4-15-6483/12

4-15-6483 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-6483, 4-15-6545, 4-15-6626 (2316,15,009188; 2316,15,009235; 2316,15,009209) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Inga Šatõrkina, ik 48510162233, elukoht: XXX Liisi Närep, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Inga Šatõrkina süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 18 (kaheksateist) päeva.
3. Mõistetud arest 18 (kaheksateist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.11.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.
5. Inga Šatõrkinalt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Inga Šatõrkina, 4-15-6483, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Inga Šatõrkinale posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 12.10.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1471191 (2316,15,009188) nähtuvalt peeti 13.07.2015 kell 20.30 Tallinnas Sõle tänava ja Kolde puiestee ristmikul kinni Inga Šatõrkina, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusel fentanüüli, tramadooli, nordasepaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli selgituste ossa märkinud, et tarvitas fentanüüli, tramadooli ja rivotrili. 14.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1432114 (2316,15,009209) nähtuvalt 14.07.2015 kell 22.30 Tallinnas Telliskivi ja Ristiku ristmiku juures kõnniteel leiti maas lamamas ja peeti Inga Šatõrkina, kelle organismis indikaatorvahendi kasutamise tulemusena tuvastati opiaatide (fentanüüli) sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 keeldu ja pani toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli selgitusena märkinud, et tarvitas fentanüüli (täna). 15.07.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1438668 (2316,15,009235) nähtuvalt 15.07.2015 kell 13.00 Tallinnas Paldiski mnt 50b juures leiti maas lamamas ja peeti kinni Inga Šatõrkina, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusel fentanüüli, tramadooli, nordasepaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli selgituste ossa märkinud, et tarvitas fentanüüli ja rivotrili, mille perearst on välja kirjutanud. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud piisava ajavaruga. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja läbivaatamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et menetlusalune isik on asja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kohus peab võimalikuks asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 18 päeva aresti ja välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud ühisesse menetlusse ühendatud väärteoasjades leiduvat indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt esinesid menetlusalusel isikul lisaks opiaatide tarvitamist kinnitavalt positiivsele näidule ka välised joobeseisundile viitavad tunnused ning tutvunud joobeseisundi tuvastamise saatekirjadega, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis narkootilise aine (fentanüül) ja psühhotroopse aine (tramadooli, nardasepaami, klonasepaami metaboliidi) sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. 2 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 13.07.2015, 14.07.2015 ja 15.07.2015 menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on Inga Šatõrkina käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteona. Kuigi kolmest erinevast väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalune isik kolmel päeval järjest kinni peetud, siis pärast väärteoprotokolli koostamist on ta vabaks lastud. Seejuures peeti ta 14.07.2015 hilisõhtul kinni ja vabastati alles 15.07.2015 varahommikul. Sellele vaatamata leiti ta juba kell 13.00 lamamas ja seisundis, millises ta vabanemisel ei olnud. Seejuures on ta 14.07.2015 kinnipidamisel selgitanud, et ta tarvitas fentanüüli samal päeval. Seega on kõigil juhtudel menetlusalune isik tarvitanud keelatud ainet uuesti ja seetõttu ei ole ka tegemist sama seisundiga kolmel päeval järjest ning tegemist on kolme erineva väärteoga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kolme väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süüd tuleb hinnata keskmist ületavana ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, kinnistamaks menetlusalusel isikule arusaama keelunormi kehtivusest. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamise kulu. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3