KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2015, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14328 Tsiviilasi T. S. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 22.09

) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine.

§ 218lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS ) § 475 lg 1 p 15 ja

§ 218lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. Ts

MS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

1. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on T. S. kinnisvara suhtes toimunud täitemenetlus xxx/xxxx/xxx ja selle käigus on vara sundenampakkumise käigus müüdud kinnistu A. M. ´ile, kelle pakutud hind oli 22 500 eurot (tl-d 7, 8). Täitemenetlus nr 170/2015/1115 on kohtutäituri poolt alustatud 04.08.2015 ning selle menetluse sisuks on kinnisasja väljanõudmine T. S. lt sissenõudja A. M. ´i kasuks. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt esitas T. S.1 08.09.2015 kohtutäiturile kaebuse valduse vabastamise menetluses. Kohtutäitur on otsusest leidnud, et kinnistu omand on üle läinud A. M. ´ile, valduse väljaandmise menetluse peatamine ei ole põhjendatud, samuti ei ole põhjendatud täiendava tähtaja andmine. Kaebajal on juba eelnevalt olnud aega 1,5 kuud ja temale anti veel lisaks tähtaeg 1 kuu, seega ei ole tegemist lühikese ajaga. Võlgnik ei ole asunud tegutsema valduse vabastamiseks ja see viitab tema pahatahtlikule käitumisele. Samuti jääb selgusetuks rahaline seos, uue elukoha leidmise ja kinnistu vabastamise vahel (tl 9-10).
2. Kohus leiab, et esitatud kaebus ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja soovib täitemenetluse pikendamist täiteasjas nr 170/2015/1115 (täpsemalt sundväljatõstmise edasilükkamist kuni 30.11.
3. Põhjusena on esile toodud, et majanduslikel põhjustel on raskendatud uue elukoha leidmine ja elu niivõrd kiire ümberkorraldamine. Kohus nõustub siinjuures kohtutäituri seisukohaga, et kaebuse esitajal on olnud piisavalt aega oma elu ümber korraldada. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnevused tekkisid juba 2011 aastal, sundmüük ja valduse vabastamise nõue esitati täituri 3 kaudu 2015 aastal, on 4 aastane ajavahemik piisav tähtaeg endale uue eluruumi leidmiseks ja isegi asjadele loa leidmiseks. Ainuüksi asjaolu, et täitemenetluse tõttu kaotab võlgnik oma kodu, isegi kui see on sünnikodu, ei saa kohustatud isikule anda ebamõistlikult pikka aega oma elu ümberkorraldamiseks. Samuti ei ole kaebuse esitaja esile toonud kindlat ja veenvat tegevuskava, millest saaks järeldada, et ta just 30.11.2015 suudab ta kinnistu valduse üle anda. Märkimata ei saa ka asjaolu, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtul põhjendatud alus arvata, et kaebuse esitaja tegelik elukoht ei ole juba pikemat aega vaidluse all olev kinnistu. Kohtule esitatud liikluskindlustuse tavalepingu poliisist nr E7751685369 nähtuvalt on kaebaja enda elukohana perioodil november 2013 kuni veebruar 2014 nimetatud Vilja 8-15, Võru linn. Nimetatud aadressile on panga poolt saadetud laenulepingu ülesütlemise hoiatus oktoobris 2013, seega on ka endine võlausaldaja samuti pidanud kaebaja elukohaks Vilja 8-15, Võru. Ka kohtutäitur on saatnud kaebajale kirjad aadressile Vilja 8-15, Võru.
4. Kohus leiab, et antud tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust T. S. ja A. M. ´i poolt kohtule esitatud omakäeline kokkulepe majaümbruse korrastamise ja asjade äraviimise suhtes, samuti sellele lisatud fotod. Kohus ei ole fotode põhjal pädev hindama, kas kinnistul asuv maja on elamiskõlbulik või mitte, see asjaolu ei oma tähtsust antud kaebuse lahendamisel.

§ 180

lg 3 sätete kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Viidatud sätte lg 4 järgi eraldab kohtutäitur vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja.

§ 180

lg 5 järgi kui võlgnik ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse. Seega on ka asjade väljatõstmisel kohtutäituril kohustus asjad kahe kuu jooksul säilitada, vastava nõude mittesaamisel vara müüakse. Seega, kas ja millised kokkulepped on T. S. ja A. M. pärast omandi üleminekut sõlminud, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. 9. Kohus märgib, et ka väidetav üürilepingu olemasolu kolmanda isikuga ei ole omanid üleandmiseks algatatud täitemenetluse peatamise aluseks. Sellisel juhul

§ 181

sätestatu kohaselt so kas arestitakse sissenõudja avalduse alusel asja väljanõudeõigus (

§ 181

lg 1) või kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks, on kohtutäituril õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta (

§ 181lg 2).

1. Eeltoodu alusel jätab kohus T. S. kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 22.09.2015 otsusele täiteasjas nr 170/2015/1115 rahuldamata.
2. Tartu Maakohtu 29.septemberi 2015 määrusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamises ja peatati tagatiseta täitemenetlus täiteasjas nr 170/2015/1115 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-
3. Nimetatud määrus tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada.
4. Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuna puudutatud isikud ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nende menetluskulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, jätab kohus puudutatud isikute menetluskulude rahalise 4 suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5