lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kolleegium osundab esmalt asjaolule, et antud kriminaalasjas kajastub menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppes, nagu seda nõuab
Kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha 975 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest enne kohtuistungit 144 ja 24 eurot ning ekspertiisikulud 84 eurot ja 84 eurot. Võrdsetes osades kuuluvad kandmisele kulud Alexander Nosovilt ja Aleksei Kuznetsovilt ekspertiisikulud summas 336 ja 855 eurot (ka 1 lk 183-184). Tõlgi osavõtul on nii prokurör, süüdistatav kui ka tema kaitsja oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Alates 29. märtsist 2015 jõustus uus
lg 1 redaktsioon, millega muudeti varasemalt kehtinud redaktsiooni.
lg 1 varasem redaktsioon sätestas, et kokkuleppes peavad olema märgitud muuhulgas kuriteo asjaolud (p 7), kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus (p 8), karistuse liik ja määr (p 9), konfiskeerimisele kuuluv vara (p 10). Riigikohus on selgitanud, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (RKKKo nr 31-1-25-09, p 15). Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas (RKKKm nr 3-1-1-8-12, p 8).
lg 1 uut redaktsiooni on täiendatud ning
lg 1 p 11 kohaselt märgitakse kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis
Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Kolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril, süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa 2 menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (
p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha
lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist.
lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses
lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik
lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole
Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkulepped, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele. Süüdistatav Alexander Nosov on selgitanud kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub kokkuleppega. Jääb kokkuleppe juurde ning palub kokkulepe kinnitada (kd 2 lk 15 pöördel-16). Maakohus on teinud süüdimõistva kohtuotsuse vastavalt kokkuleppes märgitule, mõistes Alexander Nosovilt välja ka kokkuleppes märgitud menetluskulud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu regulaarse sissetuleku puudumist ning võimalikke makseraskusid ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul Alexander Nosovile vastu tulles ka võimaldanud. Maakohus on toiminud kooskõlas kehtiva seaduse, täpsemalt
lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5 ning Alexander Nosovi kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Samuti ei ole maakohus mõistnud Alexander Nosovilt välja sundraha korduvalt. Käesolevas kriminaalajas on liitkaristuse mõistmine toimunud KarS § 65 lg 2 sätte alusel, mitte KarS § 65 lg 1 alusel, mistõttu sundraha mõistetakse süüdistatavalt välja. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt RKKK 3-1-1-24-11). 4.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.augusti 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ning kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.