lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 21.04.2015 määrusega kuulutati välja M. L.`i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.05.
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub;
lg 1 p 3 (
) massikohustused – puuduvad;
lg 1 p 4 (
Haldur esitab kohtule halduri töötasu kinnitamiseks järgmiselt: Kinnitada halduritasu
Kuna haldur palub tasu välja mõista FIE-le, kes ei ole käibemaksukohustuslane, siis käibemaksu ei lisandu. Haldur esitab halduritasu väljamõistmiseks menetlusabi taotluse.
4 Haldur peab vajalikuks, et kohus kontrolliks võlgniku kohustuste täitmist pankrotimenetluse ajal. Halduril puudub veendumus, et võlgnik pankrotimenetluse ajal on täitnud kohustusi oma sissetulekutest teavitamise kohta. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada M. L. (IK 38301132228) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; - Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasuks 397 € (lisandub käibemaks) ja mõista see välja OÜ Civilex kasuks, arevlduskonto EE312200221055387366 Swedbank; - Rahaliste vahendite puudumise tõttu anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks; - Otsustada võlgniku M. L. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlausaldajad nõustusid 05.10.2015 lõpparuandega ja halduri tasuga, samuti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega.
kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab
Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 10.03.2015 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku M. L.´i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. Kohus nõustub taotlusega algatada M. L.´i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad M. L.´i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku M. L.´i usaldusisikuks M. L. ise, kuna kohus on veendunud, M. L. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu kinnitamine
Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lex kasuks.
lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur on pankrotimenetluse teenindamiseks kasutanud OÜ Civilex ruume ja tehnikat. 05.10.2015 avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 162, § 163 kinnitab kohus pankrotihaldur Tiia Kalaus`e 05.10.2015 lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. Menetlusabi taotluse lahendamine halduri kulude ja halduri tasu katteks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, 6 osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur esitas 12.10.2015 taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse tasu ja kulude katmiseks vastavalt
Lex OÜ arvelduskontole. Kohus tuvastas, et pankroti väljakuulutamise seisuga 21.04.2015 oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 1,53 eurot (konto arestitud). Pankrotimenetluse käigus ei ole pankrotivarasse laekumisi olnud. Kohus asub seisukohale, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud. Kuna kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud kokku summas 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79,40 eurot), rahuldab kohus pankrotihaldur Tiia Kalaus`e taotluse menetlusabi saamiseks ja annab pankrotivõlgnikule menetlusabi summas 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79,40 eurot) kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Hüvitada riigi vahendite arvelt pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot koos käibemaksuga. Väljamakse teha OÜ CiviLex kontole nr EE312200221055387366 AS-s Swedbank. Kohus saadab kohtumääruse menetlusosalistele teadmiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist määruse resolutsiooni punktis 6 märgitud väljamakse tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.