Obsah (5)

§ 663§ 20§ 50§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-23157

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ning IK avaldus ja seisukohad

1. 21.06.2014 esitas IK maakohtule avalduse, milles palus ühine hooldusõigus DG-ga laste DG ja AG suhtes osaliselt lõpetada ja anda IK-le ainuõigus otsustamaks laste igakordse viibimiskoha, elukoha ja koolikohustuse täitmise üle.
2. Avaldaja ja DG suhtest on sündinud lapsed AG ja DG. Laste kodune keel on vene keel. Vanemate kooselu lõppedes jäid lapsed elama ema juurde, isa kolis alaliselt elama Xxxxxxxxx, kus ta hetkel omab püsivat elu- ja töökohta. Isa töögraafik on paindlik, ta tegeleb autovaruosade müügiga ja saab vajadusele oma töögraafikut muuta. Laste tervis jätab soovida, nad on pidevalt haiged. Seda tingib Eesti kliima, mis on lastel tihemini esinevaid tervisehädasid arvestades neile ebasobiv. Tütar oli avaldaja teada hiljuti haiglas kõrvapõletikuga, mis on tal juba korduva iseloomuga haigus. Xxxxxxxx elades oleksid lapsed vabad igasugustest külmetus- ja viirushaigustest, kuivõrd sealses kliimas Eestile omaseid „külmetushaigused“, grippe jne praktiliselt ei esine.
3. Lapsed asuvad elama aadressil: Xxxxxxx xx. xxxxx xxxxx, xxxx xx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx. See on 3-toaline korter praktiliselt Xxxxxxxxx kesklinnas ja ca 300-400 meetrit rannast, antud piirkonnas on suurepärased väljaskäimise võimalused, sotsiaalne elu ja õppeasutused on lähedal. Lastel on oma tuba, kasutada on ka enamik elutoast ja rõdu. Lapsed hakkavad käima XXXX vene koolis, mis on suunatud inglise keele õppimisele ja on mõistliku hinnaga, 219 eurot kuus lapse kohta. Paari aasta pärast on plaanis lapsed üle viia xxxxxx kooli. Vaba aeg saab lastel olema sisustatud LT näitekooli külastamisega, kus lapsed saavad kursusi tasuta. Teiseks vaba aja võimaluseks on lastel väljas mängimine eakaaslastega ranna mänguväljakutel. Lastel on Xxxxxxxxx linnas juba sõbrad olemas ja küllap leiavad veel ka uusi. Laste eest aitab hoolt kanda avaldaja elukaaslane K, kes ei tööta, seega on tal rohkesti vaba aega, et lastega tegeleda. K on avaldanud, et tal oleks hea meel, kui ta saab lastega aega koos veeta, sest tal on igav tihtipeale ja lapsed oleksid talle mõnes mõttes sõprade eest.
4. Päevaplaaniks oleks lastel järgmine: hommikul kooli; korralik lõunasöök kodus, nagu lõunamaadel kombeks – värsked puu- ja juurviljad rikkalikus valikus ja maitsvad 2 põhiroad; peale lõunat saavad lapsed tulla avaldaja juurde kontorisse ja väljasõitudel käia, et elu näha ja kogemusi saada; õhtusel ajal on võimalik minna LT näitekooli, kuid kursused toimuvad ainult teisipäeviti ja neljapäeviti, teistel päevadel võivad lapsed endale teostust leida väljas sõpradega mängimas; nädalavahetusel sõidetakse tavaliselt mägedesse grillima või siis perekonna tuttavatele külla, supeldakse rannas, käiakse shoppamas.
5. Avaldaja hinnangul soovivad lapsed rohkem isaga olla, neil on hea ning usalduslik suhe. Isa on laste emale teinud ettepaneku, et ta sõidaks koos lastega paar korda aastas Xxxxxxxxx, isa maksaks kinni kõik sõidu- kui elamiskulud kohapeal. Ema on mõned korrad ka käinud, kuid paar viimast aastat on ta sõitmisest keeldunud, mistõttu on avaldajal tulnud laste nägemiseks ise Eestisse sõita.
6. Laste elutingimused on ema juures murettekitavalt halvad. Lapsed elavad Tallinnas 2toalises korteris, kus nt vannitoas ei ole kraanikaussi ega vanni, seal on vaid vilets duššinurk. Lapsed on sunnitud magama koos emaga, kõik kolmekesi ühes voodis, samas toas elab veel vanavanaema, kes alatasa haiseb mustuse ja ravimite järele. Lastel ei ole oma lauda ega mängunurka. Avaldaja on teadlik, et laste emal on kalduvus laste peale karjuda ja vahel ka füüsiliselt karistada, kui nad käituvad isa õpetuste ja soovituste järgi. Kui lapsed on kodus, on nad valdava aja tööpõlgurist ja alkoholilembese vanaisa hoida, kes on praktiliselt kogu aeg purjus. Vanaema käib pidevalt tööl, kuid ka temal on aeg-ajalt komme napsu võtta. Seega esineb tihti seda, et lapsed on sisuliselt purjus isikute hoole all. Laste ema töötamise kohta on teada, et ta töötab kusagil striptiisiklubides ja teeb seal klientidele postitantsu. Laste ema on väga liikuva eluviisiga, viibides päevi kodunt eemal.
7. Lastele meeldis Xxxxxxxx väga, eriti sealne soe kliima. Lapsed on elanud Xxxxxxxx aasta, vahemikus aprill 2011 kuni aprill
8. Seal elades leidsid nad kiiresti endale eakaaslastest sõpru, kes rääkisid samuti vene keelt. Probleemi ei tekitanud lastele ka mängimine muukeelsete lastega Xxxxxxxx. Xxxxxxxxx linnas on olemas venekeelsed koolid ja lasteaiad, kuna seal elab suur venekeelne kogukond. Tugiteenused on laste jaoks oluliselt paremini välja arendatud kui Eestis. Inimeste elatustase on oluliselt kõrgem kui Eestis keskmiselt. Avaldaja kinnitas kohtule, et ta suudab lastele tagada täisväärtusliku lapsepõlve ning kanda hoolt nende eest paremini, kui ema seda ka parima tahtmise korral suudaks. Asjas omab tähtsust üksnes see, kas avaldaja on suuteline oma laste eest hoolitsema ja neid üksinda kasvatama.
9. Tõele ei vasta vastuavaldaja väited avaldaja psüühikahäirete, kehtivate kriminaalkaristuste, halbade elamistingimuste, töötu staatuse jms kohta. Avaldaja sissetulekuks on Xxxxxxxx ca 1500 eurot kuus. Avaldaja töötab praegu varuosade agendina ettevõttes XXX, töölepingu koopiat kohtule esitada ei saa, sest tegemist on suulise töölepinguga, pangaväljavõtet samuti mitte, sest arveldamine käib sularahas. Avaldaja selgituste kohaselt on see Xxxxxxxx tavaline, et paberimajandus on minimaalne, eriti just väikestes firmades. Vastuavaldaja töötab avaldajale teadaolevalt striptiisibaaris, on ilmselge, et sellist ametit pidav lapsevanem ei saa lastele eriliseks vanemlikuks eeskujuks olla. Vastuavaldaja rikub ühist hooldusõigust, lastega saab avaldaja kohtuda siis, kui laste ema seda soovib ja kohas, kus tema seda soovib. Avaldaja leidis, et elatise nõudmine temalt on täiesti ebaloogiline ja humaansusprintsiipide vastane. 3 DG avaldus ja seisukohad
10. DG vaidles avaldusele vastu ja esitas 17.07.2014 kohtule (vastu)avalduse, milles palub laste ühise hooldusõiguse lõpetada ja hooldusõiguse täielikult temale üle anda.
11. DG kinnitas, et alates 2005.a elas ta koos avaldajaga vabaabielus. Nende kooselust sündisid tütar DG ja poeg AG. Laste kasvatamisega tegeles ainult laste ema, isa laste kasvatamises ei osalenud ning viibis tihtipeale välismaal. Avaldaja on korduvalt karistatud kriminaalkorras kui ka väärteokorras, sh narkootiliste ainete tarvitamise eest. Avaldaja tuli tagasi XXXXXXXXXX augustis 2009, tema suhtumine perekonda (oma naise ja laste suhtes) muutus kardinaalselt. Ta oli tihti ärritunud, öösiti ei ööbinud kodus, hakkas alkoholi kuritarvitama ning pettis oma naist, rääkides naisele, et see on normaalne, kui mehel on mitu suhet erinevate naistega. Otsustades säilitada perekonda ning andes avaldajale võimaluse suhete parandamiseks, kolis DG 02.04.2011 koos lastega avaldaja juurde Xxxxxxxxx. Xxxxxxxx elas perekond alguses väikeses 1-toalises korter-stuudios, kus absoluutselt puudusid tingimused lastega elamiseks. Hiljem aga kolisid vanasse eramajja, mis oli väga halvas seisukorras: maja katus tilkus läbi ning vajas vahetamist, köögiseinad oli katkised ning esines köögimööbli kukkumise oht. Viibides Xxxxxxxx, olid lapsed pidevalt haiged. Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu ei olnud võimalik pöörduda kohaliku arsti poole. Perekonna elamis- ja sotsiaalsed tingimused Xxxxxxxx olid halvemad, kui elades Eestis. Lisaks eeltoodule kasutas avaldaja pidevalt nii DG kui ka laste suhtes ebatsensuurseid väljendeid, füüsilist vägivalda, mõnikord tiris ka juustest. Avaldaja õpetas lapsi ropendama, jõhkrutsema täiskasvanutega ning õpetas poega katsuma naiste tagumikke, jooma alkohoolseid jooke ning näitas 3-aastasele poisile pornofilme. Oma käitumist põhjendas avaldaja sellega, et lõunapoolsetes riikides on see traditsiooniline ja loomulik käitumine. Seoses avaldaja eelpool mainitud käitumisega kolis märtsis 2012 ema lastega Tallinnasse tagasi. Xxxxxxxx jätkas avaldaja suhtlemist teiste naistega, saates DG-le nende fotosid või helistades Skype kaudu koos oma uute sõbrannadega. Antud kõned mõjusid lastele negatiivselt, lapsed nutsid pidevalt ning olid stressis. Poolte kooselu purunes lõplikult augustis
12. DG kolis oma lastega vanemate juurde aadressile Xxxx-xxxxx xx-x Tallinnas, kus elavad ka käesoleval ajal. Avaldaja on käinud ca 2 korda aastas Eestis, kuid tema viibimised siin ei ole olnud pikaajalised. Vaatamata avaldaja ebanormaalsele käitumisele on DG lubanud avaldajal kohtuda lastega ka edaspidi (ajal, mil avaldaja viibib Eestis).
13. Alates augustist 2012 ei toeta avaldaja perekonda materiaalselt, mida kinnitavad DG pangakontode väljavõtted. Sellest ajast on lapsed ema ja tema vanemate ülalpidamisel. Praegusel ajal on DG arvel Töötukassas. Lisaks tegeleb aeroobikaga ja sporttantsudega ning mõnikord asendab tantsukooli treenerit ning saab asendamise eest tasu. Avaldaja väide, et DG töötab kusagil striptiisiklubides, on paljasõnaline ja vale. DG vanemate töökohad on ametlikud: isa töötab ehitusel ja ema „BH“ restoranis kokana. Abistab ka avaldaja ema, kes ostab lastele riideid ja mänguasju. Avaldajal puudub hetkel ametlik ja kindel töökoht Xxxxxxxx. DG lepinguline esindaja on tutvunud Xxxxxx sotsiaalsüsteemiga ning väide, et mees töötab suulise töölepingu alusel, ei vasta tõele. Xxxxxxxx saab suulise lepingu alusel töötada vaid esimesel kuul peale tööle asumist. Euroopa Liidu direktiivi kohaselt on tööandja kohustatud teavitama töötajat töölepingu tingimustest tööle asumise esimese kuu jooksul. Pärast kuuajalist töötamist hiljemalt teise töökuu alguses on tööandja kohustatud sõlmima töötajaga kirjaliku lepingu. Lisaks eeltoodule, iga töötaja peab olema registreeritud Xxxxxx Sotsiaalkindlustuseametis (SID). Xxxxxxxx on tõepoolest väga levinud 4 maksta palka tšekiga, mis saadetakse töötajale koos palgalipikuga. Iga Xxxxxxxxx tulnud uus elanik peab olema arvel Xxxxxx Migratsiooniametis, kus temale väljastatakse töö- ja elamisluba. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et ta saab Xxxxxxxx elada ja töötada, seega on alus arvata, et avaldaja viibib Xxxxxxxx illegaalselt. Eestis elavad lapsed koos emaga ja emapoolsete vanematega, nende elukoht on kindel, rahulik, stabiilne ning vastab laste huvidele. Laste sünnist saadik on ema ainuisiklikult kasvatanud lapsi ja hoolitsenud nende eest. Ema on taganud laste kasvatamise ja arengu. Lastel on olemas kindel elukoht ning hingeline seotus emaga. Kuna laste vanemad elavad alaliselt lahus ning koos lapsi ei kasvata, siis on igati põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine laste ema DG-le. Kui hooldusõigus antakse täielikult üle emale, ei takista see pooltel sõlmida omavahelisi kokkuleppeid isa ja laste kohtumise küsimuses. Tallinna linna Kesklinna Valitsuse kaudu seisukoht
14. Eestkosteasutus avaldust ei toetanud, kuid nõustus ema avaldusega.
15. Eestkosteasutus kohtus 01.07.2014 laste emaga ja arutas laste hooldusõigusega seonduvat ning vestles eraldi lastega. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esindajad külastasid 02.07.2014 pere elamistingimusi aadressil Xxxx-xxxxx xx-x Tallinnas, kus DG elab koos laste, oma vanemate ja oma emapoolse vanemaga. DG on alates märtsist 2013 ametlikult töötu ja otsib aktiivselt tööd. x-aastane A käib Tallinna Xxxxx Lasteaias ja x-aastane D on Tallinna H õpilane, kes alustab sügisel õppimist x. klassis. Vestlusest x-aastase A-i ja lähikuudel x-aastaseks saava D-ga selgus, et mõlemad lapsed on rõõmsameelsed, avatud suhtlemisega ning eakohaselt arenenud. Mõlemad lapsed mäletavad oma elamist perega koos Xxxxxxxx, kus neile väga meeldis. Samuti oskavad nad nimetada seal elavaid sõpru nimepidi. Lapsed avaldasid, et nad sooviksid elada Xxxxxxxx koos isaga. Põhjustena nimetavad nad päikeselisi päevi, võimalust olla mere ääres, sõpru, kellega koos mängida, puuvilju, mida süüa jne. Vestluse käigus selgus, et isa on Eestis olles külastanud neid nende kodus ja siis on nad koos aega veetnud. Paraku ei osanud lapsed nimetada ühtki ühistegevust koos isaga, kuid neile meenus, et nad on koos käinud isa sõbranna juures külas. Samuti ei meenunud lastele, milliseid asju või kingitusi on isa neile külla tulles toonud. x-aastane D oskas öelda, et isa viis ta juuksurisse, kus tal tema enda soovi kohaselt värviti juuksed tumedaks, mida on ka näha lapse kummastavast juuksevärvist. Eestkosteasutuse esindajale jäi mulje, et lapsed igatsevad pigem Xxxxxxxxx suvise ajaveetmise pärast kui isaga alaliselt elamise pärast. Kumbki laps ei hooma tegelikke muutusi, mida toob kaasa isa juurde elama asumine, so uus lasteaed, kool jmt. Laste meeldivad mälestused Xxxxxxxx elamisest on pärit ajast kui pere elas seal koos.
16. Kodukülastusel 02.07.2014 selgus, et aadressil Xxxx-xxxxx xx-x Tallinnas, 2-toalises avatud köögiga üürikorteris elavad koos pere nelja põlvkonna esindajad. Korter on renoveeritud, korras ning puhas, kuid äärmiselt väike. Vestlusest selgub, et väiksel elamispinnal tihedasti kooselamine on antud pereliikmetele harjumuspärane. Ka laste lasteaed ja kool asuvad elukoha lähedal. DG vanemad töötavad, vanavanaema on hea tervise juures ja täiesti adekvaatne. Otsustusõiguse andmine laste viibimiskoha määramiseks avaldajale toob laste jaoks kaasa mitmeid olulisi muutusi, so elukeskkonnas, elamistingimustes, pere koosseisus, igapäevases elukorralduses (uus lasteaed ja uus kool) ning laste väljakujunenud igapäevaelus. Eestkosteasutus ei olnud piisavalt veendunud, et nimetatud muutused on laste huvides vajalikud ning et laste 5 igapäevane elukorraldus muutuks praegusest oluliselt paremaks. Eeltoodust tulenevalt ei toetanud Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond IK avaldust, kuna see ei vasta alaealiste laste huvidele ja vajadustele. Eestkosteasutus toetas DG avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmist avaldajale so ainuhooldusõiguse saamise rahuldamist, kuna see vastab alaealiste laste huvidele ja vajadustele. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht
17. Esindaja leidis, et juhul, kui kohus peab ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks, on põhjendatud hooldusõiguse jätmine laste emale. Kohtuistungil leidis esindaja, et laste elu- ja viibimiskoha ning koolikohustuse otsustusõigus tuleks anda emale, isa avaldus tuleks jätta rahuldamata.
18. Lapsed kirjeldasid esindajale perega koos veedetud aega Xxxxxxxx ja pole kahtlust, et neile seal meeldis. Samas puudub neil ettekujutus, kuidas ilma emata hakkama saada. Nad ei taju ka seda, et Xxxxxxxxx elama asudes jäävad nad emast kaugele ning meenutavad Xxxxxxxx veedetud aegu, mil pere elas tervikuna koos. Sel ajal ei olnud lastel ka veel kohustusi (kool, koolieelne lasteasutus) ning enamus ajast võis kuluda lastele meelepärasele tegevusele. Lastele määratud esindaja nõustus eestkosteasutuse seisukohaga, et praegusel ajal ei ole avalduse rahuldamine põhjendatud. Avaldaja ei ole välja toonud olulisi asjaolusid, mis põhistaksid tema soovi laste elukohta muuta. Lapsed on sündinud ja kasvanud Eestis. Asjaolu, et pere vahepealse aasta soojemas kliimas veetis, ei põhjenda vajadust lapsi alaliselt teise riiki elama viia. Avaldaja mainitud nn külmetushaigused ja kõrvapõletik on sellises vanuses laste puhul tavalised ega eelda tingimata elukoha vahetust. Avaldaja seab kaalukausile parema kliima ja laste kasvamise koos nendest hooliva emaga. Lapsed on Xxxxxxxxt naastes elanud emaga ning puudub põhjendatud vajadus selle olukorra muutmiseks. Lastele määratud esindaja möönis, et vastu tahtmist ei saa lapsi sundida elama ühe või teise vanemaga, kuid selleks, et laste jaoks sellist elumuutust ette võtta, peab olema asjaosalistel võimalus veenduda, millistesse tingimustesse lapsed elukohta vahetades sattuvad ning seda, et lapsed sellega kaasnevaid muudatusi mõistavad ja ka tegelikult soovivad. Avaldaja ei ole põhistanud oma võimalusi pakkuda lastele stabiilsemat ja turvalisemat elukeskkonda, kui seda teeb laste ema. Hetkel ei ole lapsed oma east tulenevalt võimelised tekkivat olukorda vajalikul määral hindama ja oma seisukohta avaldama.
19. Tuginedes asjas olevatele materjalidele ning vahetule suhtlusele menetlusosalistega, kujunes lastele määratud esindajal veendumus, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine avalduses märgitud viisil on praegusel ajal ennatlik, põhjendamata ega lähtu laste parimatest huvidest. Laste elukoha üle otsustamine on sisuliselt olnud DG otsustada ning selle muutmine ei ole põhjendatud. Emaga Eestis elades on lastele tagatud eakohane kasvukeskkond ning lähedased suhted vanemaga ning lähisugulastega. Lastel on olemas ka sõbrad, kelle osatähtsust kasvava lapse isiksuse kujunemisel ja sotsialiseerimisel ei saa alahinnata. Lapsed käivad huviringides ja treeningutel. Eestis on neil väljakujunenud ning laste eale vastav stabiilne elurütm, mille laste tahte vastane muutmine ei lähtu laste parimatest huvidest. Menetluse käik (tõendite kogumine)
20. 11.08.2014 määrusega kogus kohus Xxxxxx kompetentse kohtu kaasabil vastavalt EÜ määrusele nr 1206/2001 tõendeid IK elukohajärgselt sotsiaalhoolekande asutuselt isiku elu- ja töötingimuste kohta Xxxxxxxx, eesmärgiga selgitada välja, kas avaldajal 6 on võimalik tagada enda elukohas laste AG-i ja DG kasvatamiseks ja igakülgseks arendamiseks vajalikud tingimused.
21. 04.03.2015 kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on IK füüsilisest isikust ettevõtja (XXX xxxxxxx). Tema elukaaslane on KAU, xx-aastane (sünniaeg xx.xx.x, ARC xxxxxx), pärit Xxxxxxxxxxxxx, töötu. Asjaomane isik elab koos oma elukaaslasega üürikorteris aadressil x, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxx, xxxx xx, xx xxxx, xxxxxxx xx xxxxxxxx. Tegemist on korteriga, mis koosneb kahest magamistoast, avatud elutoast, köögist ja vannitoast. Toas, mida avaldaja kavandab laste jaoks, on kaks üheinimesevoodit ja ühine garderoob. Korteril on kaks rõdu, millest üks on klaasitud. Kodu puhtus oli hea, seal on olemas mööbel ja sisseseade perekonna vajaduste rahuldamiseks. Kuigi IK avaldas sotsiaalkindlustusametile, et ta on füüsilisest isikust ettevõtja, esitas ta tööandja tõendi selle kohta, et on müügitöötaja ning et tema igakuised tasud on umbes 1500 eurot. Kuludena on tuvastatud üür 400 eurot kuus, vara ja säästud puuduvad, vallasvaraks on 4 autot, mille väärtus on 3800 eurot. IK avaldas rahvastikuregistri- ja migratsiooniametile, et on elanud ja töötanud Xxxxxxxx koos oma elukaaslasega alates 2013 oktoobrist ning ootavad last, kes peaks sündima aprillis xxxx. KAU sündis Xxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx ja on olnud Xxxxxxxx alates 25.05.2011, kui ta tuli tööle koduabilisena. Ta töötas ühe perekonna juures kuni 01.10.2013, kui ta lahkus omal soovil. Sellest ajast on ta elanud Xxxxxxxx illegaalselt ning elab koos avaldajaga. Ta ütles, et on kohtunud avaldaja lastega arvuti vahendusel ning et on nendega rääkinud ainult ühel korral. Ta ütles, et ta on teadlik oma elukaaslase avaldusest, mille kohaselt ta soovib oma lapsi enda juurde Xxxxxxxxx, ning ta võib nad vastu võtta kui omaenda lapsed. Tal endal on Xxxxxxxxxxxx tütar, kes on x-aastane ja kes elab koos oma isapoolse vanavanemaga. Oma sõnul peab ta oma tütrega sidet, kuid ütles, et on lõpetanud suhted oma abikaasaga ja kavatseb temast lahutada. Antud hetkel on ta töötu ning teda peab täielikult üleval avaldaja. Ta teatas, et ei saa olema lihtne hoolitseda nende enda lapse eest ja avaldaja kahe lapse eest, kuid ta on selleks valmis ja on valmis olema ema kõigile kolmele lapsele. Asja uurimise käigus tekkisid teenistusel mured ja küsimused seoses asjassepuutuvate laste kohanemisega ja heaoluga. Xxxxxx keel ja kultuur tekitavad lisaküsimusi laste sujuva kohanemise osas, isegi kui IK avaldab, et ta kavatseb nad panna vene erakooli, sest nad pärinevad vene keelt rääkivast perekonnast. Veelgi enam – asjaolu, et avaldaja elab nüüd alates 2013.a oktoobrist uue elukaaslasega, kes ei räägi laste emakeelt ning on lastega olnud kontaktis ainult telefoni teel, samuti asjaolu, et ta on ise lapseootel ning et laps peaks sündima xxxx aprillis, tekitab küsimusi laste sujuva kaasamise kohta avaldaja uue perekonna ellu. Lisaks asjaolu, et avaldaja on alles hiljuti registreeritud sotsiaalkindlustusteenistuses ja taotlenud registreerimist rahvastikuregistri- ja migratsiooniametis, nagu on ette nähtud seadusega, tekitab küsimusi selles osas, miks ta ei teinud seda siis, kui ta asus elama Xxxxxxxxx. Lisaks leidsid nimetatud registreerimised aset alles pärast sotsiaalteenistuse soovitust. Esimese astme kohtu määrus
22. Harju Maakohus jättis 19.06.2015 määrusega avalduse rahuldamata ja rahuldas (vastu)avalduse osaliselt, lõpetades osaliselt IK ja DG ühise hooldusõiguse laste AG-i ja DG suhtes ning andes DG-le ainuotsustusõiguse laste elukoha, tervise ja haridusega seotud küsimustes. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. 7
23. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et IK ja DG on xx.xx.xxxx sündinud DG ja xx.xx.xxxx sündinud AG-i vanemad. Praegusel hetkel on vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus. IK esitas kohtule avalduse, milles palus ühine hooldusõigus DG-ga laste suhtes osaliselt lõpetada ja anda avaldajale ainuõigus otsustamaks laste igakordse viibimiskoha, elukoha ja koolikohustuse täitmise üle. DG esitas kohtule vastuavalduse, mille palus lõpetada avaldajaga ühine hooldusõigus laste suhtes ja anda vastuavaldajale ainuhooldusõigus laste suhtes.
24. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on üldjuhul vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisema osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks.
25. PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 145 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt, lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevalu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsusutamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Kooskõlas PKS §-ga 119, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulistes asjades kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamisel piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Ühele vanemale lapse viibimiskoha määramises ainuotsustusõiguse andmine on seotud lapse isikuhoolduse teostamisega. PKS § 119 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, so ilma teise vanemata. Iseenesest saab kohus viidatud sätte alusel anda ühele vanemale ka õiguse otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi korral lapse tulevase elukoha üle). Seejuures peab kohus seda otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
26. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-11 asunud seisukohale, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seejuures PKS § 137 järgi võib kumbki vanem taotleda lahuselu korral, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Eelnimetatud sätte alusel saab vanem nõuda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse üleandmist osaliselt, so osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles lapse 8 huvides teostada, mis võib puudutada ka lapse viibimiskoha määramist. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps vanemate lahuselu korral elab, võib kohus viidatud sätte alusel säilitada vanemate ühise hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. Seejuures tuleb aga kohtul arvestada ka seda, et andes ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õiguse, puudutab see ühtlasi kummagi vanema võimalust teostada lapse suhtes isikuhooldusõigust (last kasvatada ja tema eest hoolitseda).
27. Vaidlust pole selle üle, et lapsed jäid pärast vanemate eraldi elama asumist aprillis 2012 elama koos laste ema DG-ga Eestisse. Laste isa IK asus pärast kooselu lõppemist alaliselt elama Xxxxxxxxx. Vahetult enne vanemate kooselu lõppemist elas pere ajavahemikul aprill 2011 kuni märts 2012 ühiselt Xxxxxxxx. IK soovib ühise hoolduse osalist lõpetamist, so otsustusõiguse üleandmist temale laste viibimiskoha, elukoha ja koolikohustuse määramiseks. Oma nõuet põhjendas IK asjaoludega, et laste elutingimused laste ema juures on murettekitavad, nad elavad Tallinnas 2-toalises korteris, neil ei ole oma lauda ega mängunurka, tütar on sunnitud tegema oma koolitükke köögilaua juures, laste ema karjub laste peale. Kui lapsed on kodus, siis nad on valdava aja tööpõlgurist ja alkoholilembese vanaisa hoida, kes on praktiliselt kogu aeg purjus. Laste ema töötamise kohta tal andmed puuduvad, kuid teada on, et ta töötab kusagil striptiisiklubides ja teeb seal klientidele postitantsu. Avaldaja leidis, et tal on võimalik anda lastele mitmekülgsemad ja paremad arenemisvõimalused ning lastele sobivam kodune keskkond kui laste emal. Samuti leidis avaldaja, et tal on lastega usalduslik ja lähedane suhe. Lapsed on isale öelnud, et nad sooviksid elada isaga Xxxxxxxx.
28. Menetluse käigus on tõendamist leidnud ja puudub vaidlus, et laste igapäevane hooldamine ja kasvatamine on siiani olnud igapäevaselt laste ema kanda. Pärast vanemate kooselu lõppu on laste isa lapsi külastanud novembris 2013, aprillis 2014 ja juunis
29. Seega on lapsed kohtunud isaga tavapäraselt 1 kord aastas. Küll aga suhtleb isa lastega Skype teel 1-2 korda paari nädala jooksul. Samas ei ole lapsed kunagi isaga üksi elanud ja avaldajal puudub kogemus laste eest üksi hoolitsemiseks ja laste üksi kasvatamiseks.
30. Kohus leidis, et avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse laste elukohta muuta tema juurde Xxxxxxxxx. Lapsed on sündinud ja kasvanud Eestis. Asjaolu, et pere on veetnud ühe aasta Xxxxxxxx soojemas kliimas ja lastel on sellest head mälestused, ei ole piisavaks aluseks laste elukoha muutmiseks. Xxxxxxxx elamise ajal elasid vanemad koos ja lastel puudub kogemus ilma emata Xxxxxxxx elamise kohta. Kohus ei kahelnud, et lastel on Xxxxxxxx elatud aja kohta ilusad mälestused, mis on tingitud peamiselt soojast kliimast, kuid Xxxxxxxx elamise ajal olid lapsed veel nii väikesed, et neil puudus koolikohustus ja lastel puudub ettekujutus, mida tähendab Xxxxxxxx koolis käimine.
31. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema juures oleksid lastel märgatavad paremad elutingimused ja et ta saaks pakkuda lastele stabiilsemat ja turvalisemat elukeskkonda kui seda teeb laste ema. Kuigi kohus palus avaldajal esitada konto väljavõtted viimase kuue kuu kohta, siis seda ei ole ta teinud, vaid on selgitanud, et Xxxxxxxx palk makstakse välja sularahas ja lunastab tööandja tšeki. IK sissetulekute kohta on esitatud Xxxxxx Vabariigi Töö-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi 29.12.2014 tõend, millest nähtuvalt tema
32. kvartali 2014 viimase nädala sissetulek oli 200 eurot (t 9 II kd lk 81-84). Muid tõendeid IK reaalsete sissetulekute kohta kohtule ei ole esitatud. Arvestades Xxxxxx elukallidust ei ole tegemist sissetulekuga, mis võimaldaks märkimisväärselt paremat elatusstandardit, kui on laste ema suutnud tänaseni lastele pakkuda. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtuvalt on avaldajal sündinud xx.xx.xxxx tütar AK, keda avaldaja peab hakkama ülal pidama. Samuti nähtub avaldaja elukaaslase KAU selgitusest, et viimane on töötu ning ilmselt seoses poolte ühise lapse sünniga peab IK ülal pidama ka oma elukaaslast kuni laps on piisavalt vana, et elukaaslane saaks tööle asuda. IK on esitanud kohtule R-EPS 05.12.2014 kinnituse, et nõutavate dokumentide esitamise korral on DG-l võimalik astuda Xxxxxx Vabariigi Xxxxxxxxx linna vene-inglise erakool
33. klassi ja AG-il võimalik astuda ettevalmistusklassi (t II kd lk 83-85). Samas õppimine antud kooli
34. klassis maksab ühe lapse kohta 234 eurot (t II kd lk 22). IK poolt kohtule avalduse esitamise ajal oli laste ema töötu, kuid kohtule esitatud Tallinna K Lasteaiaga 04.03.2015 sõlmitud töölepingust nähtuvalt töötab DG Tallinna K Lasteaias õpetaja abina (t II kd lk 145147). Samuti on DG laste kasvatamisel abistamas tema vanemad ja IK ema SG. Seega ei ole avaldaja esitanud kohtule tõendeid, et tal oleksid võrreldes laste emaga märgatavalt paremad majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks.
35. Avaldaja etteheited laste elamistingimuste ja laste ema poolt laste eest hoolitsemise osas on põhjendamatud. Tallinna Kesklinna Valitsuse esitatud arvamusest kodukülastuse kohta nähtuvalt elavad lapsed hetkel koos ema ja vanavanematega 2toalises korteris. Korter on renoveeritud, korras ning puhas, kuid äärmiselt väike. Vestlusest selgub, et väikesel elamispinnal kooselamine on antud pereliikmetele harjumuspärane. Ka laste lasteaed ja kool asuvad elukoha lähendad. Vestlusest lastega selgus, et mõlemad lapsed on rõõmsameelsed, avatud suhtlemisega ning eakohaselt arenenud.
36. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole avaldaja pärast Xxxxxxxxx kolimist sisuliselt laste ülalpidamiskohustust täitnud. IK pangakonto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud laste lastaiatasu ajavahemikus oktoober-detsember 2012 (t I kd lk 35-36). Pärast seda avaldaja laste lasteaiatasu maksnud ei ole. Avaldaja on ka ise kohtule tunnistanud, et hetkel ta lastele elatist ei maksa ja leiab, et ta ei pea lastele elatist maksma, sest lapsed on tema käest varastatud. DG väidete kohaselt on IK rahaliselt toetanud nii palju, et andis aasta tagasi 100 eurot ja kaks aastat tagasi andis DB-i kaudu 50 eurot. IK on küll väitnud, et ta on DB-i kaudu andnud sularaha DG-le laste ülalpidamiseks, kuid selle kohta mingeid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Kohus leidis, et põhjendamatud on laste isa etteheited DG-le laste kehvade elamistingimuste kohta olukorras, kus ta ise on samaaegselt jätnud laste ülalpidamiskohustuse sisuliselt täitmata. Kui avaldaja täidaks laste ülalpidamiskohustust, siis oleks DG võimalik pakkuda lastele paremad elutingimusi. Paraku on ema olnud sunnitud lapsi ülal pidama ainult enda sissetulekust ja teada on aidanud materiaalselt laste vanavanemad.
37. Kohtule esitatud DG
38. klassi tunnistusest nähtuvalt on tal tunnistusel kõik neljad ja viied (t II kd lk 144). TI 18.10.2014 tõendist nähtuvalt tegutseb DG teatristuudios „J“ (t II kd lk 20). Seega on alusetud avaldaja väited, et ema poolt ei ole tagatud lastele piisav hoolitsus ja ema ei saa laste kasvatamisega hakkama.
39. Kohtule esitatud Xxxxxx Sotsiaalameti sotsiaalasja uurimise aruandest nähtuvalt elab avaldaja oma elukaaslasega üürikorteris, mis koosneb kahest magamistoast, avatud elutoast, köögist ja vannitoast. Aruandest nähtuvalt esitas avaldaja Xxxxxx rahvastiku10 ja migratsiooniametile, et ta on elanud ja töötanud Xxxxxxxx alles 16.01.2015, pärast vastavasisulist arutelu tema ja sotsiaalkindlustuse vahel. Samas sotsiaalametnikul tekkisid asja uurimise käigus mured ja küsimused seoses laste kohanemisega ja heaoluga. Xxxxxx keel ja kultuur tekitavad lisaküsimusi laste sujuva kohanemise osas, isegi kui lapsed pannakse vene erakooli, sest nad pärinevad vene keelt rääkivast perekonnast. Küsimusi tekitab asjaolu, et avaldaja elab alates 2013 oktoobrist uue elukaaslasega, kes ei räägi laste emakeelt ning kellel ei ole lastega mingeid suhteid, sest ta on olnud lastega kontaktis ainult telefoni teel. Samuti tekitab küsimusi asjaolu, et avaldaja ja tema elukaaslase laps peaks sündima xxxx aprillis ja tekib küsimusi laste sujuva kaasamise kohta avaldaja uue perekonna ellu. Lisaks asjaolu, et avaldaja on alles hiljuti registreeritud sotsiaalkindlustusteenistuses ja taotlenud registreerimist rahvastukuregistri- ja migratsiooniametis, nagu on ette nähtud seadusega, tekitab küsimusi selle osas, miks ta ei teinud seda, kui asus elama Xxxxxxxxx ja nimetatud registreerimise leidsid aset alles päras sotsiaalteenistuse soovitust (t II kd lk 65-85).
40. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt on lapsed Xxxxxxxxt naastes elanud koos emaga ja puudub oluline põhjus laste elukorralduse muutmises. Laste isapoolne vanaema avaldas vestluses imestust avalduse osas ja ütles otse, et on sellest šokeeritud. Ta näeb poja käitumises soovi kiusata nii laste ema kui ka vanaema. Avaldaja ema leidis, et ta võib käia lapsi vaatamas, kuid ainult kellegi järelevalve all. DG avaldas kohtumisel esimese asjana, et isa kägistas kassi ära, lapsed olid seda näinud, isal olevat allergia kassi vastu. Xxxxxxst olid lapsed vaimustunud, kuna seal on soe ja saab pidevalt ujumas käia. Esindaja leidis, et avaldaja poolt mainitud külmetushaigus ja kõrvapõletik on sellises vanuses laste puhul tavapärased ega vaja tingimata elukoha vahetust. Avaldaja seab kaalukausile parema kliima ja kasvamise koos neid armastava emaga.
41. Lisaks eeltoodule on kohtumaterjalidest nähtuvalt IK varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ühel korral on tema suhtes kriminaalasi lõpetatud seoses avaliku menetlushuvi puudumise tõttu (t I kd lk 53-57, II kd lk 153-155).
42. Kohus leidis, et otsustusõiguse andmine laste isale laste viibimiskoha ja koolikohustuse täitmise küsimustes tooks laste jaoks kaasa mitmeid olulisi muudatusi, so elukeskkonnas, elamistingimustes, pere koosseisus, igapäevases elukorralduses (uus lastead, uus kool) ning laste väljakujunenud igapäevaelus. Sellised muudatused ei ole kindlasti praegu x-aastase A-i ja x-aastase D huvides vajalikud ning laste igapäevane elukorraldus ei muutu praegusega paremaks. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus IK avalduse rahuldamata.
43. Samas leidis kohus, et DG avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et lõpetada ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus üle laste emale üksnes seetõttu et vanemad on omavahel konfliktis, ei ole põhjendatud. Ühise hooldusõigusõiguse lõpetamine oli äärmuslik meede, mis kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt laste isa armastab oma lapsi ja soovib laste elus osaleda ja ilma mõjuva põhjuseta ei saa teda sellest õigusest ilma jätta. Kohus osundas, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad lahuselu korral laste heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korralda laste elu vanemate lahuselu korral parimal viisil. Koostöö eeldab vanemate tihedat ja konfliktivaba suhtlemist ning mõlema vanema 11 tahet hooldusõigust teostada. Asjaolu, et vanemad elavad erinevates riikides, ei tähenda, et nad soovi korral ei saaks ühist hooldusõigust teostada.
44. Samas arvestades, et laste eest on nende sünnist saati hoolitsenud nende ema ja lapsed elavad viimased 3 aastat koos emaga, siis on põhjendatud anda DG-le üle ainuotsustusõigus laste elukohaga seotud küsimustes. Kuna laste elukohaks jääb ema elukoht, siis on kohtu hinnangul põhjendatud, et laste tervise ja hariduse küsimustes otsustab samuti laste ema. Muus osas säilib laste isal ühine hooldusõigus laste suhtes, mis võimaldab tal soovi korral kaasa rääkida kõigis ülejäänutes laste eluga soetud küsimustes. Samuti on laste isal õigus lastega suhelda. Määruskaebus
45. 26.06.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja rahuldada tema avalduse.
46. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus ebaõiglane eelkõige laste suhtes, kuna lapsed tahavad elada isaga ja neil on emaga elades selgelt kehvemad elutingimused. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud tõendeid, otsustus põhineb oletustel. Avaldaja hinnangul on kaevatav määrus tingitud feminismi alatooniga kohtumenetlusest ja eelarvamustel põhinevatest järeldustest. Kohus on menetlusse suhtunud lohakalt. Kohtuistungi protokollid ei vasta tõele. Kohtunik on menetluse käigus vahetunud.
47. Kritiseeritud on avaldaja sissetulekute tõendeid, kuid DG ei ole esitanud ühtegi sissetuleku tõendit, v.a kohtuistungil esitatud tööleping, mis oli koostatud üks päev enne istungit ja väljendas seda, et DG töötab eilsest kuupäevast müügiassistendina. Vaatamata sellele leidis kohus, et laste ema on enam materiaalselt kindlustatud. Avaldaja keskmine kuusissetulek on 2300 eurot. Tõendeid ei ole keegi ümber lükanud.
48. Laste esindaja valetab kohtule soosimaks seda, et lapsed jääksid emale. Samuti on laste esindaja seisukohad mõjutatud avaldaja ema SG poolt. Laste ülekuulamise puhul tuleks arvestada sellega, et lapsed olid tugeva emapoolse terrori all kogu kohtumenetluse aja.
49. Kaevatavas määruses on valesti märgitud nagu avaldaja oleks vahetanud oma elukohta peale kooselu lõppemist. Tegelikult asusid laste vanemad koos Xxxxxxxxx elama 2011 märtsis, laste ema sõitis Eestisse aprillis 2012 ja keeldus tagasi pöördumast. Samuti on valesti tuvastatud, et avaldaja on käinud lapsi vaatamas kord aastas ja suhelnud Skype teel korra kahe nädala jooksul. Mõlemad pooled väidavad, et avaldaja on käinud lapsi vaatamas vähemalt kaks korda aastas ja Skype telefonikõned on ammu lõpetatud laste ema keelamise tõttu.
50. Kohus on vääralt leidnud, et avaldaja ei ole toonud välja piisavalt asjaolusid, mis tingiksid laste elukoha muutumise. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Xxxxxxxx elades oleksid lapsed turvalisemas keskkonnas. Neil oleks hoolitsev isa ja igapäevaselt kodus olev kasuema, kolmetoaline korter. Vastukaaluks on lapsi Eestis ootamas postitantsijast ema, kes ei viibi igapäevaselt kodus, joodikust vanaisa, kes varastab laste tagant raha, ja politsei külastamised peretülide lahendamiseks. Kõik need väited on leidnud tõendamist. 12
51. Kohus on jätnud sündmused ajaliselt järjestamata. Laste ema on hakanud laste eest hoolitsema ainult kohtule ettenäitamiseks. Seda näitavad nt D-le teatriringis käimise võimaldamine, uus töökoht emal, paranenud elamistingimused, harvemad konfliktid kodus.
52. Tähendust ei oma asjaolu, millal avaldaja on end Xxxxxxxx registreerinud. EL seaduste järgi ei pea EL kodanikud end teistes liikmesriikides viibides registreerima.
53. Määruses on valesti märgitud, et lapsed elavad viiekesi ühes korteris, tegelikult elatakse seal kuuekesi.
54. Tõendatud on, et laste ema on suur valetaja ja egoist. Sellest tulenevalt peaks kohus olema tema ütluste osas skeptiline. Vastustajate seisukoht
55. DG, Tallinna Kesklinna Valitsus ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
56. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2015 määrus on põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

1. Kaevatav määrus ei põhine oletustel nagu leiab kaebuse esitaja. Kaebaja paljasõnalised väited menetluse lohakusest ning feministlikust alatoonist jätab kolleegium tähelepanuta. Maakohus on objektiivselt hinnanud esitatud asjaolusid, kujunenud olukorda ning arvestanud lahendi tegemisel PKS § 123 lõike 1 kohaselt eelkõige laste huvide ja vajadustega. Sellest tulenevalt on kohus õigesti leidnud, et puudub alus IK avalduse rahuldamiseks, so isale laste elukoha, tervise ja haridusega seonduvates küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks, kuid põhjendatud on ema avalduse vastavas osas rahuldamine. Asjas ei ole esile toodud kaalukaid asjaolusid, mis annaks aluse laste senise harjumuspärase elukorralduse sedavõrd suurel määral – kolimine Eestist ema juurest isa juurde Xxxxxxxxx alaliselt elama – muutmiseks. Kolleegium nõustub laste ema, lastele määratud esindaja ja eestkosteasutuse vastustes määruskaebusele toodud seisukohaga, et praegusel hetkel on laste huvides eelkõige stabiilsus ehk elamine emaga lastele harjumuspärases elukeskkonnas. Vastuses määruskaebusele on eestkosteasutus märkinud, et sotsiaalhoolekande osakonna töötajatele jäi vestlusest lastega mulje, et nad igatsevad Xxxxxxxxx pigem suvise ajaveetmise pärast kui isaga alaliselt elamise pärast. Samuti leiti, et kumbki laps ei hooma tegelikke muutusi, mida toob kaasa isa juurde elama asumine, so pere koosseis, keeleõpe, uus lasteaed ja kool. Ka IK elukohajärgne sotsiaalteenistus on oma seisukohas väljendanud muret seoses laste võimaliku kohanemisega uues riigis, kultuurikeskkonnas ja perekonnas, kuhu 13 2015.a kevadel sündis ka avaldaja ja tema uue elukaaslase ühine laps. Eeltoodu kinnitab maakohtu järelduste õigsust.
2. Kaebuse väited väidetavate ebatäpsuste kohta faktilistes asjaoludes (nt laste isa poolt laste külastamise sagedus, laste isa poolt elukoha vahetamise aeg, jne) jätab kolleegium tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamise lõppjärelduse osas tähendust.
3. Kaebuses on märgitud, et kohtunik on menetluse käigus vahetunud, samas ei ole esile toodud, milles seisneb antud juhul kaebaja hinnangul rikkumine.

§ 20

lõike 1 järgi, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.

§-s 20 nimetatud taotlust ei ole kohtule esitatud. Seega on kohus lähtunud asja menetlemisel seaduses sätestatust. 54. Koos kaebusega on IK esitanud ka omapoolsed kommentaarid asjas 16.09.2014 ja 11.06.2015 toimunud ärakuulamiste protokollidele. Kolleegium märgib, et menetlustoimingu protokoll ei ole stenogramm.

§ 50

lõike 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama toimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Täpsemalt on protokolli sisu reguleeritud

§ 50lõike 1 teises lauses.

Kaebaja ei ole toonud esile, millist seadusest tulenevat nõuet on kohus protokolli vormistamisel rikkunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium IK vastuväited menetlustoimingute protokollidele tähelepanuta. 55. Menetluskulud tuleb jätta

§ 171

lõikest 1 tulenevalt kaebuse esitaja kanda, v.a laste AG-i ja DG riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

§ 174lõike 1 järgi tuleb kohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

Kohus andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid ükski menetlusosaline nimekirja kohtule ei esitanud. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 14