Obsah (9)

§ 396§ 402§ 101§ 416§ 82§ 8§ 76§ 100§ 113

2-13-52298 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-13-52298 Otsuse avalikult teatavaks 26. oktoober 2015, Jõhvi kohtumaja kell 15.00 tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo

) § 396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud on poolte vahel sõlmitud laenuleping

§ 396

järgi, mis on tarbijakrediidileping

§ 402mõttes.

Lepingu p 4.3 järgi kohustus kostja laenu koos intressidega tagasi maksma osamaksetena maksegraafiku alusel. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles (

§ 101lg 1 p 1 ja 4).

1. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja ei olnud kohaselt täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ja kostjal on laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees. Järelikult ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt sh. ei tasunud põhiosa, intressi, ega kindlustanud tagatist vastavalt lepingu p-le 4.
2. Pooled leppisid p. 4.7.1 kokku, et kui laenusaaja ei esita kehtiva kindlustuspoliisi koopiat, on pangal õigus sõlmida kindlustusleping laenusaaja eest (I kd, tl 36). Hageja andis 29.11.2010 lepingu ülesütlemise teatises kostjale tähtaja kuni 15.12.2010 võlgnevuse 40 719,09 krooni (2602, 42 eurot) tasumiseks. Teatise kohaselt kohustuse täitmata jätmisel on hageja sunnitud ennetähtaegselt lugema lepingu lõppenuks (I kd, tl 24). Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 11.1.2 järgi on laenuandjal õigus leping üles öelda kui laenusaaja ei täida kohaselt laenulepingust tulenevat maksekohustust (sh. on viivituses 3 laenusumma osamakse tasumisega ning ei tasu võlgnevust ka 2 nädala jooksul pangalt vastava nõude saamisest. Eeltoodud üldtingimuste punkt on kooskõlas seaduses tarbijakrediidilepingule (

§ 402

) sätestatud nõuetega.

§ 416

lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 8. Laenulepingu ülesütlemisel muutub sisse nõutavaks kogu laenu tagastamise nõue (

§-d 399 ja 416 lg 1) ja tegemist ei ole enam korduvate kohustusega.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sisse nõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna hageja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.12.2010, siis loetakse leping üles öelduks 16.12.2010 ja sellest ajast on krediidiandjal õigus kostjalt nõuda kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja lepingu ülesütlemise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ainsaks vastuväiteks menetluse jooksul on olnud see, et kostjal ei ole võimalik võlgnevust tasuda tulenevalt tervislikust seisundist ning sissetuleku ja vara puudumisest. Kostja vastusest nähtub, et laenusaaja majanduslik olukord, maksevõime ja tervislik seisund on peale laenu võtmist muutunud halvemaks, mis aga ei tähenda seda, et laenuandja peaks kohustuse täitmise nõudmisest loobuma, see annaks kostjale alust kohustuse täitmisest keelduda, või kohustust enam ei ole. Eestkosteasutuse, Kiviõli Linna vastuse (tl. 100) järgi, 3 2-13-52298 on S. R. täiesti teo- ja vastutusvõimeline ning on suuteline oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saama, sh. võetud laenudest ja nende tagastamise vajadusest. 9.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (

§ 76lg 1).

Kohustuse rikkumiseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kuivõrd kostja ei ole omapoolset lepingulist kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega

§ 100mõistes.

Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 15 000 eurot sh. laenu põhiosa 14 716, 39 eurot ning varakindlustuse võlgnevus 283, 61 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel 04.11.2013 tasutud riigilõivu 550 eurot (I kd, tl 34) ning viivise menetluskuludelt. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõivu 550 eurot ning viivise menetluskuludelt (550 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjale on antud menetluses riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl. 170). Kuna kostjale anti riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust kostjale ei tulene ka antud juhul, st. olenemata sellest, et kohtuotsus tehti kostja kahjuks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4