lg 2,
lg 1 ja
Vastavalt 27.07.2015 koostatud väärteoprotokollile nr 20150727438301 (2317,15,007717) 27.07.2015 kell 09:17 Mustamäe tee ja Linnu tee ristmikul Tallinnas suunaga Paldiski mnt juhtis Arno Viirmaa mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ta juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tulega. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Sellega rikkus Arno Viirmaa
lg 2, § 88 lg 1, § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 58 lg 3 nõudeid ning pani toime
lg 2,
lg 1 ja
Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Arno Viirmaale karistuseks
lg 2,
lg 1 ja
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, on kohtuistungist teadlik ja nõustus asja arutamisega tema osavõtuta VTMS § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku Arno Viirmaa ütluste kohaselt juhtis ta sõidukit Renault Master reg.nr XXX. Ta tahtis sõita Pärnust Tallinnasse. Foor oli punane. Tal pole juhtimisõigust, kuna pole aega olnud. Ta tunnistab oma süüd. - 27.07.2015 kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli kohaselt teostas PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liikusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Endel Kask kombineeritud liiklusjärelevalvet Mustamäe tee ja Linnu tee ristmikul Tallinnas suunaga Paldiski mnt. Õigusrikkumine pandi toime sõidukiga Renault Master reg.nr XXX Arno Viirmaa poolt. Arno Viirmaa juhtis mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Arno Viirmaa sõiduki juhtimiselt 27.07.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati Arno Viirmaa sõiduki juhtimiselt 05.04.2015, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Õiendist isikusamasuse tuvastamise kohta (27.07.2015) nähtuvalt tuvastati andmete kontrollimisel Arno Viirmaa isikusamasus. 1 - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Arno Viirmaal kehtivaid juhilubasid ei ole (juhtimisõigus peatunud 01.07.2011). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Arno Viirmaal 8 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 27.04.2015
lg 2 ja
Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning Arno Viirmaa süü rikkumistes on tõendatud: - Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ta oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. - Ta juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. - Ta juhtis mootorsõidukit, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava punase tulega. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Arno Viirmaa käitumine sisaldab
lg 2,
lg 1 ja
Arno Viirmaa käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades Arno Viirmaa süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Arno Viirmaa puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on Arno Viirmaad väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et Arno Viirmaale tuleb
lg 2,
lg 1 ja
lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab Arno Viirmaale
lg 2,
lg 1 ja
lg 1 järgi põhikaristusena aresti 5 päeva, sest varem ei ole teda arestiga karistatud. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Arno Viirmaa
lg 2,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 5 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada Arno Viirmaad ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 11.12.2015.a. Arno Viirmaa arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.