S § 81 järgi. Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.09.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316, 15,010776. Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Rahuldada Andrus Väikenurme kaebus . PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 09.09.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,15,010776 tühistada ning teha uus otsus. 1 Mõista Andrus Väikenurm süüdi
lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 225 trahviühikut s.o 900 (üheksasada) eurot e. jätta põhikaristus muutmata. Määratud rahatrahv 900 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 90 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155165178.
lg 3 p 1 järgi määratud lisakaristuse pikkust vähendada ning võtta Andrus Väikenurmelt mootorsõiduki juhtimise õigus 5(viieks) kuuks.
alusel tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisest arvates 5(viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna Politseijaoskonna patrullpolitseinik Imre Aunapuu koostas 20.08.2015.a väärteoprotokolli 20150820381501 selle kohta, et 19.08.2015.a kella 23.53 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Pärnu mnt. Vineeri tänav/Tondi tänav vahel, liikudes Tondi tänava suunas juhtis Andrus Väikenurm mootorsõidukit Grand Cherokee, reg.märgiga XXXR kiirusega 78 km/h+- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h . Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,64 mg/l +/-0,05mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus Andrus Väikenurm liiklusseadust § 15 lg.1 p.2; § 69 lg 3 ; LKindlS § 3 lg.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud
S § 81 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.09.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2316,15,010776 määrati Andrus Väikenurmele karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja
lg 3 p 1 alusel kohaldati Andrus Väikenurme suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7(seitsmeks) kuuks. 2 Kaebuse sisu Menetlusalune isik tunnistab temale omistatud rikkumisi, ei vaidlusta neid. Samuti nõustub põhikaristusega , kuid ei saa nõustuda menetleja poolt määratud lisakaristusega. Menetlusalune isik taotleb uue otsuse tegemist, millega vähendada lisakaristuse pikkust. Kohtuvälise menetleja otsus on sisuliselt käsitatav väärteoasjas tehtud kohtuotsusena. Seega peab kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatuse aste vastama kohtuotsusele ettenähtud põhjendatusmahule. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta tema poolt toodud asjaolud. Menetlusalune isik kahetses kohe juhtunut, andes oma käitumisele negatiivse hinnangu, mida on võimalik hinnata kui puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik omab juhtimisõigust 28 aastat. Enne 2015.a. augustis juhtunut on teda tema enda sõnade kohaselt karistatud viimati paar aasta tagasi. 2015.a. augusti aluguses asus menetlusalune isik tööle ehitustöölisena ning töö piirkond on kogu vabariik, valdavas osas Harjumaa. Objektidele sõit ja töövahendite vedu toimub oma transpordiga. Kui juhtimisõigus puudub, on töökohustuste täitmine raskendatud. Perel on mitmeid rahalisi kohustusi, mille täitmine ainult abikaasa palgast on võimatu. Menetlusalune isik saab aru, et karistuse määramine on põhjendatud, kuid see peaks jääma mõistlikesse raamidesse - seda eelkõige juhtimisõiguse osas. On nõus, et juhtimisõiguse äravõtmine on vältimatu, kuid palub kergendada lisakaristust ning et see oleks lühem kui 6 kuud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et 09.09.2015.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2316,15,010776 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. KarS § 56 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust käesoleval juhul mõjutab suuresti tegu, mille isik on toime pannud. Kuivõrd
s on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam- ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega.See võib tunduda paljasõnaline, kuid seda väidet toetab statistika, mille põhjal on koostatud ka Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm. Seega on menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu, mida riik taunib. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Andrus Väikenurm pani toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, rikkudes
Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt arvestab kohtuväline menetleja karistuse valikul Riigikohtu suunistega ning asjaoluga, et määratud karistus peab sundima isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetset isikut arvestades. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel oli isikul käesoleva väärteo toimepanemise ajal 4 kehtivat väärteokaristust. Lisaks eeltoodule arvestas kohtuväline menetleja ka õiguskorra kaitsmise huvidega, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord. 3 Kohtuväline menetleja juhib oma kirjalikus seisukohas tähelepanu ka asjaolule, et antud väärteost 2 nädalat varem on menetlusalune isik samuti juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis ja käesolevast väärteost vaevalt kuu aega hiljem on toime pannud juba uue liiklusalase väärteo lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol. See näitab isiku suhtumist liiklusreeglitesse ja õiguskorda. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku süü on väärteokoosseisu silmas pidades raske ning süüd suurendavaks asjaoluks on rikkumise toimepanemise kohtTallinna linn, kus liiklus sõltumata kellaajast on alati aktiivne. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Andrus Väikenurme kaebus tuleb rahuldada.
lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et Andrus Väikenurm juhtis 19.08.2015.a kella 23.53 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Pärnu mnt. Vineeri tänav/Tondi tänav vahel, liikudes Tondi tänava suunas mootorsõidukit Grand Cherokee, reg.märgiga XXXR kiirusega 78 km/h+- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h . Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahinga-tavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,64 mg/l +/-0,05mg/l. 4 Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 20.08.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna PJ patrullpolitseinik Imre Aunapuu otsustas 20.08.2015.a kõrvaldada Andrus Väikenurme (ik 36804292225) sõiduki Grand Cherokee registreerimismärgiga XXXR juhtimiselt
lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Andrus Väikenurm on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 20.08.2015.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 20.08.2015.a kell 00:28-00:32 Andrus Väikenurmel alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr. ARAF-003C taatlustunnistus nr TTRC-15/00070, mille lõplik lugem oli 0,59 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,64 mg/l; kiirusemõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et kiirusemõõteseadmega UltraLyte LTI20-20 100LR UX020594 mõõdeti Andrus Väikenurme poolt juhitud sõiduki kiiruseks 78 km/h, +- 3 km/h , suurim lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 50 km/h ; 20.08.2015.a. tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistaja Tauri Linnas oli koos välijuht Henry Murumaaga tööl ja nägi ,kuidas H.Murumaa mõõtis kell 23.53 Pärnu mnt-l, Vineeri ja Tondi tänavate vahelisel alal ühe sõiduki kiirust, mis liikus teisel sõidureal, liikudes esimeses sõidureas liikunud sõidukist silmanähtavalt kiiremini. Sõiduk peatati ning kontrollimisel selgus, et juhiks oli Andrus Väikenurm. Juht oli sõidukis üksinda . Kontrollimise käigus oli tunda juhi hingeõhus alkoholilõhna. Juht pandi esmalt puhuma indikaatorvahendisse ;teine tunnistaja Henry Murumaa annab esimese tunnistajaga sarnaseid ütlusi, lisab , et kutsus kohapeale teise patrulli, kellele andis isiku üle, et isik viidaks Kesklinna Politseijaoskonda puhuma tõendusliku alkomeetrisse. Samuti on lisatud videosalvestus.Menetlusaluse isiku Andrus Väikenurme ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab ennast süüdi toimepandud väärteorikkumises . Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Andrus Väikenurme poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg.1 alusel LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt kõrgemana. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,64 +/- 0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,59 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmisest määrast suuremana. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või selle lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud . 5 Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on Andrus Väikenurmel kolm kehtivat väärteokaristust enne arutusel olevat väärteoasja. Kohtuväline menetleja on mõistnud Andrus Väikenurmele põhikaristuse üle sätestatud sanktsiooni keskmise. Põhikaristust ei ole kaebaja vaidlustanud, kohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik taotlenud ainult lisakaristuse pikkust lühendada ning kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist vähem kui 6-ks kuuks. Kohtule esitatud kaebuses on Andrus Väikenurm märkinud, et ta kahetseb juhtunut , tal on väga pikka aega juhiload (28 aastat)ja eelnevad karistused on olnud samuti liiklusrikkumiste eest, kuid varem ei ole menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust kohaldatud. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Andrus Väikenurm on varem toime pannud neli liiklusalast rikkumist. , kusjuures viimane rikkumine oli samuti LS § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritud väärtegu. 04.06.2014.a. otsusega on Andrus Väikenurme karistatud LS § 227 lg.1 järgi 64 € rahatrahviga, 04.10.2012.a. otsusega LS § 227 lg.2 rikkumise eest 40 € rahatrahviga . Esimene liiklusalane rikkumine jääb 2009 aastasse (LS § 74’ lg.2 – arest 4 päeva) Andrus Väikenurmele on mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmisest tunduvalt kõrgemana ning kohtuväline menetleja on karistamisotsuses piisavalt põhjendanud, miks peab varem mitmele korral karistatud isikule mõistma põhikaristuse keskmisest määrast kõrgemana, siis sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristus tuleb jätta muutmata, samuti ei ole põhikaristuse kergendamist taotlenud menetlusalune isik oma kaebuses. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Andrus Väikenurm on oma kaebuses märkinud , et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööülesannete täitmiseks, kuna juhiloa äravõtmine tähendaks ka töökoha kaotust. Ta töötab alates 04. augustist 2015.a. OÜ XXXning töö tegemise eelduseks on juhilubade olemasolu. Eelnimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik
nõuetest ja
s sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud joobes juhtimisega seotud kuritegude puhul lisakaristuse mõistmise võimaluse alates ühest kuust ning väärtegude puhul alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Joobes juhtimisega seotud kuriteo toimepanemine ei tohi olla isikule karistuse mõistes soodsam alkoholi piirmäära ületamisega seotud väärteo toimepanemisest. Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid 6 ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et Andrus Väikenurme käitumine liikluses näitab tema ükskõikset suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist ning eelnevast tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku Andrus Väikenurme suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega võib lühendada. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Andrus Väikenurme on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma, jättes talle määratud põhikaristuse muutmata ja lühendades lisakaristuse äravõtmise tähtaega seitsmelt kuult viiele kuule. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.