Obsah (5)

§ 204§ 22§ 132§ 123§ 87

4-15-7702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2015 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-7702 Kohtukoosseis Kohtuni

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui S G järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 3.Määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot jätta

§ 22lg 3 alusel riigi kanda.

1. Edastada kohtuotsus S.G, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-15-7702 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates päevast, millal kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 03.09.2015 otsusega väärteoasjas nr 2570,15,001490 karistati S.G järgmise rikkumise eest – 11.06.2015.a kell 19.30 Lääne maakonnas Vormsi vallas Sviby külas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on S.G karistuseks määratud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 45 trahviühikut s.o 180 eurot. Menetluse käik 18.09.
2. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja S G kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,15,001490 /tl 2/. Kaebuse esitaja palub kohtul trahvi summa ajatada jaotades selle viieks kuuks, kuna ta on õpilane ning ülalpeetav ja puuduvad vahendid trahvi koheseks tasumiseks. Esimese makse saaks teha
3. oktoobril
4. a. 22.09.
5. a kohtumäärusega määras kohus kaebuse esitajale riigi õigusabi ning jättis S G kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /tl 8-9/. 05.10.
6. a esitas kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Peep Rajavere kohtule avalduse kaebuses puuduste kõrvaldamiseks /tl 11-17/. Kaebus S G on alaealine ning õpib * * päevases õppevormis ja sellest tulenevalt puudub tal kuni õpingute lõpetamiseni 2019 ndal aastal võimalus töötada püsival töökohal ja teenida igakuist sissetulekut, millest kanda rahaline karistus tervikuna ja ühe maksega. Pangakonto väljavõte tõendab, et S. G puuduvad säästud. S. G saaks trahvi tasuda viie kuu jooksul igakuisest *, mis on 45 eurot kuus. Menetlusaluse isiku kaitsja on märkinud, et kui kohus võtab kaebuse menetlusse ja nõuab kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja materjalid, võib tekkida vajadus kaebust täiendada. Olemasolevatest materjalidest võib nähtuda, et väärteootsuse kirjeldav osa on ebapiisav, kuid see on kohtu poolt kõrvaldatav puudus. Puuduste kõrvaldamise avaldusele on lisatud tõmmis õpilaspiletist, kooli tõend ning pangakonto väljavõte. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 05.10.
7. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes esitas kirjaliku seisukoha kohtule 09.10.
8. a /tl 20-22/. Kohtuväline menetleja leidis, et on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid, kogutud tõendeid ning asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rikkumised. S. G oma süüd tunnistanud ei ole. Tunnistajate D. N ja E.V ütlustega on tõendamist leidnud, et S.G mootorsõidukit juhtis. Menetlusalune isik S G süüd ei tunnista. On palunud vaid rahatrahvi ajatamist. Kogutud tõendite pinnalt saab öelda, et S. G juhtis tema kasutuses olevat mootorsõidukit erinevatel kordadel. Politsei koostas väärteoprotokolli vaid ühes juhtimise faktis, mis sai alguse Vormsi sadamast, kui käidi seltskonnal praamil vastas. Menetleja on leidnud, et on piisavalt tõendeid 2 4-15-7702 süüstamaks S. G LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos ning arvestades teo ohtlikkust määras isikule karistuseks rahatrahvi, mis on suuresti alla keskmise määra. Karistuse määramisel arvestati, et tegemist on alaealise isikuga, kes on varasemalt karistamata. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid ning üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi toime mitte panema. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ja peab põhjendatuks karistust 180 eurot. Menetlusalune isik on kaebuses palunud rahatrahvi ajatamist, kuid mitte otsuse tühistamist tervikuna. Sellega on isik mõista andnud, et rikkumine on tema poolt toime pandud ja ta on nõus selle eest karistust kandma. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi täitmisele pööramise ajatamisele. Kohtuväline menetleja palub lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse esitajale. 19.10.2015 teatas kaitsja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /tl 25-27/. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lõikele 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas S G on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Tunnistaja D N ütluste /VTT tl 2/ kohaselt tuli ta koos seltskonnaga koolist praamiga Vormsile. Vormsi sadamas oli S G seltskonnal autoga vastas. Ka alaealisele S K-le oli keegi toonud auto sadamasse. Üks auto oli tume (reg.nr * *) ja teine Soome registreerimisnumbriga. S sõitis autoga, mis oli Soome registreerimisnumbriga. Autoga sõitsid S G ja S hiljem veel. Käisid mingeid asju juurde toomas. D. N oli teadlik, et S-l ja S-l puuduvad juhiload. Tunnistaja E V ütluste /tl 3/ kohaselt oli seltskond Vormsil telkimas, seltskonda sõidutas muuhulgas S. Sadamas istusid S juhitavasse autosse O L, M M ja S K. S sõitis nii sadamast laagriplatsile kui ka Hullo kauplusesse. S G oma süüd ei ole tunnistanud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et S G oli isikuks, kes juhtis autot Vormsi sadamast ja edasi Vormsi saarel, omamata juhtimisõigust. Väärteoprotokollis on kirjas, et oma tegevusega rikkus S G LS § 90 lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et S. G rikkus eelnimetatud normi. S. G poolt toime pandud tegu täidab LS § 201 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtuväline menetleja on väärteo õieti kvalifitseerinud. 3 4-15-7702 Kohus leiab, et S. G pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. S. G-l puudus juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhuima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S G on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et S G poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. S. G on kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut s.o 180 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S. G puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et S G süü on keskmine - tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest S G oma süüd tunnistanud ega toimepandut kahetsenud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 8 on väljatrükk karistusregistrist, mille andmetel on S G karistamata isik. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. S. G on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus leiab, et olukord, kus isik, kellel puudub juhtimisõigus, juhib mootorsõidukit, kujutab endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmine LS § 201 lg 1 järgi vastab Kars § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras karistuse mõistmine on põhjendatud sellega, et S G on eelnevalt karistamata isik. S.G on alaealine ja seetõttu on võimalik tema väärtushinnanguid mõjutada väiksema trahvi mõistmisega. Oluline on alaealise karistamisel anda signaal, et õigusnorme tuleb järgida ja nende tahtlikul rikkumisel tuleb kanda karistus. Karistus ei tohiks olla selline, mida õppival alaealisel ei olegi võimalik täita. Oma kaebuses on S. G palunud rahatrahvi ajatamist viie kuu peale, kuna ta on õpilane ja ülalpeetav ning ei suuda trahvi korraga tasuda. Omandab kutsekeskharidust päevases õppes ning tal puudub kuni õpingute lõpuni 2019ndal aastal võimalus töötada püsival töökohal. Saab igakuist * summas 45 eurot ning sellest rahast saaks igakuiselt trahvi tasutud summas 36 eurot kuus viie kuu jooksul. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada 1 aastat. Kohus leiab, et S.G-le tuleb anda võimalus tasuda rahatrahv ositi, sest tema taotlusest nähtub, et ta on asunud otsima võimalust, kuidas oma karistus ära kanda, seega ilmselt rikkumisest aru saanud. Kohus on seisukohal, et vastavalt eelnimetatud seadusesättele tuleb anda S. G-le võimalus tasuda rahatrahv igakuiste maksetena 36 eurot kuus 5 kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse
3. kuupäevaks, esimene osamakse tasuda
4. novembriks
5. a. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S. G kaebus rahatrahvi ositi tasumiseks tuleb rahuldada. 4 4-15-7702 Kohus muudab politsei väärteootsust karistuse tasumise osas ja määrab rahatrahvi tasumisele ositi 5 kuu jooksul igakuiste maksetena. Menetluskulu Kohus on määranud alaealisele kaebuse esitajale riigi õigusabi ja riigi õigusabi osutajaks on advokaat P.Rajavere. Kohus on kaitsja taotluse alusel määranud hüvitada kaistjale S.G kaitsjale advokaat P.Rajavere`le kaitsjatasu 72 eurot /tl 31-35/.

§ 22lg 3 alusel tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

§§ 22lg 3, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 3, 199 lg 2, LS §§ 90 lg 1 p 1, 201 lg 1, Kar

S §§ 56 lg 1, 66 lg 2, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 5