KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 09.11.2015 koht Kohtuasja number 1-12-6158 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kirill Bobinini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kirill Bobinin, isikukood 38706023717, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx. Karistuse kandmise algus 05.03.2012 ja lõpp 05.09.2017 RESOLUTSIOON Vabastada KIRILL BOBININ temale Harju Maakohtu 09.07.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Kirill Bobininile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 05.09.2017 ning katseajaks allutada Kirill Bobinin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Kirill Bobinini katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Kirill Bobinini suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele 2 nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Kirill Bobinin kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Kirill Bobinin tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Kirill Bobininile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Bobinini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 09.07.2012 otsusega nr 1-12-6158 tunnistati Kirill Bobinin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1; § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 28.05.2012 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o. 1 kuu 28 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha 28.05.2012 Pärnu Maakohtu otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 1 kuu 28 päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti ja ärakandmisele kuulus 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.03.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Politsei huviorbiiti sattus isik juba 14-aastaselt ning esimese süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ajal oli isik 16-aastane. Esimest vanglakaristust kandis ta alaealisena. Alaealisena on isik sooritanud grupiviisilisi varavastaseid kuritegusid ilma vägivalda kasutamata. Hilisemas eas on sooritanud ühe isikuvastase kuriteo – väljapressimise. Viimane kuritegu on ühiskonnaohtlik, kuritegude soodusteguriks on saada suuremat tulu. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud riigikeele A2, B1 ja B2 taseme kursused, läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, omandanud kutseharidussüsteemis abikoka eriala ja töötanud vangla majandustöödel koristajana. Käesoleval hetkel õpib ta
- klassis. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on endine lastekodulaps, peale vanemate surma elas ta xxxx. Viimased aastad üüris ta tuba sõbra õe juures, xxxx. Isik väidab, et tal on elukoht, kuhu vabanemisjärgselt elama 2 asuda. Kinnipeetav ei ole omandanud põhiharidust, kuid on avaldanud soovi seda teha, et jätkata hiljem õpinguid õhtukoolis ja kõrgkoolis. Isik on vahetanud töökohtasid ning töötanud mitteametlikult. Vanglas on näidanud töötamise osas negatiivset suhtumist. Olemasolevad võlad ning töötus mõjutavad isiku toimetulekut. Viru Vangla andmetel on isikul 08.09.2015 seisuga tasumata nõudeid summas 1598,44 eurot ja vabanemisfondis 1037,98 eurot ning vabakasutusraha 0 eurot. Kinnipeetava vanemad on surnud, tal on vanem vend S B, kes on samuti kriminaalkorras karistatud ja vanaema T L, kuid nendega isik ei suhtle. Elukaaslast ega lapsi kinnipeetaval ei ole. Enda sõnul on ta suhtlusringkonnas vaid üks kriminaalkorras karistatud isik. Kohtuotsusest nähtub, et kinnipeetavat on varasemate kuritegude sooritamiseni viinud kaaslaste surve ja mõjutus. Isikut on ühel korral karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest, kuid ei nähtu, et isik oleks alkoholijoobes kuritegusid sooritanud. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume. Teda on kahel korral karistatud narkokuritegude eest ja kolmel korral NPALS § 151 rikkumiste eest. Isik on tarvitanud amfetamiini, ecstasyt ja kanepit, käesoleval hetkel sõltuvuskäitumist diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna hinnangul on isikul narkomaanidele omane krooniline haigus. Kinnipeetaval on vangistuses ilmnenud impulsiivset käitumist ametnikega suhtlemisel, ei allu vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Isik ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid samas ei tunnista oma süüd toimepandud kuriteos. Üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Tulenevalt keskmisest riskitasemest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Kirill Bobininile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 05.09.
- Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kirill Bobininile KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustused. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokurör märgib, et kinnipeetava käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – riigikeele kursuste ja sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbimine, abikoka eriala omandamine, majandustöödel töötamine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske saab vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör lisab, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Kirill Bobinini tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 09.11.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et nelja aastaga vanglas on ta mõistnud, et tuleb elu otsast alustada. Ta tunnistab, et see on raske, kuid siiski võimalik, kui on neid, kes on valmis aitama. Kui kohus annab talle võimaluse, siis ta püüab õigustada usaldust ning käia tööl, luua pere ja elada normaalselt. Vangistuse ajal ta mõistis, et peab oskama eesti 3 keelt, et Eestis elada ning seetõttu ta palus koolitust ja läbis kolm taset. Selgitab, et negatiivne suhtumine töösse märgiti vangla iseloomustusse, kuna ühel korral kui tal oli halb olla, ta keeldus töötamast. Tal on vabanemisjärgselt töökoht xxxx, see oleks tema esimeseks tööks ning hiljem soovib ta otsida erialast tööd abikokana. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul Kirill Bobinini ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav avaldas soovi asuda vabanemisel elama aadressil xxxx. Elukohta kontrollis kriminaalhoolduse nooremametnik ning tegemist on 1-toalise korteriga, kus on kõik eluks vajalik. Korter kuulub kinnipeetava tuttavale A T, vabanemisel hakkab seal elama kinnipeetav üksinda. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx. Seega on isikul olemas kui ka igakuine sissetulek, mis soodustab tema majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ning tal on esinenud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Kuid samas esineb isiku vangistuses ka mitmeid positiivseid asjaolusid nagu riigikeele kursuste ja sotsiaalprogrammi läbimine ja abikoka eriala omandamine. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et isik on asunud vangistuses pingutama selle nimel, et edaspidi õiguskuulekalt toime tulla. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%, milliste puhul on tegemist keskmise riskiga. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Kirill Bobinini vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4