1-15-6373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-6373 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1

§ 245

lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas karistuse liik ja määr (p 8) ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana (p 12). Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr (

§ 245lg 3).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. aprilli
2. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda

§ 248

lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega 2

§ 318

lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (

1. peatüki
2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis. Käesolevas asjas süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides sellistele rikkumistele viidatud ei ole.
3. augustil 2015 prokuröri Raigo Aasa, süüdistatava Julia Zaverjuhha ja kaitsja Gennadi Kulli vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et J. Zaverjuhhale mõistetakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus 3 aastaks, mida suurendatakse Harju Maakohtu
4. augusti
5. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistetakse vangistus 6 aastaks. Lisaks sellele lepiti kokku, et J. Zaverjuhha peab hüvitama sundraha 975 eurot, ekspertiisitasu 252 eurot ja määratud kaitsja tasu 168 eurot (tl 73-75).
6. augustil 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et J. Zaverjuhha on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde. Kaitsja on taotlenud jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning võimaldada menetluskulude tasumist ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 84). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J. Zaverjuhha kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud. Kohus on rahuldanud kaitsja taotluse ja võimaldanud J. Zaverjuhhal tasuda kriminaalmenetluse kulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 85-86). Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav J. Zaverjuhha on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. novembri
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
3. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

§ 247

lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava J.

Zaverjuhha ja tema kaitsja vandeadvokaat G. Kulli apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ 4