Obsah (5)

§ 218§ 187§ 436§ 164§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-14-57585 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015, Ta

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. KAK (hageja) esitas kohtule hagi RK (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja vanemate AO ja RK kooselu lõppes septembris
2. aastal. Vanemad asusid elama eraldi ja kõik kolm last jäid elama kostja juurde. Alates 04.03.2012 elab hageja oma isa AO juures, kes on teda üksi üleval pidanud. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist maksnud. Hageja isa AO ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 227,06 eurot. Sellest rahast tuleb hageja isal üleval pidada nii hagejat kui ka ennast. Lapse ülalpidamiseks on AO võtnud ka laenu. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest minimaalmääras. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamisest, so alates 14.10.
3. Kostja teenib üle 2000 euro kuus. Kulutuste osas märgib hageja 20.03.2015 menetlusdokumendis järgmisi kulutusi: - Hügieenitarbed 20 eurot; Internet ja telefon 30 eurot; Toit 300-400 eurot; Eluasemekulud 130-150 eurot; Voodipesu 54.85 eurot; Spordivõistlused ja -laagrid 30 eurot; Kulutused tervishoiule 10.- eurot; Juuksur 10 eurot; Taskuraha 10 eurot; Koolikohustuste täitmise kulutused 20 eurot; Treeningtasud 25 eurot: Erakorraline väljaminek voodi + madrats 374.05 Kokku kulutused 675 eurot + 428.90 erakorralised kulud. 27.03.2015 toimunud kohtuistungil suurendas hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 400 eurot kuus ja samuti tagasiulatuva elatis alates 04.04.2012 400 eurot kuus. Kostja vastuväited hagile
4. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. AO on saanud töövõimetuspensioni alates 1997 aastast. See ei ole takistanud teda töötamast, sh ka bussijuhina Soomes. Kostja hinnangul on hageja isa võimeline töötama, olenemata sellest, et tal on töövõime kaotus. Lisaks elab hageja isa korteris, mis ei ole soetatud laenukohustusega. Kostja aga on ostnud korteri, kasvatab kahte last ning tasub igakuiseid laenumakseid. Seega seab elatisenõude rahuldamine olukorras, kus AO-lt elatist kahe lapse 2 kasvatamiseks välja ei mõistetud, kostja oluliselt halvemasse majanduslikku olukorda. Põhjendatud ei ole ka elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, kuna peale lahkuminekut kasvatas kõiki kolme last kostja üksi. Kui kostja maksaks hagejale elatist, jääksid tema teised lapsed halvemini kindlustatuks. Hageja esindaja on varaliselt paremas seisukorras kui näitab ja varjab aastaid oma sissetulekuid. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus, jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ja poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tugines elatise nõude lahendamisel PKS § 99 lg 1 ja 2 ja § 101 lg
6. Kohus tuvastas, et hageja elab koos oma isaga. Kostja lapsega koos ei ela ega osale tema kasvatamises. Kohus tuvastas, et hageja vajadused ühes kuus kokku summas 390,22 eurot. Hageja seaduslikul esindajal puuduvad sellised rahalised vahendid ja võimalused, mis võimaldaksid kulutada hagejale üle kahekordse miinimumelatise summa. Kohus analüüsis, kas esineb aluseid elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on kolm alaealist last, kaks last on ema ülalpidamisel ja elavad koos emaga, kolmas laps (hageja) on isa ülalpidamisel ja elab isaga. Kohus jättis 17.11.2014 otsusega HAK ja RDK hagi kostja AO vastu igakuise elatise nõudes rahuldamata. Nimetatud kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna apellatsioonmenetlus on Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Kostja majanduslik olukord on hageja seadusliku esindaja omast parem. Lisaks saab kostja teise ja kolmanda lapse eest riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 4 kohaselt alates 01.01.2015 peretoetust kokku 145 eurot, hageja seaduslik esindaja aga esimese lapse pealt 45 eurot. AO-il on töövõime kaotus 80% ning töövõimetuspensioni suurus on alates 01.04.2014 227,06 eurot kuu; samuti makstakse hageja seaduslikule esindajale Tallinna linna poolt vajaduspõhist peretoetust ning sotsiaaltoetust. Kohus ei saa öelda 80% töövõimetule isikule, et ta otsiks endale töö ning läheks tööle. Kostja viide selle kohta, et hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on parem kui ta väidab, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus tegi päringu kinnistusraamatusse, kinnistusraamat andmetel kuulub hageja seaduslikule esindajale korteriomand XXXXX XXX XXXX-X, Tallinn. Elatise maksmise korral minimaalmääras (käesoleval ajal 195 eurot), jääksid kostja juures elavad ja kostja ülalpidamisel olevad lapsed vähem kindlustatuks kui hageja. Seetõttu tuleb vähendada elatist alla minimaalmäära ning välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PKS § 108 järgi tekib elatise nõudeõigus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, so alates 27.08.2013, mitte varem. Tagasiulatuva elatise nõue ühe aasta võib asetada kostja raskesse olukorda ning olla kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja ülalpidamisvõime (arvestades asjaolu, et tema juures elab kaks last) ei ole käesoleval ajal selline, et ta suudaks tasuda hagejale igakuise elatise 100 eurot alates 27.08.2014 ning ka ühe aasta tagasiulatuva elatise nõude. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib tekitada olukorra, kus hageja huvid on rohkem kahjustatud, kuna kostja ei suuda täita igakuise elatise maksmise kohustust. Samuti oleks võinud hageja elatise nõudega varem kohtusse tulla, mitte oodata mitu aastat. Apellatsioonkaebus
7. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ulatuses, millega tema hagi jäeti rahuldamata. Kohus ei ole põhjendanud, muks on elatis mõistetud alla alammäära. Kohus ei arvestanud hageja vajadustega, kuigi vastavad tõendid hageja esitas. Kohtu seisukoht, jätta tagasiulatuv elatis väljamõistmata, ei ole kooskõlas seadusega. Vastus apellatsioonkaebusele 3
8. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja muuta tuleb igakuise elatise suurust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
10. Apellatsioonikohtu istungil täpsustas hageja seaduslik esindaja, et hageja apellatsioonkaebuses väljendatud soov ei ole elatise väljamõistmine nö miinimumsummas, vaid maakohtu poolt igakuiselt põhjendatuks loetud elatise ulatuses 390.22 eurot ja lisaks samas ulatuses ka üks aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest. Alates 01.01.2015 väljamõistetud elatise osas on seega tegemist elatisega, mis ei ületa kahekordset miinimumelatist. Hageja nõue hõlmab aga ka eelnevat perioodi. I
11. Elatisnõude rahuldamisel kohaldas maakohus õigesti PKS § 100 lg 2, § 101 lg 1 ja § 99 lg 1 ja
12. Maakohus tuvastas, et hageja igakuiste põhjendatud vajaduste suurus on 390.22 eurot. Nimetatud vajaduste ulatusega oli ringkonnakohtu istungil nõus ka kostja. Kostja ei vastu vaielnud asjaolule, et ta hagis nõutud perioodil hagejale elatist maksnud ei ole.
13. Maakohus ei ole välja selgitanud ega arvesse võtnud kohustatud isikute (so hageja ema ja isa) varalist seisundit (PKS § 105 lg 3). Nimetatu on kohtu kohustus elatise asjades ka siis, kui pooled vastavaid tõendeid ise ei esita. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-21-07, p 14). Käesolevas asjas väidavad mõlemad pooled, et kohustatud isikud varjavad oma tulusid, seega poleks ametiasutustelt tulude kohta tõendite küsimine ilmselt tulemuslik.

§ 436

lg-st 6 tulenevalt ei saanud maakohus tugineda praegusel juhul sellele, et kostja ei ole tõendanud, et hageja seaduslike esindaja majanduslik seisund on hageja väidetust parem. Kui vastavaid tõendeid koguda ei õnnestu, saab poole sissetulekute kohta teha järeldusi ka kohustatud isikute elatusstandardist või lapsele tehtavate kulutuste suurusest tulenevalt.

1. AO kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tema sissetulek on invaliidsuspension, muid sissetulekuid tal ei ole. Tsiviilasjas 2-13-42036 tehtud otsuses on ringkonnakohus tuvastanud, et AO saab töövõimetuspensioni 227.06 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetust 53.70 eurot kuus, kuid tema igakuised sissetulekud ületavad KA ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kui AO saaks ülalpidamiskohustust täita ainult töövõimetuspensioni arvelt, siis ei saaks ta selliseid kulutusi enda juures elavale pojale teha.
2. Käesolevas asjas on AO esitanud tõendid, milles kohaselt ta on ostnud lapsele jalgrattad 01.04.2014 hinnaga 399.20, 06.03.2014 hinnaga 160 eurot. Samuti on AO avaldanud, et 2014 on ta kulutanud lapse treeningutele üle 1000 euro (tl 142).
3. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulub AO-le korteriomand XXXXX XXX XXX X, Tallinn, mille ta on soetanud 02.08.2010 (tl 60-61). Talle kuulub neli autot ja üks mootorratas (ütlused ringkonnakohtu protokollis ja autoregistri väljavõte tl 64-66). AO ütluste kohaselt sõidab ta Pontiaciga, kuid tema nimel on ka Soome kristlaste poolt pojale kingitud Renault, auto väljalase aasta on 2009 või 2010, mis on hetkel katki. Kuigi autode väärtust pole ringkonnakohtu hinnangul poolte vastuoluliste ütluste põhjal võimalik määrata, nähtub AO selgitustest ütlustest, et Renault on umbes 5-aasta vanune remonti vajav ja Pontiac on sõidukõlbulik. Samuti nähtub kohtulahendite registrist tsiviilasjas 2-1244594 toimunud poolte ühisvara jagamise vaidluse maakohtu 22.06.2015 otsusest, et AO ainuomandisse on jäätud sõiduauto Audi A6 Avant XXX XXX väärtusega 300 eurot. Nimetatud otsust 4 ei ole selles osas vaidlustatud ja see on jõustunud. Et AO valduses on sõitvad autod, tuleneb kaudselt AO pangakontode väljavõtetest, kust nähtub auto tankimine (tl 118). AO ütlustes sissetulekute puudumise kohta lubab kahelda ka asjaolu, et ta annab erinevates kohtuasjades erinevaid ütlusi enda tegeliku töövõime kohta, sh töötamise kohta Soomes bussijuhina. Tsiviilasjas 2-07-42640 on AO 14.12.2009 andnud ütlusi, et ta ei ole kunagi Soomes bussijuhina töötanud ja tal on raske sobivat tööd leida, viimati töötas üle kümne aasta tagasi (tl 95-96). Nimetatu on vastuolus asjas esitatud töötõendiga (tl 100), mille kohaselt töötas AO 17.05.2006 – 04.02.2007 Soomes liinibussijuhina ja ta vabastati töölt omal soovil (tl 100). Seega ei ole AO väited temal töövõime puudumise ja halva majandusliku seisukorra osas usaldusväärsed.
4. RK ei vaidlustanud asjaolu ja selle tõendamiseks esitatud konto väljavõtteid (tl 125-130), et RK on töötanud raamatupidajana samaaegselt mitmes ettevõttes korraga, kuid selgitas, et ta töötab käesoleval ajal Meriton hotellis raamatupidajana, tema brutosissetulek on 2000 eurot kuus ja selles töökohas ta muud tööd kõrvalt teha ei jaksa, samuti on tööandja seadnud tingimuseks, et RK muud tööd ei tee. RK seletuste kohaselt on tal laenukohustus seoses Kristiines asuva korteriga, mille suurus on 42 m². Igakuise laenumakse suurus on 400 eurot, kommunaalkulud talvel kuni 300 eurot, muidu 200 eurot.
5. RK ja AO vahelise ühisvara jagamise vaidlus on Kohtulahendite infosüsteemi andmetel jõustunud osas, millega RK ainuomandisse on jäetud XXXXXX-XXXXXXX kinnistu hinnaga 15 000 eurot. Vaidlus jätkub osas, kas AO peab RK-le tasuma kompensatsiooni viimase pangakontodele abielusuhete lõppemisega seisuga jäänud RK-le vastava osa.
6. Eeltoodud tõenditest teeb ringkonnakohus järelduse, et poolte varaline seisund on ligilähedaselt võrdne ning poolte võrdsusest lastele elatise maksmisel puudub alus kõrvale kalduda. II
7. PKS § 102 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama ülalpeetavate laste võrdse kohtlemise printsiipi. Vastava käsitlus maakohtu otsuses puudub, kuigi kostja on tuginenud asjaolule, et elatise hageja poolt nõutud summas tasumine jätab kaks teist tema ülalpidamisel olevat last halvemasse olukorda kui hageja. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, kuidas on hageja kasuks määratud elatise puhul arvesse võetud kostja teiste laste vajadusi ning kuidas jõudis kohus järeldusele, et väljamõistetud elatise korral on kostja teiste laste võimalused tagatud hagejaga võrdselt.
8. Kostja ei ole maakohtu menetluses selgitanud, kui palju kulub temaga elava kahe lapse ülalpidamiseks. Tsiviilasjas nr 2-13-42036 jõustunud ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus tuvastanud, et kostja juures elavate HA ja RD ülalpidamiseks kuluv põhjendatud summa kummagi osas oli kuni 31.12.2014 350 eurot ja alates 01.01.2015 390 eurot. Kostja möönis ringkonnakohtu istungil, et kõikide laste vajadused on võrdsed, so ligikaudu 390 eurot. Hageja seaduslik esindaja nimetatut ei vaidlustanud. Arvestades, et kostjal on piisavalt varalisi võimalusi hagejale elatise maksmiseks ilma et kaks teist last jääks halvemasse olukorda võrreldes hagejaga, tuleb temalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest igakuiselt 195 eurot. III
9. Õige on maakohtu seisukoht, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud ei ole. Seejuures tugineb ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-136-13, mille p-s 12 on selgitatud tagasiulatuva elatise väljamõistmise võimalikkus. Nii on Riigikohus märkinud, et PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest. Elatise väljamõistmine aasta eest enne nõude esitamist võib asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul 5 kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Sellisel juhul saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Ringkonnakohus leidis, et pooled on varandusliku seisundi osas ligikaudselt võrdsed. Puuduvad tõendid, et hageja oleks ajavahemikul 26.08.2013 kuni 27.08.2014 nõudnud kostjal ülalpidamist. Kuna ringkonnakohus mõistab elatise hagejale kostjalt välja alates hagi esitamise hetkest, so 27.08.2014, tekib kostjal ka sellest märkimisväärne kohustus. Eeltoodu tõttu jääb maakohtu otsus tagasiulatuva elatise osas muutmata.
10. Seadus ei võimalda esitada poolel pärast asja sisulise arutamise lõpetamist, kui kohus on läinud otsust tegema, täiendavaid taotlusi (

1. ptk). Seetõttu tuleb hageja 22.09.2015 ja 23.09.2015 pärast kohtuistungil toimunud asja arutamise lõpetamist esitatud seisukohad ja taotlused jätta tähelepanuta ning tagastada. Kuivõrd 23.09.2015 esitatud taotlus on esitatud elektrooniliselt, siis seda paberkandjal ei tagastata.
2. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. Menetluskulud on õigesti

§ 164lg 1 järgi jäetud poolte endi kanda.

Pooled selgitasid apellatsioonikohtu istungil, et neil ei ole menetluskulusid tekkinud ja vastavaid taotlusi nadi ei esita. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb

§ 171

lg 1 järgi poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6