Obsah (7)

§ 2§ 38§ 23§ 111§ 29§ 75§ 147

4-15-9225 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-9225 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud ko

§ 2

sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 111

p 8 kohaselt väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega kohus lahendab

§-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. See tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab

§-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Käesolev väärteoasi ei ole aga jõudnud kohtumenetlusse. Seega kohaldatakse analoogiat KrMS § 189 lg-te 1 ja 2 järgi, mille kohaselt on antud juhul kohalikul omavalitsusel otsustada ja arvestada menetluskulude suurus.

§ 23

järgi toimub kulu hüvitamine üksnes juhul, kui kohus otsustab menetluskulude määramise kohtumenetlusse jõudnud väärteoasjas. Nimetatud loogikast lähtub ka analoogselt uus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Selle seaduse § 2 lg 2 kohaselt kui väärteomenetluse kohtuväline menetleja on vallavõi linnavalitsus, hüvitab menetleja poolt väärteomenetluses tekitatud kahju kohalik omavalitsus. Sama seaduse § 14 lg 2 taotlus selleks esitatakse kohtuvälisele menetlejale. Määruskaebus 3. Korteriühistu Sadama 4 ärimaja maakohtu lahendiga ei nõustunud ja vaidlustas selle määruskaebe korras Tallinna Ringkonnakohtus. Esitatud määruskaebuses taotletakse määruskaebuse menetlusse võtmist, maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse koostamist, millega rahuldataks Korteriühistu Sadama 4 ärimaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei nõustuta maakohtu tõlgendusega seoses

§-ga 23 ja leitakse, et kõnealusest normist ei tulene, et menetluskulude hüvitamiseks peaks väärteoasja olema jõudnud kohtumenetluse staadiumisse. Sarnast seisukohta on jaganud ka Harju Maakohus lahendi nr 4-14-3027 koostamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebuse väited väärivad osaliselt tähelepanu ja toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuna maakohus jättis Korteriühistu Sadama 4 ärimaja kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida üksnes maakohtu läbi vaatamata jätmise määruse seaduslikkust ja põhjendatust ning ringkonnakohtul puudub käesolevas menetlusstaadiumis menetluslik pädevus hinnata menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatust sisuliselt, sh rahuldada taotlust menetluskulude hüvitamiseks nagu seda on taotletud esitatud määruskaebuses.
3. Hinnates maakohtu põhjendusi taotluse läbi vaatamata jätmisesse puutuvalt, leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult jätnud taotluse menetluskulude hüvitamiseks läbi vaatamata. Materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul kohtuväline menetleja lõpetanud väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruses kajastatavad asjaolud on loetletud

§-s 75.

§ 75

lg 2 kohaselt märgitakse väärteomenetluse lõpetamise määruse põhiosas menetlusotsustuse põhjendus ja 2 väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt

§-le 29 või

1. Sama õigusnormi kolmanda lõike kohaselt märgitakse määruse lõppossa: 1) menetlusotsustus; 2) konfiskeerimise otsustus, juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses; 3) asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis; 31) väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5– 7 alusel väärteoasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist ja 4) määruse peale edasikaebamise kord vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. Osutatud õigusnormist ei tulene, et väärteomenetluse lõpetamisel kohustuks kohtuväline menetleja lahendama erinevalt KrMS § 206 lg 1 p-st 5 menetluskulude küsimust. Seejuures sätestab

§ 23

otsesõnu, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätetatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega tuleneb

§ 23

sõnastusest, et kaitsjatasu hüvitamise aluseks on vaid kohtumäärus ning maakohus oli pädev taotlust menetluskulude hüvitamiseks lahendama. Analoogsele seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus lahendis nr 4-14-6954. 7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes

§ 147

lg 2 p-st 1 ja § 150 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu 12.11.2015 määruse ja tagastab taotluse maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus. Esitatud määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3