üleminek on vaid üks KMS § 2 lg-s 5 loetletud eeldustest. Täidetud peavad olema kõik toodud eeldused, et saaks järeldada, et kaup on ostjale võõrandatud.
  3. Ülaltoodust lähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et ühendusesisese veoga tuleb seostada esimest kaubatarnet, mistõttu kaebaja ja OÜ Samester Investeeringud vahelise tehingu (kui teine tarne) tulemusel tekkinud käibe koht oli Eesti. Seega oli OÜ-l Samester Investeeringud õigus lisada arvele Eesti käibemaks ning kaebajal õigus arvestada see sisendkäibemaksuna maha. Järelikult kuulub AS Transcom apellatsioonkaebus rahuldamisele ja Tallinna Halduskohtu otsus tühistamisele. 27.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonkaebuse rahuldamisel kannab kulud vastustaja. AS Transcom on taotlenud vastustajalt välja mõista esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud summas 2213,67 eurot (ilma käibemaksuta), millest õigusabikulud on 1898,67 eurot ja kaebuselt tasutud riigilõiv 315 eurot. Apellatsioonkaebuses on AS Transcom taotlenud välja mõista vastustajalt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1215 eurot (koos käibemaksuga), millest õigusabikulud on 900 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 315 eurot. Menetluskulude kandmine on tõendatud. 28.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude taotlustele vastu ja peab tehtud kulutusi esitatud summas põhjendamatuks ning ebavajalikuks. Halduskohtu istungi ettevalmistamisega seotud esindajatasu väljamõistmise taotlust pärast kohtuistungit peab vastustaja hilinenult esitatuks. 10

(11)3-14-50527 29. Ringkonnakohtu arvates on kaebaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele. Esindajatasu ringkonnakohtus ei ole alust pidada ülepaisutatuks, arvestades vaidluse keerukust ja esitatud dokumentide mahtu. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks mitte üksnes kohtuistungil osalemisega, vaid ka selle ettevalmistamisega seotud menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamist kohtuistungi järel. Seega mõistab ringkonnakohus MTA-lt AS Transcom kasuks välja menetluskulud summas 3428,67 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.