lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud sätetest ei tulene Eesti Advokatuurile õigust vaidlustada oma nimel määruskaebuse korras maakohtu määrust, millega on riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi tasu kindlaks määratud. RÕS § 21 lg 3 järgi kehtestab advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Sellest sättest ei tulene advokatuuri kaebeõigust advokaadi tasu ja kulude kindlaksmääramise kohtumäärusele, kuivõrd menetluskulusid kandma kohustatud isikuks on riik, kes omab seeläbi ka kaebeõigust. Riigi õigusabi osutamiseks eraldatakse vahendid riigieelarvest ja üksnes tasu ja kulu arvestamise ning tasu-ja kulumäärade korra kehtestamise õigus ei anna advokatuurile õigust esitada määruskaebust kohtumääruse peale. Määruskaebuse esitamise õigust ei tulene Eesti Advokatuurile ka muudest riigi õigusabi seaduse sätetest, muu hulgas RÕS § 24, mille järgi on advokatuuril õigus kontrollida riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatust ja küsida selgitusi muu hulgas kohtult. Eeltoodud sätetest tuleneb, et advokatuuril on õigus teavitada võimalikust ebaõigest kohtumäärusest vastavat valdkonna eest vastutavat riigiasutust (rahandusministeeriumit), kes riigi esindajana saab otsustada, kas esitada kohtumääruse peale määruskaebus või mitte. Kuivõrd Eesti Advokatuur ei ole määruskaebuses näidanud, et ta on kaebuse esitanud Eesti Vabariigi esindajana, ei analüüsi ringkonnakohus, kas advokatuur omaks volitusi määruskaebust Eesti Vabariigi nimel esitama. Eeltoodud põhjustel puudub Eesti Advokatuuril võimalus vaidlustada maakohtu määrust riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise kohta ning esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi 2 vaatamata. Kuivõrd määruskaebus on esitatud elektroonselt, siis selle tagastamist paberkandjal ei toimu. Määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud hüvitamisele ei kuulu (
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.