) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt
lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 5. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et
lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (15.07.2015-14.11.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 2,86 eurot, s.o (19,0413,32)/4x2. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ning käesolevas menetlusetapis ei saa taotlust lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja
lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6.
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna K. Nilbe on 12. novembril 2015 esitanud vanglale vaide kohustada teda viivitamatult paigutama tagasi avavanglasse, siis on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus kohtus lubatav. 7.
lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja vaidlustab vaidemenetluse raames Tartu Vangla tegevust, kaebaja tagasipaigutamist avavanglast kinnisesse eluosakonda ning taotleb nii vaidemenetluses vanglalt kui kohtule esitatud õiguskaitse taotluses kohustada vanglat teda avavanglasse tagasi paigutama. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda ega muuda võimatuks K. Nilbe õiguste kaitset tulevikus tehtava võimaliku kohtuotsusega. K. Nilbe ei ole selgitanud, millised negatiivsed tagajärjed talle kaasnesid seoses tema tagasipaigutamisega vangla kinnisesse eluosakonda. Kohus märgib, et K. Nilbe viibis ka enne avavanglasse paigutamist vangla kinnises eluosakonnas, mistõttu ei saa selline tagasipaigutamine tema õigusi täiendavalt rikkuda. Juhul, kui K. Nilbe leiab, et Tartu Vangla on tema õigusi tema tagasipaigutamisel kinnisesse eluosakonda rikkunud, võimalus vaidlustada vangla 10. novembri 2015 käskkirja nr 6-1/1387. Kui kohus leiab, et Tartu Vangla käskkiri on õigusvastane ja tühistab selle, paigutatakse kaebaja uuesti ümber Tartu Vangla avavanglasse. 2 Kuna kohtu hinnangul ei esine aluseid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist, jätab kohus Kalev Nilbe taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.