) 457 lg 1 on täitmiseks kohustuslik. Otsuses on märgitud täitmise viis ja kord, et hageja peab igakuiselt tasuma kostja kasuks kostja ülalpidamiseks elatis summas 145 eurot alates 21. detsembrist 2012 kuni 31. 2
reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas.
459 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Poolte majandusliku olukorra või lapse vajaduste muutumisel või muude asjaolude ilmnemisel, mis annavad alust elatise muutmiseks, on õigus taotleda kohtult elatise suuruse muutmist või elatise tasumise kohustuse lõpetamist. Kohus järeldab, et hageja on valinud ebaõige õiguskaitse vahendi. Riigikohtu 13. detsembri 2011 otsuse nr 3-2-1-125-11 p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel võib kumbki pool nõuda
järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses ning jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka
, mille lõike 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud (
Lisaks selgitab kohus hagejale, et jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et lapse elukoht on muutunud. Vajaduse korral tuleb hagejal esitada ja tõendada elatise suuruse muutmise aluseks olevaid teisi asjaolusid (s.o elatise väljamõistmise asjaolusid). Perekonnaseadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab. Järelikult saab ka
ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi aluseks olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja juures elab laps, keda ta peab ülal elatist maksmata.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolude ja põhjenduste pinnalt otsustades ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega ei saa hageja saavutada enda vabastamist elatise kohustuse täitmisest. Vastavalt
lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 6 kohaselt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamise abinõu saab määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Erandiks on
lg-s 1 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Hageja esitas hagi tagamise taotluse koos hagiga. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.