lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest Õigusvastase teo toimepanija GK Elukoht Xxx, isikukood xxx, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, pensionär. Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2015 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras: KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada GK suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-15-7539
lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata GK (isikukood xxx) sundravile SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglasse. GK toimetamine SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglasse teha ülesandeks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale. Menetluskulud – kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 1 1-15-7539 (ükssada kakskümmend) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 2 alusel on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Asjaolud Viru Ringkonnaprokuratuuri 14.09.2015 määruse kohaselt on GK pannud toime
§-s 120 lg 1 sätestatud õigusvastase teo, mis seisnes selles, et tema 19.12.2014 kella 11.30 paiku Narva linnas xxx asuva korteris, hoides käes kööginuga, ähvardas tapmisega alaealist lapselast xxx. Samuti GKle esitati kahtlustus sellest, et tema 24.04.2015 kella 21.00 paiku Narva linnas xxx korteris, hoides käes kööginuga, ähvardas tapmisega oma tütart xxx ja alaealist lapselast xxx. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtueelse menetluse käigus teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemustest nähtub, et GK kannatab vaimuhaiguse all (diagnoos vaskulaarne dementsus, hallutsinatoorsete ja paranoidsete sümptomitega) ja inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ei saanud GK aru oma tegude tähendusest ja ei olnud suuteline neid juhtima, ta oli ja on mittesüüdiv. Arvestades asjas kogutud tõendeid, tegi abiprokurör kohtule ettepaneku kohaldada GK suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kohus arutas taotlust lühimenetluse sätete kohaselt KrMS 16.peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kohtuistungil osalesid abiprokurör, kaitsja ja kannatanu. Kohus määras arutada sundravi määramise taotlust ilma GK osavõtuta, kuivõrd ekspertiisi aktist nähtuvalt ei ole isik võimeline osalema menetlustoimingutes. Samuti ei pidanud tema osalemist võimalikuks abiprokurör ja kaitsja. Kohus leiab, et GK poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastased teod on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu Xxx ütlusega sellest, et 19.12.2014 umbes kell 21.30 ta tuli koju ja tema poeg Xxx rääkis temale, et kella 11.30 ajal kannatanu ema, GK, kes elab tema ja tema kahe alaealise lapsega ühes korteris, läks laste juurde tuppa ja hakkas agressiivselt karjuma, ilma põhjuseta riidlema poja Xxxga. Xxx ehmus väga enda ja õe pärast (temast noorem), kuna vanaema alguses karjus, aga pärast võttis kööginoa ja hakkas teda arveteõiendamisega ähvardama. Poeg proovis kannatanule helistada, kuid ta ei kuulnud telefonihelinat, siis ta kutsus politsei ja kiirabi. Kannatanu ema on tasakaalutu psühhikaga. Isegi kui kannatanu koju tuli, GK ütles temale, et kui teda kodus ei ole, ta keerab minu pojal pea otsast. Palub kaitsta tema lapsi psüühiliselt tasakaalutu vanaema GK eest ja võimalusel määrata temale sundravi (lk 1-5); - lähisuhtevägivalla infolehega (lk 7); - kannatanu Xxx Xxx ütlustega sellest, et ta elab xxx aadressil koos ema Xxxga, noorema, 7aastase õega, XxxXxxga. Nendega koos elab vanaema GK. Temal, emal ja õel ei ole 2 1-15-7539 vanaemaga eriti head suhted, sest vanaemal on probleeme suhtlemisega, aga nimelt psühhiaatriga seotud haigestumine. Ema juuresolekul vanaema ei karjunud tema peale ega solvanud. Kui ema on tööl, siis hakkab vanaema karjuma ja solvama teda ja tema õde. Kuskil 2014.aasta detsembri keskpaigas, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, õhtul kella 20 ajal, oli ta koos oma õega korteris, sest ema oli tööl. Vanaema oli koos nendega. Tema ja õde olid oma toas. Sel hetkel sisenes vanaema, hakkas nende kappe avama ja rääkima „kuhu te peitsite". Kannatanu küsis vanaema käest, mida me peitsime, kuid tema ei vastanud ja karjus jälle „kuhu te peitsite". Kannatanu vastas, et nad ei ole midagi võtnud. Vanaema rahunes ja läks ära. Mõne minuti pärast ta tuli tagasi nende tuppa, kuid siis läks jälle ära. Kannatanu nägi, et vanaema võttis ema jope. Ta tuli välja juurde tuppa ja võttis vanaema käest ema jope ära ning ütles, et ta läheks oma tuppa. Pärast seda ta läks nende tuppa. Mõne aja möödudes astus nende tuppa vanaema. Kannatanu nägi, et GKl oli käes umbes 15 cm pikkuse teraga kööginuga. Vanaema sirutas noa ette ja tuli kannatanu suunas. Seejuures vanaema ütles „Ma tapan su ära, värdjas". Ta ehmus väga enda ja õe elu pärast, sest vanaemal oli nuga käes. Kannatanu hüüdis õele, et ta astuks tema selja taha, ise aga võttis tooli ja hakkas sellega ennast vanaema eest varjama. Kannatanu nägi, et vanaema hakkas tahapoole eemalduma ja ta liikus tooliga ettepoole. Kui vanaema oli noaga nende toast väljunud, ta pani kohe ukse kinni. Kannatanu püüdis ukse tugevasti kinni lüüa, et vanaema ei saaks seda lahti teha. Seejärel hakkas ta kohe emale helistama, kuid ei saanud teda kätte ja siis kutsus välja politseipatrulli. Kui politsei saabus, siis nemad kutsusid vanaemale kiirabi. Kiirabibrigaad viis vanaema haiglasse. Kui ema õhtul koju tuli, ta rääkis talle juhtunust. Mõne päeva pärast lubati vanaema haiglast koju, kuid ta jätkas kannatanuga riidlemist. Kuskil 2015.aasta aprilli lõpus, õhtul kella 21 ajal, kannatanu oli ema ja õega samuti korteris. Nende vanaema oli ka kodus. Kui vanaema koju tuli, siis hakkas kohe karjuma ja tema ema solvama. Pärast seda kannatanu, ema ja õde läksime ära meie tuppa. Läbi ukse kannatanu kuulis, et vanaema karjus, et niikuinii ta tapab meid ära. Mõne aja pärast kannatanu väljus toast ja nägi, et vanaema seisab sellesama noaga, millega ta oli varem teda rünnanud. Vanaema pööras ringi ja suunas noa tema poole. Ta hüüdis emale, et vanaema võttis noa. Ema jooksis toast välja. Ta nägi, et vanaema hakkas nuga hoidvat kätt ettepoole heitma. Ta ehmus väga enda ja ema elu pärast, sest vanaema suunas noa tema ema poole. Vanaema karjus solvanguid. Ema püüdis põrandaharjaga vanaema käest nuga ära lüüa, kuid vanaema tegi harja katki. Siis ta võttis tooli, et end vanaema eest kaitsta. Ema varjas end vanaema eest samuti tooliga. Pärast seda nendel õnnestus vanaema põrandale paisata. Ta kutsus politsei. Kui politsei saabus, siis kutsus ka kiirabi välja. Kiirabibrigaad toimetas vanaema haiglasse (lk 15-20); - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 50 kohaselt, et GKle inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ta oli vaimutegevuse häiretes. Ta kannatas ja kannatab käesoleval ajal segatüüpi (kottikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarne dementsuse, kaasuvad hallutsinatoorsed ja paranoidsed sümptomid all, millele viitavad mälu ja intellekt alanemine, kriitika puudumine, kõrgenenud ja situatsioonile ebaadekvaatne affektiivsus. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ja on ka käesoleval ajal vaimuhaiguses seisundis ja ta ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Seega oli GK süüdimatusseisundis. GK, arvestades, et tal oli korduvalt ohtlikult tegutsenud oma sugulaste (oma tütre ja isegi väikeste lapselapstele ähvardades noaga), käesoleval ajal võib olla ohtlik isendale ja ühiskonnale ja ta vajab psühhiaatrilist sundravi. Ta vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist, sundravi SA Viljandi Haiglas (lk 36-42). - kahtlustatav GK selgitas, et antud kuritegusid ta ei ole toime pannud. Kahtlustuse sisu kohta võib selgitada, et korteris aadressil xxx, ta elab koos tütre Xxxga ja tema alaealiste lastega, 12 aastase Xxxga ja 7 aastase XxxXxxga. Tütar kolis tema korterisse pärast mehest lahutamist umbes kaks aastat tagasi. Korter on erastatud tütre nimele. Enne seda elas GK korteris üksinda 13-15 aastat, ise maksis korteri eest. Tütre ja tema lastega on temal halvad 3 1-15-7539 vastastikused suhted. Kuna tütar ei taha temaga ühes korteris elada, püüab teda välja süüa, viskab ära tema seljariideid, teeb remonti, midagi temaga kooskõlastamata. GK tütar ja tema lapsed isegi ei räägi temaga. 2014.aasta talvel, täpsemat kuupäeva ta enam ei mäleta, ta ei suutnud oma dokumente üles leida, tütart sel päeval kodus ei olnud. Ta küsis Xxx käest dokumentide kohta. Ta ei riielnud temaga, ei karjunud, mitte midagi sellist ei toimunud. Kuid pärast saabusid politseitöötajad. GK rääkis politseitöötajatega, selgitas neile, et ta ei suuda oma dokumente leida, mille peale politseitöötajad ütlesid temale, et ta hoiaks oma asju enda toas. Politseitöötajad rääkis ka Xxxga, kuid millest nad rääkisid, ta ei saanud aru, sest nad rääkisid ainult eesti keeles, aga ta ei saanud eesti keelest aru. 2015.aasta aprillis ta tuli jalutuskäigult koju, kui nägi, et tema tütar tirib tema toast tema asju välja. Ta läks oma tuppa, võttis noa ja väljus koridori ning hakkas seal põrandal seisnud kotte lõikama, seal osutus olema ehituspraht, aga GK arvas, et tema asjad. Tütar, näinud, et ta lõikus kotid katki, haaras põrandaharja ja hakkas teda peksma koos lapselapsega paiskas teda põrandale, aga kuigi too on 12 aastane, võib teda välimuse järgi pidada 15-aastaseks, ja hakkas teda peksma, pärast hakkas teda taburetiga peksma. Nuga nii oligi Xxxl käes, kuid ta ei ähvardanud sellega, lihtsalt see jäigi temal kätte pärast seda, kui ta kotid lahti lõikas. Tütar ise kutsus politsei ja kiirabi ja teda paigutati haiglasse. Doktor Püks nägi, et temal olid näol ja kehal sinikad. Haiglas Xxx lamas ligi kolm nädalat. Nagu Xxx aru sai, kõik see tütre laim tema peale on korteriküsimuse pärast (lk 26-31); Xxx ütlused on ümberlükatud kannatanu esindaja ütlustega ning samuti ekspertiisiaktiga. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud, et GK hoides käes kööginuga, ähvardas tapmisega oma tütart Xxxt ja alaealist lapselast Xxx Xxxt. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Nimetatud tegevus vastab
§-s 120 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnustele. Kohtuistungil nõustusid kaitsja ning kannatanu esindaja prokuratuuri taotlusega.
lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 teise lause kohaselt on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.
§-st 33 tulenevalt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.
p 1 sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatust või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et GK pani õigusvastased teod toime süüdimatus seisundis ning kriminaalasja menetlus tuleb seetõttu lõpetada. 30.06.2015 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel jõudis ekspert järeldusele, et GK kannatab vaimuhaiguse all segatüüpi (kottikaalne ja subkortikaalne) vaskulaarne dementsuse, kaasuvad hallutsinatoorsed ja paranoidsed sümptomid, millele viitavad, mälu ja intellekti alanemine, kriitika puudub, hallutsinatoorsed ja paranoidsed sümptomid, kõrgenenud ja situatsioonile ebaadekvaatne affektiivsus. Eksperdi arvamusega on seega tõendatud, et GK ei olnud talle inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatust või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Seega ei ole GK näol tegemist süüvõimelise isikuga ning isiku karistamine on välistatud. KrMS § 402 kohaselt lõpetab kohus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalasjas menetluse, kui kohus tunnistab tõendatuks, et isik pani õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis. 4 1-15-7539 Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et GK pani toime õigusvastased st
Seega tuleb kriminaalasjas menetlus lõpetada. Kohtu hinnangul tuleb GK suhtes kohaldada sundravi, kuivõrd ta on oma tegude tõttu ohtlik ühiskonnale ja eelkõige oma lähedastele ning ta vajab ravi.
lg 1 järgi kohaldatakse sundravi juhul kui: - - isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisund, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal; isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik ühiskonnale ja vajab ravi. GK puhul on tõendamist leidnud ja tuvastatud, et isik pani õigusvastased teod toime süüdimatusseisundis, seega on täidetud sundravi kohaldamise esimene eeldus. Kohtu hinnangul on GK oma tegude tõttu ühiskonnaohtlik. Isiku õigusvastaste tegude asjaoludest nähtuvalt lahendab GK konfliktsituatsioone vägivalla abil. GK puhul ei ole välistatud, et isik jätkab taoliste (isikuvastaste) tegude toime panemist, isiku võimalikud ründed võivad järgmisel korral olla intensiivsema iseloomuga ning kaasa tuua fataalseid tagajärgi kolmandate isikute elule või tervisele. Kohtu arvates on antud juhul täidetud kõik sundravi kohaldamise eeldused ning seetõttu rahuldab kohus abiprokuröri ja kaitsja taotluse ning kohaldab GK suhtes statsionaarset sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 3, 4 ja 5 on menetluskuludeks: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 20. novembril 2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot. Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.