Obsah (7)

§ 252§ 111§ 112§ 110§ 206§ 203§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2846 Kalev Nilbe esialgse õiguskaitse t

§ 252lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1. 30.06.
2. a otsusega paigutas Tartu Vangla määruskaebuse esitaja avavangla osakonda.
3. 03.11.
4. a käskkirjaga nr 6-3/295 lubas Tartu Vangla määruskaebuse esitajal liikuda ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumit seoses töötamisega vastavalt ettevõtte töökorraldusele AS Valumehaanika territooriumil.
5. 04.11.2015 koostas Tartu Vangla määruskaebuse esitaja suhtes ettekanded nr 5758 ja nr 5762, mille kohaselt keeldus määruskaebuse esitaja soodustuse korras töötamast ASis Valumehaanika.
6. 10.11.
7. a käskkirja nr 6-1/1387 alusel paigutas Tartu Vangla määruskaebuse esitaja ümber Tartu Vangla avavanglast Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda. Käskkirjas märkis Tartu Vangla, et arvestades määruskaebuse esitaja poolt soodustuse korras töötamast keeldumist, kasutab määruskaebuse esitaja avavangla hüvesid väljaspool vanglat liikumise (kaupluse külastamine), kergema järelevalverežiimi ning pikemaajalise eluosakonna avatud olemise näol, kuid suhtub apaatselt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisse, eelkõige töötamisse või töö otsimisse väljaspool vanglat, mis on seatud ka kinnipeetava avavanglasse paigutamise eesmärgiks. Majandusabitöödel on võimalik töötada ja seeläbi tööharjumust säilitada ka kinnise vangla eluosakonnas. Vangla leidis, et kinnipeetava edasine paiknemine avavanglas ei ole eesmärgipärane seoses paigutamise aluseks olevate asjaolude ära langemisega.
8. 12.11.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale vaide, milles taotles enda tagasipaigutamist Tartu Vangla avavanglasse.
9. 16.11.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse korras taotluse kohustada Tartu Vanglat paigutama määruskaebuse esitaja tagasi Tartu Vangla avavanglasse. Määruskaebuse esitaja taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
10. Tartu Halduskohus vabastas 18.11.
11. a määrusega määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna määruskaebuse esitaja oli 12.11.2015 esitanud vanglale vaide kohustada teda viivitamatult paigutama tagasi avavanglasse, on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus kohtus lubatav. Halduskohtu hinnangul puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda ega muuda võimatuks määruskaebuse esitaja õiguste kaitset tulevikus tehtava võimaliku kohtuotsusega. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, millised negatiivsed tagajärjed talle kaasnesid seoses tema tagasipaigutamisega vangla kinnisesse eluosakonda. Ka enne avavanglasse paigutamist viibis ta vangla kinnises eluosakonnas, mistõttu ei saa selline tagasipaigutamine tema õigusi täiendavalt rikkuda. Juhul, kui määruskaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla on tema õigusi tema tagasipaigutamisel kinnisesse eluosakonda rikkunud, on tal võimalus vangla 10.11.
12. a käskkirja nr 6-1/1387 kohtus vaidlustada. Kui kohus seejärel leiab, et Tartu Vangla käskkiri on õigusvastane ja tühistab selle, paigutatakse määruskaebuse esitaja uuesti ümber Tartu Vangla avavanglasse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13. 24.11.2015 saabus ringkonnakohtule määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.
14. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse tühistada osas, millega keelduti tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest, ning vabastada ta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema paigutamine tagasi kinnisesse osakonda oli õigusvastane, kuna ainuke tingimus avavanglasse saamiseks oli see, et ta ei pane toime distsipliinirikkumisi. Nimetatud tingimust määruskaebuse esitaja rikkunud ei ole ning muid tingimusi talle ei seatud. Teisi kinnipeetavaid ei ole vangla eraõiguslikus ettevõttes töötamisest keeldumise tõttu kinnisesse osakonda tagasi paigutanud. Seega kohtleb vangla määruskaebuse esitajat teistega võrreldes ebavõrdselt. 2 2 Määruskaebuse esitaja on ise leidnud endale töö, kuid vangla ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ettevõttes, kus tuleb tõsta raskusi, ei ole 80 % töövõimetusega määruskaebuse esitajal töötamine aga võimalik. Määruskaebuse esitaja selgitab, et avavanglas on režiim kordades kergem kui kinnises osakonnas. Lisaks ei ole kinnises osakonnas viibides enam võimalust töötada väljaspool vanglat. Määruskaebuse esitaja, otsides endale avavanglas viibides ise töökoha, soovis end ette valmistada taasühiskonnastamiseks, kuid nüüd Tartu Vangla takistab seda. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja olukord tema paigutamisega kinnisesse osakonda muutunud kordades raskemaks, võrreldes ajaga, kui ta viibis avavanglas. Tartu Halduskohtu varasemast kohtupraktikast saab järeldada, et kui kinnipeetav oli varasemalt avavanglas, kuid on paigutatud kinnisesse osakonda, on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Määruskaebuse esitaja on taotlenud enda vabastamist määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Vastavalt riigilõivu seaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vastavalt

§ 112

lg 1 p-le 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et

§ 112

lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (23.07.201522.11.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 3,05 eurot, s.o (20,27-14,18)/4x2, mis ei ületa tasumisele kuuluvat riigilõivu summat. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on seega täidetud ning määruskaebust ei saa lugeda ka ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja

§ 110lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 18.11.2015.

a määruse peale määruskaebuse esitamisel. Kuivõrd määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning on esitatud tähtaegselt võtab kohus määruskaebuse

§ 206

lg 1 alusel koosmõjus

§ 252lg-ga 7 ringkonnakohtu menetlusse.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 18.11.
2. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses täies ulatuses korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 3 11. Vastavalt

§ 249

lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on üheks esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus ehk sellise tagajärje saabumise oht, mis raskendab või muudab võimatuks kaebaja õiguste kaitse tulevikus. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja toonud välja küll argumendid selle kohta, miks on tema hinnangul tema kinnisesse osakonda tagasi paigutamine õigusvastane ning miks see tema olukorda kordades raskendab, kuid ei ole märkinud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et tema kinnisesse osakonda paigutamisega muutuks tema õiguste kaitse võimatuks. Üksnes rangema režiimiga osakonnas viibimine ning sellega kaasnevad täiendavad piirangud ei ole käsitletavad sellise kahjuliku tagajärjena, mis käskkirja hilisema võimaliku tühistamise korral välistaksid määruskaebuse esitaja õiguste kaitse. Kuna määruskaebuse esitajale kahjulike tagajärgede oht ei ole tuvastatav, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka varasemale kohtupraktikale tuginevad väited, et esialgset õiguskaitset tuleks kohaldada põhjusel, et määruskaebuse esitaja olukorda muudeti avavanglast kinnisesse osakonda paigutamisega raskemaks. 12. Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a määrus muutmata. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/