← Eesti

3-15-2668/9

Obsah (5)§ 252§ 206§ 204§ 114§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-266

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla ametnike KH, MV ja TT e-posti aadressidele saabusid 23.09.2015 kinnipeetavatele MA-le ja RA-le kuuluvatelt telefonikaartidelt häälsõnumid kinnipeetavalt ML-lt, kes esitles neis ennast kaaskinnipeetava HM esindajana. Tallinna Vangla karistas 23.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1370 ML-t distsiplinaarkorras Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.12 (keeld kasutada helistamiseks teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardinumbrit) rikkumise eest noomitusega. ML esitas 23.10.2015 käskkirja peale Tallinna Vanglale 26.10.2015 vaide, mida ei ole veel lahendatud.
  2. ML esitas 26.10.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirja nr 5-2/1370 kehtivuse peatamiseks kuni vaidluses tehtava 3-15-2668 kohtulahendi jõustumiseni. Distsiplinaarkaristus võib taotlejale tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi võetakse kinnipeetavat puudutavate küsimuste lahendamisel arvesse tema kahjuks ja enne vaidlusalust karistust ei ole taotlejal distsiplinaarkaristusi olnud umbes 3 aastat ja 10 kuud. ML saatis vanglaametnikele 23.09.2015 häälsõnumid teise kinnipeetava HM volitatud esindajana, taotledes HM-le tema hügieenitarvete ja dokumentide viivitamatut tagastamist. Kaaskinnipeetavad MA ja RA andsid oma kõnekaartide kasutamiseks taotlejale volituse ja nõusoleku. Hügieenitarvete puudumise tõttu rikutakse isikliku hügieeni täitmise nõudeid (Tallinna Vangla kodukord p 1.11.3) ning see võib ohustada vangla julgeolekut ja korda ning kahjustada inimväärikust. ML suhtes kohaldatud karistus on ebaproportsionaalne, sest näiteks HM suhtes oleks distsiplinaarmenetluse tulemusena eeldatavasti piirdutud vestlusega, mitte kahe lühiajalise kokkusaamise keelamisega (Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirjad nr 5-2/1372 ja 5-2/1374), kui HM-l ei oleks olnud kahte kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta oleks avaldanud kahetsust.
  3. Tallinna Vangla vaidles 03.11.2015 kirjalikus seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. ML-le positiivse kohtuotsuse korral ei oleks selle täitmine võimatu, sest noomituse kohaldamisega ei kaasne mingeid tagajärgi. Asjaoludest tulenevalt on kaebuse eduväljavaated vähesed.
  4. Tallinna Halduskohus vabastas 05.11.2015 määrusega ML riigilõivu tasumise kohustusest ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlejal puudub õiguskaitsevajadus. Noomitus pööratakse täitmiseks koheselt ja tegemist on sisuliselt juba täidetud karistusega, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine menetluse kestel taotleja olukorda enam parandada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda võimaliku tulevase taotlejale soodsa lahendi täitmist raskemaks ega võimatuks. Noomitus saab omada mõju taotleja õigustele vaid olukorras, kus ML paneb toime uue distsiplinaarsüüteo ja tema karistamisel arvestatakse kehtiva karistuse olemasoluga. Sellist olukorda saab taotleja ise vältida, hoidudes edaspidi distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. Kui vangla peaks taotleja karistamisel vaidlusaluse noomitusega arvestama, kuid kohtu- või vaidemenetluse tulemusena noomituse määranud käskkiri tühistatakse, siis tuleb vanglal noomitusega arvestades määratud karistused ümber vaadata. Kuivõrd noomitus on kergeim distsiplinaarkaristus, puudub alus arvata, et see oleks saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta kinnipeetava isikut, rikkumise asjaolusid või muud. Vaidlust ei ole selles, et taotleja kasutas teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaarti ja rikkus sellega Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.
  5. Taotleja vastuväited käskkirjale on otsitud ega tingi selle tühistamist. Seega ei ole vaidel ja võimalikul tulevasel kaebusel kuigi suuri eduväljavaateid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  6. ML palub 09.11.2015 määruskaebuses halduskohtu määruse p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Taotleja on Tallinna Vanglale esitanud vaide täienduse. Noomituse kohaldamine mõjutab vaieldamatult nt kokkusaamiste taotluste lahendamist, raadio- ja televisioonisaadete jälgimise võimalust, väljasõiduloa ning väljaspool vanglat töötamise loa andmise ja ennetähtaegse vabanemise küsimuse lahendamist. Tegemist oli e-kirja saatmise, mitte helistamisega, ja vangla ei ole välja selgitanud asjas olulise tähtsusega asjaolusid (sh seda, et vanglaametnike telefoninumbrid sisestasid kõnekaartide omanikud). Kuna vanemvalvur keeldus HM-le tema asju (sh hügieenitarbed ja ametlikud dokumendid) tagastamast, siis seati sellega otsesesse ohtu kord ja julgeolek 2

(4)3-15-2668 vanglas, sest HM ei saanud täita haiguste leviku tõkestamiseks vajalikke hügieeninõudeid (vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 1; Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.3) ning tal polnud võimalik kaitsta oma õigusi. Sellises olukorras tuli ohule viivitamatult reageerida ja ML täitis sellega VangS § 67 p-s 3 ettenähtud kohustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. ML määruskaebus tuleb

§ 206lg 1 ja § 252 lg 7 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 2) ning vastab

§-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.11.2015 määrusega ML menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu (15 eurot) tasumisest. Taotleja majanduslik seisund ei ole muutunud (tl 56) ning kohus lähtub riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi määruskaebuselt tasumisele kuuluva 15 euro suuruse riigilõivu osas menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (

§ 114lg 1).

7. Kuivõrd Tallinna Vangla esitas omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele 03.11.2015 vastuses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda määruskaebuse lahendamiseks vastustajalt täiendavat selgitust, vaid lahendab määruskaebuse, arvestades Tallinna Vangla varasemaid seisukohti. II 8.

§ 249

lg-st 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

  1. Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda, et noomitus kui kehtiv distsiplinaarkaristus võib omada tema õigustele negatiivset mõju kuni karistuse kustumiseni ehk ühe aasta jooksul pärast karistuse määramist (VangS § 65 lg 5). Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu võib olla eraldi aluseks, mille tõttu võidakse kinnipeetavale keelduda lühiajalise väljasõidu loa (vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 1 p 3, § 83 p 31), väljaspool vanglat õppimise (VSKE § 92 lg 1 p 2) või töötamise loa (VSKE § 963 lg 1 p 2, § 965 lg 1 p 2) või muude soodustuste andmisest (VangS § 22 lg 2, § 25 lg 2), samuti arvestatakse kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu nii võimalikus hilisemas distsiplinaarmenetluses kui ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel (karistusseadustiku § 76 lg 4). ML taotletud Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirja kehtivuse peatamine kõrvaldaks ajutiselt noomituse eelkirjeldatud võimaliku negatiivse mõju, mistõttu on halduskohus asunud ekslikult seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saaks taotleja olukorda kuidagi parandada.
  2. Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.12 kohaselt on kinnipeetaval vanglas keelatud kasutada helistamiseks teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardinumbrit. Kodukorra seletuskirjas on nimetatud keeldu põhjendatud kõnekaardi omanikule põhjendamatu kulu kaasnemisega, kinnipeetavate vaheliste võlasuhete ja intriigide tekkimise võimalusega ning 3

(4)3-15-2668 kinnipeetavate helistamise üle järelevalve teostamise raskenemisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et ML võis 23.09.2015 toimunud häälsõnumite saatmisega rikkuda Tallinna Vangla kodukorra p 1.12.12 nõudeid. Seejuures on ML 01.10.2015 seletuses (tl 38 ja pöördel) rikkumise üheselt mõistetavalt omaks võtnud ja kinnitas, et sai oma teo keelatusest hästi aru. Ringkonnakohus ei pea tõsiseltvõetavaks ML väidet, et ta täitis häälsõnumi saatmisega VangS § 67 p-st 3 tulenevat kohustust, sest HM-l hügieenitarvete ja tema õiguste kaitsmiseks vajalike ametlike dokumentide puudumist ei saa mõistlikult pidada asjaoluks, mis võiks ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist ning millest kinnipeetav oleks kohustatud vanglateenistuse ametnikule viivitamatult teatama. Viide võimalikule haiguste levikule on üksnes hüpoteetiline, arvestades muu hulgas asjaolu, et HM pidi vanemvalvuri juurde viidud isiklikud asjad saama tagasi juba järgmisel päeval.
  1. Kuigi ringkonnakohus möönis eespool noomituse kehtivusest ML-le kahjulike tagajärgede saabumise võimalikkust, ei ole määruskaebuse esitaja toonud siiski välja ühtegi konkreetset ja ettenähtavat negatiivset tagajärge, mille tema suhtes kohaldatud noomitus on kaasa toonud või võib kaasa tuua. ML ei ole viidanud ühelegi olemasolevale soodustusele, mille ta võiks kaotada, vaid tema väited noomituse kahjulikest tagajärgedest on üksnes abstraktsed. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et vaidlustatud haldusaktist võivad isikule tuleneda negatiivsed mõjud, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Olenemata sellest, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa ML vaiet või võimalikku hilisemat kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks juba ainuüksi selle tõttu, et vajadus reageerida konkreetsele sündmusele distsiplinaarkaristuse määramisega on asjaolusid arvestades vähemalt küsitav (vt ka Riigikohtu 22.10.2012 otsus nr 3-3-1-46-12, p 28), tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, sest taotleja tegelik esialgse õiguskaitse vajadus on põhistamata.
  2. Eelneva põhjal jääb ML määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2015 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe Ruth Plaks Virgo Saarmets 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.