Obsah (9)

§ 101§ 108§ 111§ 84§ 96§ 70§ 100§ 99§ 82

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 30.10.201

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb hagejale elatist maksta miinimumsummas, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

1. Jätta hagi elatise võlgnevuse saamiseks ajavahemiku 21.03.2014 - 30.11.2014 eest rahuldamata.
2. Anda AH-le ainuõigus alaealisele lapsele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks.
3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 12.kuupäeval AH pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.
4. Kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. OS apellatsioonkaebus rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud AH esitas 01.12.2014 hagi Harju Maakohtusse OS vastu elatise 355 eurot kuus saamiseks ning

§ 108

alusel elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest - 01.12.2013 01.12.2014, kokku 4260 eurot. Hageja vanemate sissetulek on oluliselt suurem kui Eestis kehtestatud töötasu alammäär, seega on vanemad võimelised kandma kulusid rohkem kui kehtestatud elatise alammäära ulatuses. Isa ei toeta last pidevalt, soovi korral maksab lasteaia eest. Lapse vajadused ning vajaduste katmiseks kantavad kulud on mõnevõrra suuremad kui elatise alammäär, eelkõige põhjusel, et laps on sunnitud elama üüritud korteris. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on 710 eurot kuus: korteri üür 225 eurot; kommunaalkulud 50 eurot; kulutused toidule 150 eurot; transpordikulud 20 eurot; lasteaiakulu 80 eurot; eelkool 45 eurot; iluvõimlemise trenn 50 eurot; tervishoid 30 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; arengut soodustavad mänguasjad ja muud kulud (jalgratas, mänguasjad, muusika- ja sporditarbed, interneti- ja sidekulud, raamatud, asjad käsitöö tegemiseks) 20 eurot. Toodud kulud ei hõlma puhkuse, teatri, lõbustusparkide, sanatooriumide, messide, muuseumide, loomaia jne külastusi, mis on samuti lapse igakülgse arengu seisukohalt vajalikud. Laps käib igal aastal puhkamas välismaal, kuid ta ei taotle nende kulude väljamõistmist. Kostja seisukoht, et kostjal puudus elatise tasumise kohustus kuni 10.12.2014 kohtuotsuse tegemiseni isaduse tuvastamise menetluses, ei ole põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda elatise maksmist aasta eest, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on igati üritanud isaduse tuvastamise menetlust venitada ja on korduvalt keeldunud ekspertiisi tegemisest. Seetõttu ei oleks õiglane arvestada elatist alates nimetatud menetluses tehtud otsuse jõustumisest. Kostja keeldus elatise maksmisest ka pärast seda, kui DNA ekspertiisi käigus oli 2 kindlaks tehtud, et hageja põlvneb kostjast. Kostja asus tasuma elatist pärast esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist, millega ta kohustati maksma elatist kohtumenetluse ajal. Kostja kohustused tema uue pere ees ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagejale teadaolevalt kuulub kostjale kaks korterit, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita hagetavas ulatuses. Kostja on asunud oma tegelikku sissetulekut varjama. Hageja arvab, et kostja töötasu oli näilikult alandatud pärast seda, kui isaduse tuvastamise menetluses oli määratud 01.10.2014 ekspertiis. Kostja esitatud pangakontoväljavõttest nähtub, et 10.09.2014 pangakontole kantud töötasu suuruseks oli 800 eurot. Lisaks sellele laekub kostja pangakontole regulaarselt sissetulek ca 500 eurot kuus (09.10. ja 13.11.2014 pangatehingud), mille päritolu kostja ei selgitanud. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt oli tema viie kuu (01.09.201405.02.2015) sissetulek kokku 4302,93 eurot. Seega kostja keskmine netosissetulek on vähemalt 860 eurot kuus, mitte 500 eurot. Kostja poeg sündis 19.01.2015. Kostja ülalpidamiskohustus poja ees võib omada tähendust alates 19.01.2015, kuid mitte enne seda. Kostja ei ole tõendanud elukaaslasele ülalpidamise andmist ega seda, et esinevad

§ 111lg 2 kohaldamise eeldused.

Selle kohaselt on isa kohustatud lapse emale andma ülalpidamist vaid juhul, kui emal on raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire ja pole võimalik sissetulekut saada. Kostja elukaaslase sissetuleku puudumine ja tervisehäire ei ole tõendatud. Kostja elukaaslane saab emapalka. Kostja vastus Kostja ei nõustunud elatise suurusega ning elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Hageja põlvnemine kostjast tuvastati kohtuotsusega 10.12.2014. Enne 10.12.2014 ükski

§ 84

sätestatud kriteeriumitest polnud täidetud, kostja isadus hageja suhtes oli vaidluse all ning kostja ei kuulunud hageja

§ 96sätestatud ülalpidamiskohustuslasete hulka.

Kostja on nõus tasuma hagejale elatist

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära ehk 195 euro ulatuses alates 10.12.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja alustas hagejale elatise tasumist 20.01.2015 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, mida tõendab maksekorraldusega. Kostja leidis, et on väga vähetõenäoline, et hageja seaduslik esindaja kulutab iga kuu hageja peale keskmiselt 710 eurot, kuna kuueaastase lapse igapäevased materiaalsed vajadused ei ole nii suured. Hageja seadusliku esindaja poolt edastatud andmete järgi on tema ametlik palk 650 eurot, lisaks sellele on tal mitmeid muid kohustusi ja võlgnevusi erinevatele võlausaldajatele ja kohtutäituritele. Kostja ainus sissetulek on palk tööandja M OÜ juures, mille netosuurus viimase perioodi jooksul on 560 eurot kuus. Kostjal on perekond, ülalpidamist on kostja poolt õigustatud saama nii tema praegune elukaaslane kui ka vastsündinud laps. Kostjal on rahaline kohustus Swedbank AS ees, eluasemelaen, mis oli võetud korteri soetamiseks, igakuised laenumaksed lepingu järgi on ca 130 eurot. Lähtudes kostja palga suurusest võib väita, et kõik lisakulud, mis võivad kostja pere eelarves juurde tekkida, soodustavad olukorda, mil kostja pole enam võimeline toetama oma praegust perekonda või laenumakseid maksma ja kogu tema pere jääb ilma korterita. Hageja sünnitõendis oli esialgu isana märgitud teine mees, kes suutis oma isaduse hageja suhtes vaidlustada. Sellest lähtudes oli kostjal põhjust oma isaduses hageja suhtes kahelda ning kostja ei tunnista mingit kohustust hageja ees enne 10.12.2014. Väide, et kostjale kuulub 2 korterit, ei vasta tõele. Ainuke elamispind, mis kuulub kostjale, on koormatud hüpoteegiga. Kostja majanduslik seisukord ja muud kohustused ei võimalda hageja nõudeid täies ulatuses rahuldada. Kostja poolt pakutud elatise summa on piisav, et tagada hagejale väärikat elu. Kostja 3 arvates on hageja seaduslikul esindajal võimalik hageja kulutusi märkimisväärselt vähendada, näiteks loobuda kallist üürikorterist või puhkusereisidest välismaale. Eespool nimetatud hüved pole kuidagi hageja jaoks hädavajalikud, ning samuti pole kooskõlas nii hageja seadusliku esindaja kui ka kostja sissetulekutega. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 26.05.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis OS-lt hageja kasuks välja elatise 01.12.2014 - 31.08.2015 igakuiselt 195 eurot ja alates 01.09.2015 - 295 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis välja elatise võlgnevuse 21.03. – 30.11.2014 eest 1153,40 eurot. Kohus juhindus perekonnaseaduse (

) §-st 96, § 97 p-st 1, § 99 lg-test 1 ja 2, § 101 lg-test 1 ja

1. Hageja palus välja mõista igakuise elatise alates 01.12.2014 - 355 eurot ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.12.2013 - 30.11.2014 eest 4260 eurot (12 x 355). Arvestades hageja iga 6 a 10 kuud ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hagiavalduses märgitud igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leidis kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid. Hageja elab koos emaga kahetoalises üürikorteris Tallinnas, XXXXX XXX-XX, mille üür on kohtule esitatud üürilepingu p 3.1 kohaselt 470 eurot kuus ning eluruumi valduse üleandmine pidi lepingu p 2.1 käsitsi tehtud paranduse kohaselt toimuma hiljemalt septembris 2014 – 03.11.
2. Üürilepingule lisatud üürniku (hageja ema) käsutuses olevate esemete loetelu kohaselt on nimetatud dokument allkirjastatud 03.11.2014, millest tuleneb, et eluruumi valduse üleandmine toimus 03.11.
3. Hagiavalduse kohaselt on üüri suurus 450 eurot ja hageja osa vastavalt 225 eurot. Kommunaalkulude tõendamiseks esitas hageja KÜ V arved ajavahemiku 2014 august - 2015 jaanuari eest kokku 657,91 eurot, sh 2014 augustis 78,48 eurot; septembris 91,93 eurot; oktoobris 114,52 eurot; novembris 122,52 eurot; detsembris 117,32 eurot; 2015 jaanuaris 133,14 eurot. Nimetatud arvete kohaselt oli kommunaalkulude keskmine suurus nimetatud kuue kuu jooksul 109,65 eurot. Arvestades, et kevad- ja suvekuudel on kommunaalkulud küttekulude arvel väiksemad kui sügis- ja talvekuudel, siis on põhjendatud hageja kommunaalkulude arvestus, mille kohaselt on kommunaalkulud keskmiselt 100 eurot kuus ja hageja osa sellest on 50 eurot. Eluasemekulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tegelikest kuludest. Kohus leidis, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Hagiavalduse kohaselt elab hageja oma emaga kahekesi, seega tuleb eluasemekulud jagada kahe inimese vahel. Lähtudes eeltoodust pidas kohus põhjendatuks ja tõendatuks hageja eluasemekulude arvestust, mille kohaselt on hageja eluasemekulud 275 eurot kuus, sh üürikulu 225 eurot ja kommunaalkulud 50 eurot, millest pool, s.o 137,50 eurot tuleb tasuda kostjal. Kohus leidis, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus vajab lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kuivõrd laps käib lasteaias ja läheb edaspidi kooli, tuleb arvestada ka lasteaias makstava toidurahaga ning osa kodusest toidukulust maha arvestada. Kohus pidas mõistlikuks toidurahaks kuus 140 eurot. Toidukulust pool, s.o 70 eurot, tuleb kanda kostjal. 4 Hagiavalduse kohaselt on hageja transpordikulud 20 eurot kuus ning hageja põhjendas transpordikulusid vajadusega sõita vanaisa juurde maakoju ning pärast hageja ema töö lõppu õigeaegselt huvikooli ja eelkooli. Autoregistri andmetel ei ole hageja ja tema ema omandis sõidukeid, hageja ema on registreeritud sõiduauto kasutajana. Tallinnas on ühistransport tasuta, kuid väljaspool Tallinna ühistranspordi korraldus ei vasta alati nõudlusele ja ühistranspordi kasutajate vajadusele. Kohus leidis, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva sõiduauto ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohus pidas põhjendatuks transpordikulusid 10 eurot, millest kostjal tuleb tasuda 5 eurot. Tallinna Lasteaed XXXXXXX arvete kohaselt oli lasteaiakulu, sh toiduraha (1,60 eurot päevas) ja ujulakasutus 2014 oktoobris 71,60 eurot, novembris 68,20 eurot; detsembris 65 eurot; 2015 jaanuaris 69,20 eurot. Kokku on 4 kuu lasteaiakulu 274 eurot, seega keskmiselt 68,50 eurot kuus. Arvestades, et toidurahakulu lasteaias on 2015.a arvestuslikult vähemalt 32 eurot kuus (20 x 1,60), vanema osa 41,34 eurot ja ujulakulu 5,46 eurot, siis peab kohus põhjendatud kuluks 78,80 eurot kuus, millest kostjal tuleb tasuda 39,40 eurot. Tulenevalt hageja east on lasteaiakulud täies ulatuses põhjendatud kuni kooli minekuni ning alates 01.09.2015 on põhjendatud kuluks võimalikud kooliga seonduvad kulud arvestuslikult 30 eurot, millest 15 eurot tuleb tasuda kostjal. Hagiavalduse kohaselt käib hageja iluvõimlemise trennis, mille maksumus on 50 eurot kuus. Hageja ei ole nimetatud kulu tõendanud. Hagiavalduse kohaselt käib hageja eelkoolis, mille tõendamiseks esitas hageja MTÜ K 01.10.2014 arve nr 705 - 90 eurot (2 kuud x 45 eurot), 01.11.2014 arve nr 1060 - 90 eurot (2 kuud x 45 eurot) ja 01.02.2015 arve nr 29 - 90 eurot (2 kuud x 45 eurot). Seega on eelkooli tõendatud kulud 2014.a 4 kuu eest ja 2015.a jaanuarist juulini 315 eurot (7x45), eeldusel et eelkoolis on ka koolivaheaeg vähemalt 1 kuu. Kohus leidis, et eraldi eelkoolikulud ei ole kuludeks, mida saab pidada lapse igapäevavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus koolieelsele lasteasutusele on seadusega sätestatud kohustus valmistada lapsi kooliks ette ning võimaldada neile alushariduse omandamist. Samas kuulub lapse esmavajaduste hulka ka lasteasutuseväline tegevus huviringides ning kui vanem on selleks valinud eelkooli, siis on nimetatud kulu põhjendatud. Eelkool lõpeb tavapäraselt lapse kooliminekuga ning kohtu hinnangul on lapsel võimalik nimetatud kulu arvel tegeleda muu trenni või huvitegevusega. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks koolituskuluks 45 eurot kuus, millest kostjal tuleb tasuda pool, s.o 22,50 eurot. Kohus leidis, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid, samuti käib aeg-ajalt juuksuris, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas, kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi. Kohus nõustus sellega, et 30 eurot kuus on põhjendatud summa. Kostjal tuleb kanda nimetatud kulust pool, s.o 15 eurot. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus leidis, et asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks. Kohus pidas põhjendatud kuluks riietele 40 eurot kuus, millest 20 eurot tuleb kanda kostjal. 5 Hagiavalduse kohaselt tuleb tulenevalt lapse east igakuiselt teha kulutusi ka mänguasjadele ja muusika- ja sporditarvetele, sh jalgrattale, samuti kasutab laps telefoni ja internetti. Kokku on nimetatud kulud 20 eurot kuus. Hageja ei ole eraldi sidekulusid tõendanud ning kohtu hinnangul on lapsele võimalik saada telefonifirmadelt kombineeritult vanemate telefonipaketiga soodsaid kõnetingimusi. Kohus leidis, et tänapäeval võib ka mõistlikus ulatuses internetikasutust pidada üldtuntud asjaoluks. Koos lapse vanuse ja arenguga muutuvad eakohased mänguasjad ja nende vajadus, samuti tuleb aeg-ajalt osta raamatuid. Kohus peab nimetatud kulutusi hagiavalduses märgitud 20 eurot kuus lapse arengule põhjendatuks ja sellest pool, s.o 10 eurot, tuleb tasuda kostjal. Kohus peab hageja põhjendatud kuludeks 638,80 eurot kuus ja alates 01.09.2015 - 590 eurot kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on ~700 eurot kuus ja tema vanemad ning vanaema aitavad lapse ülalpidamisel rahaliselt ~400 eurot kuus. Kohus tegi elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel ei ole hageja seaduslikul esindajal ega kostjal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel hagejale sõiduautot ei kuulu. Kostjale kuulub sõiduauto Volvo S60 (ehitusaasta 2006). Kinnistusraamatu andmetel hagejale vara ei kuulu, kostjale kuulub korteriomand Tallinnas 32,80 m², mis on ka kostja elukohaks ja mitteeluruum Haapsalus 16,70 m². Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja 2013.a netosissetulek 9738,80 eurot, seega keskmiselt 811,57 eurot kuus ja 2014.a netosissetulek 8690,13 eurot, seega keskmiselt 724,18 eurot kuus. Kostja Swedbank AS pangakontoväljavõtte kohaselt on kostja arvelduskontole ajavahemikul 01.12.2013 - 30.11.2014 laekunud 12 384,26 eurot, sh töötasu 8147,01 eurot ning 4237,25 eurot muud laekumised. Seega oli ajavahemikul 01.12.2013 - 30.11.2014 kostja keskmine sissetulek 1032,02 eurot. Nimetatud pangakonto andmetega on tõendatud, et alates 2014 septembrist on kostja netotöötasu 500 eurot, kostja väitel on tema keskmine sissetulek 560 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks alaealist last, hageja ja 19.01.2015 sündinud poeg. Hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud Harju Maakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-12707, mis jõustus 17.01.
4. Seega on kostjal ülalpidamiskohustus kahe lapse suhtes. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, millest tulenevalt ta ei oleks võimeline sissetulekut teenima ja oma lastele ülalpidamist andma. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et kostja ülalpidamisel on ka tema elukaaslane, kuna 19.01.2015 sündinud lapse emal on õigus vanemahüvitise seaduse (VHS) § 2 kohaselt vanemahüvitisele.

§ 111lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustuse olemasolu ei ole kostja tõendanud.

6 Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostjal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus. Kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta on käesoleval ajal 186,67 eurot (560:3). Kostja vastuse kohaselt on tal eluasemelaenu kohustus Swedbank AS ees kuni 2025.a igakuise maksega ~130 eurot. Kostjat on hagi tagamise korras kohustatud 09.01.2015 määrusega tasuma elatist miinimummääras. Kohus arvestas elatise väljamõistmisel kõigi kostja ülalpeetavatega ning kostja sissetulekuga praegusel ajal. Kohus leidis, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui vanemad lepivad nende kulutuste osas, mis ei ole hõlmatud elatisega ja mida vanemad siiski vajalikuks peavad, kokku täiendavalt. Kostja ei ole tõendanud ning kohtul ei ole alust eeldada, et hagejale makstavat elatist ei kasutata hageja ülalpidamiseks. Samuti ei ole kehtivas perekonnaseaduses sätestatud lapsega koos elava vanema aruandekohustust lapsest lahus elava vanema ees tema poolt makstava elatise kasutamise osas. Kohus leidis, et praegusel juhul on hageja põhjendatud kulutused kindlaks tehtud, ning elatis tuleb välja mõista arvestades kostja sissetulekut ja võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Hageja põhjendatud kulud ühes kuus on 638,80 eurot kuus ja alates 01.09.2015 - 590 eurot kuus. Kohus leidis, et kostjalt tuleb mõista välja elatis alates 01.12.2014 kuni 31.08.2015 - 195 eurot ja alates 01.09.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 295 eurot kuus, kuid kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb hagejale elatist maksta miinimumsummas. Kohus arvestas lähtudes eelkirjeldatud ajakavast, et kostjal oli piisavalt aega valmistuda kõigi oma laste ülalpidamiseks ning hankida selleks vajalikud vahendid. Kostja ei tõendanud, et tal oleks takistusi töötamiseks ja edaspidise sissetuleku kindlustamiseks. Hagejale elatise väljamõistmisega miinimumsummast suuremas ulatuses ei kahjustata kostja teise lapse huvisid. Kohus tegi kindlaks hageja esmavajadused ja põhjendatud kulutused ning leidis, et hageja tavalisest elulaadist tulenevalt peab elatis olema miinimumsummast suurem. Kui kostja teise lapse tõendatud ülalpidamiskulud kujunevad aja jooksul samuti suuremaks kui miinimumsumma ning kostjal ei ole võimalik oma lastele ülalpidamist anda vastavalt laste tegelikule vajadusele, siis on kostjal õigus TsMS § 459 lg 1 sätestatud asjaolude esinemisel esitada kohtusse hagi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Kostjal on õigus 2015.a juba tasutud elatis tasaarvestada käesoleva otsusega väljamõistetud elatisega. Kohus leidis, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Hageja esitas 21.03.2014 kohtusse hagi põlvnemise tuvastamiseks, mida kohus menetles tsiviilasjas nr 2-14-

1. Kohus leidis, et elatis tuleb tagasiulatuvalt välja mõista alates põlvnemise hagi esitamisest, s.o ajavahemiku 21.
2. - 30.11.2014 eest miinimumsummas, mis 7 2014.a oli 177,50 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud eluasemekulusid enne 2014.a novembrit. Üürilepingule lisatud üürniku (hageja ema) käsutuses olevate esemete loetelu kohaselt on eluruumi XXXXX XXX-XX Tallinnas valduse üleandmise dokument allkirjastatud 03.11.2014, rahvastikuregistri andmetel on hageja ja tema ema rahvastikuregistrisse kantud elukoht XXXXXXXX XX X-XX Tallinnas, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel hageja vanaemale. Seega on põhjendatud eeldada, et hageja eluasemekulud enne üürikorterisse asumist ei olnud 275 eurot kuus. Kohus leidis, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ajavahemikul 21.
3. - 30.11.2014 olid: toidukulud 130 eurot; eluasemekulud 50 eurot; lasteaiakulud 74,60 eurot (sh toit 32 eurot, vanema osalus 37,63 eurot ja ujulatasu 4,97 eurot); koolituskulud 17 eurot (septembrist novembrini 135 eurot, 135:8 =16,87); hügieeni- ja tervishoiukulud 24 eurot; riided ja jalanõud 40 eurot; arengu- ja muud kulud 20 eurot. Kuivõrd 2014.a oli elatise miinimummäär 177,50 eurot, tuleb elatis tagasiulatuvalt välja mõista miinimummääras, kokku 1483,03 eurot (21.
4. - 31.03.2014 - 63,03 eurot; 01.04.-30.11.2014 1420 eurot). Kostja Swedbanki AS pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja tasunud hageja lasteaiakulud 2014.a 329,63 eurot järgmiselt: 16.
5. - 63,40 eurot; 19.
6. - 142,80 eurot; 16.
7. - 66,60 eurot ja 17.
8. - 56,83 eurot. Seega tuleb kostja poolt tasutud lasteaiakulud elatisest maha arvata ning väljamõistetavaks elatiseks jääb 1153,40 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega vähendada hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust 195 euroni ja mõista elatis välja alates 10.12.
9. Maakohus jättis arvestamata, et kostja töötasu on 560 eurot ja et kostjal on sündinud teine laps. Riigikohtu praktika kohaselt võib uute ülalpeetavate lisandumine vanemale olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. Maakohtu otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, kuidas on hageja kasuks määratud elatise puhul arvesse võetud kostja teise lapse vajadusi ning kuidas jõudis kohus järeldusele, et väljamõistetud elatise korral on hageja teise lapse võimalused tagatud kostjaga võrdselt. Vastustaja nõuded olid üle paisutud, maakohus hindas valesti asjaolusid ja arvestas lapse vajadusi. Nimelt, eluasemekulud ehk üüri kulud 470, millest vastustaja osa - 225 eurot, ei ole põhjendatud vajaduseks lapsele ning hageja emal oli täiesti võimalik üürida odavam eluase vastavalt oma varalisele seisundile, mis samuti mingil viisil ei piiraks lapse elukvaliteeti. See, et hageja ema otsustas üürida kallima korteri, ei pea olema põhjuseks kostjalt elatise miinimummäärast suuremas ulatuses väljamõistmiseks. Kohus ei andnud ammendavat hinnangut kostja varalisele seisundile. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatise 195 eurot, suurem summa ei ole kostjale jõukohane. Maakohus märkis, et kinnisturaamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand Haapsalus üldpinnaga 16,70 m2 ja äriregistri andmetel sõiduauto Volvo S60 2006.a. Haapsalus asuv garaaž ei ole eluruum ning kostja ei saa sellest mingit kasu. Sõiduk on vajalik vahend perekonnaga liikumiseks, sõiduk ei ole mingi eriline luksus. Kohus ei ole sisuliselt vastanud sellele, kuivõrd kostja poolt deklareeritud asjaolud annavad alust elatisraha suurendamiseks, vaid üksnes välja toonud seda, et hagejal on olemas auto ja väike kinnisvara. 8 Apellant on seisukohal, et tagasiulatuva nõude hageja sai esitada alles pärast seda, kui kostja isadus oli tuvastatud ehk alates 10.12.2014 otsuse ts. asjas nr 2-14-12707 jõustumist. Vastustaja sünnitõendis oli esialgu isana märgitud hoopis teine mees, kes suutis oma isaduse hageja suhtes vaidlustada. Sellest lähtudes oli apellandil mõjuv põhjus kahelda oma isaduses vastustaja suhtes. Hageja pöördus kohtusse isaduse tuvastamise ja elatise nõudes apellandi vastu alles mitme aasta möödumisel lapse sünnist, seega kostja suhtes ei ole õiglane välja mõista elatis aja eest, kui puudus seadusest tulenev alus elatise nõude esitamiseks tema vastu. Jätnud viivitamata pärast lapse sündi lahendamata lapse põlvnemise küsimuse, on hageja seaduslik esindaja ise olnud hooletu lapse huvide järgmisel ja jätnud lapse ilma võimalusest saada ülalpidamist oma tegelikult isalt ning selle eest ei saa apellant vastutada. Tagasiulatava elatise nõue võib asetada kostja äärmiselt raskesse olukorda ning olla kostjale ebamõistlikult koormav. Apellandi ülalpidamisvõime ei ole selline, et ta suudaks tasuda vastustajale igakuise elatise ja lisaks ka tagasiulatuva elatise, selle tagajärjel oleks kostja ja tema perekonna huvid rohkem kahjustatud, kuna kostja ei suuda täida igakuise elatise maksmise kohustust. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb igakuiselt välja mõistetud elatusraha suuruse ja tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise võlgnevuse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Perekonnaseaduse (

) §-de 96-110 järgi on hageja õigustatud saama lahus elavalt vanemalt ülalpidamist, milline kohustus tulenevalt

§ 100

lg-test 1 ja 4 täidetakse tavapäraselt perioodiliste maksete (elatise) tasumisega iga kalendrikuu eest ette. Vaidlust ei olnud selles, et kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist pakkuma. Pooled vaidlesid selle üle, milline elatisraha summa on hageja ülalpidamiseks igakuiselt piisav ning selle üle, kas kostja peab tasuma elatist tagasiulatuvalt ning kui, siis alates millisest ajast. Ülalpidamise ulatuse sätestab

§ 99

, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et Vabariigi Valitsuse määratud kuupalga alammäär on piisav, katmaks lapse igapäevased vajadused ning lapse suuremaid vajadusi tuleb tõendada. Hageja kinnitas, et tema igakuised ülalpidamiskulud on 710 eurot ning palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 355 eurot. Hageja kuludeks on tasu üüritud korteri eest 225 eurot, kommunaalkulud 50 eurot, kulud toidule 150 eurot, transpordikulud 20 eurot, lasteaiakulu 80 eurot, eelkoolikulu 45 eurot, iluvõimlemise treeningu kulu 50 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 40 eurot ning kulud sporditarvetele, mänguasjadele jms 20 eurot. Et hageja ülalpidamiskulud on hagi kohaselt märgatavalt kõrgemad, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, pidi hageja tõendama eelnimetatud kulude kandmist. 9 Kostja vaidles elatise suurusele vastu põhjusel, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda enam, kui on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 195 eurot. Kostja töötasu ühes kuus on keskmiselt 560 eurot. Kohustus tasuda hagejale elatist suuremas määras tekitab olukorra, kus kostja 19.01.2015 sündinud teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega, et tulenevalt üürikorteris elamise kuludest on praegusel juhul õigustatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatismiinimumist suurem summa. Muude lapsele tehtavate kulude hindamise osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ning ei korda neid üle. Eluasemekulud on osa lapse ülalpidamisvajaduse katmiseks tehtavatest kulutustest ja on

§ 99lg-te 1 ja 2 järgi aluseks elatise suuruse määramisel.

Eluasemekuludena saab käsitleda esiteks kulusid, mis tehakse kommunaalteenuste eest tasumisel, ja teiseks kulusid, mis tekkivad seoses eluruumi kasutamise võimaluse loomisega. Kolleegiumi hinnangul katab miinimummääras elatis eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud. Maakohus arvestas hageja elatise suuruse määramisel lisaks kommunaalkuludele ka asjaolu, et lapse ema üürib korterit, mille eest tasub igakuiselt 450 eurot, millest 225 eurot langeb hagejale. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ei ole põhjendanud just sellise maksumusega üürikorteri kasutamise vajadust. Kui arvestada lapse ema sissetulekut 700 eurot kuus, mis jääb Eesti keskmise sissetuleku tasemele, leiab ringkonnakohus, et ilmselgelt ei ole mõistlik üürida korterit, mille eest tuleb koos kommunaalkuludega tasuda üle 550 euro kuus. Kolleegium leiab, et sellises olukorras oleks mõistlik soetada kas väiksem eluruum, mille üürikulu on eelduslikult soodsam vm viisil eluaseme kasutamine ümber korraldada. Üürikorteri kasutamise lepingu sõlmis hageja esindaja vahetult enne elatise hagi esitamist maakohtule. Seega ei saa ka hinnata sellises üürikorteris elamise vajadust kui tavalist lapse elulaadi, mida tuleks säilitada ning millised kulud tuleks võrdses osas kostjalt elatisrahana välja mõista. Kolleegium märgib, et muuhulgas ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi selle kohta, kuidas on kohus hageja kasuks määratud elatise puhul arvesse võtnud kostja teise lapse vajadusi ning kuidas jõudis kohus järeldusele, et väljamõistetud elatise korral on võimalused kostja teise lapse ülalpidamiseks tagatud hagejaga võrdselt. Maakohus hindas hageja vajalike ja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks 590 eurot kuus, millest poole ehk 295 eurot peab igakuiselt kandma kostja. Samas märkis maakohus otsuse põhjendustes, hinnates kostja majanduslikku suutlikkust, et kostja ülalpidamisvõime ühe lapse kohta praegusel ajal on 186,67 eurot (s.o kostja töötasu 560 eurot : 3). Ringkonnakohus leiab, et selles osas on maakohtu otsus vastuoluline. Kuna hageja esindaja ei ole tõendanud vajadust teha lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valituse kehtestatavast miinimumpalgast suuremaid kulutusi, ja lähtudes seadusest tulenevast eeldusest, et vanemad peavad alaealise lapse ülalpidamisel osalema võrdsel määral, siis leiab kolleegium, et praegusel juhul tuleb määrata kostjal ülalpidamiskohustus poole alampalga ulatuses ja maakohtu otsus tuleb vastavalt muuta. Hageja palus välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.12.2013, s.o üks aasta enne elatishagi esitamist maakohtule. Kostja vaidles elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudele vastu põhjusel, et tsiviilasjas nr. 2-14-12707 esitas hageja hagi kostjast põlvnemise tuvastamiseks 21.03.2014 ning otsus nimetatud asjas on kuulutatud 10.12.2014. Seega sai kostja oma ülalpidamiskohustusest teada alles pärast isaduse tuvastamist.

§-st 96 tuleneva ülalpidamiskohustuse tekkimise eelduseks on

§ 82järgi kohustatud isikust põlvnemine.

Isaduse tuvastamise puhul ei ole tegemist lihtsalt kohtu poolt tuvastavata 10 asjaoluga, vaid isikust põlvnemise tuvastamiseks on seaduses nähtud ette eraldi menetlus. Tavapärane on, et elatise nõue ja põlvnemise tuvastamise nõue kui omavahel õiguslikult seotud nõuded esitatakse ühes menetluses.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ringkonnakohus leiab, et selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks hagejale n-ö elatiskahju tekkinud, ei ole praeguses asjas esile toodud. Maakohus leidis ekslikult, et elatis tuleb tagasiulatuvalt mõista välja ajast, mil kostja vastu on esitatud põlvnemise hagi. Hageja esitas põlvnemise tuvastamise nõude 21.03.2014 ning hagi elatise saamiseks 01.12.2014, s.o pärast tsiviilasjas nr. 2-14-12707 DNAekspertiisi tulemuse 26.11.2014 maakohtule laekumist, mitte koos põlvnemise tuvastamise nõudega. Seega leiab kolleegium, et elatisnõude saab rahuldada alates elatise hagi esitamisest. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamise ja muutmisega sõnastab ringkonnakohus TsMS § 654 lg. 22 kohaselt maakohtu otsuse resolutsiooni ümber. Ringkonnakohus märgib, et kostjal on õigus tasaarvestada väljamõistetud elatis elatisraha summadega, mis ta on tasunud hageja emale maakohtu 09.01.2015 hagi tagamise määruse täimise käigus. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, siis TsMS § 163 lg 1 järgi kõik menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Tiit Kollom Ulvi Loonurm 11