Tsiviilasi nr 2-14-60243 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2015, xxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-60243 Tsiviilasi V. J. hagi M. A. v

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust, so 450 EUR V.

J. arveldusarvele EE332200221015013117. Pooled on tuginedes

661 lg-ga 4 loobunud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. II. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-60243 V. J. hagis M. A. vastu 20 962, 26 euro nõudes. IV. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale V. J. le pool tasutud riigilõivust, so 450 (nelisada viiskümmend) eurot V. J. arveldusarvele EE

1. V. Määrus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (asukoht Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Kohtumäärust peale ei saa vaidlustada määruskaebe korras (pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest). Asjaolud 1.Tartu Maakohtu menetluses on V. J. hagi M. A. vastu 20 962, 26 euro nõudes. Hageja esindaja ja kostja esitasid 27.11.2015 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning märkida kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused vastavalt käesolevale kompromisslepingule. Pooled paluvad tsiviilasjas nr 2-14-60243 menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 450 eurot.
2. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromisslepingu sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 430

lg-st 5, mille kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse ning

§ 430

lg-st 6, mille kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissleping ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromissleping avalikke huve ning kompromisslepingut on võimalik täita. Menetlusosalised kinnitavad kompromisslepingu allkirjastamisega, et on kompromisslepingu tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
2. Kompromissleping on koostatud kolmel lehel kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb hagejale, üks kostjale ja üks eksemplar esitatakse Tartu Maakohtu xxxx kohtumajale. 2

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise ja kompromisslepingu sõlmimise tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. 6. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 450 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Maksekorraldusest nähtub, et Advokaadibüroo Valge&Uiga OÜ on tasunud V. J. hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale riigilõivu 900 eurot (tl 7). Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks, hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv 450 eurot. 7. Pooled on kompromissis välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele ei saa esitada kohtumääruse peale määruskaebust. Menetluskulude jaotus 8. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmist, siis jätab kohus

§ 168lg 3 alusel poolte menetluskulude nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3