Obsah (4)

§ 119§ 252§ 112§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2699 Haldusasi A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus Menetlus

§ 119lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav A.E. (taotleja) esitas 29.10.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirja nr 5-2/1388 täitmise peatamiseks. Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1388 karistati taotlejat Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Nimetatud kodukorra punkti järgi ei tohi kinnipeetav üheski pöördumises kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Taotleja 24.09.2015 kirjalik pöördumine Justiitsministeeriumile nimetatud nõuet ei järginud. Taotleja selgituste kohaselt takistati tal efektiivselt teostada kaitseõigust ning menetlejat on mõjutatud otsuse tegemisel. Taotleja leiab, et Tallinna Vangla kodukorra punkt 1.11.1 ei saa kaitsta avalikku korda ja Justiitsministeeriumi vanglate osakond ei ole hõlmatud vanglateenistuja mõistega. Eelnevast tulenevalt on taotleja seisukohal, et Tallinna Vangla 28.10.2015 käskkiri nr 5-2/1388 ei ole õiguspärane. Taotleja palub kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset, mille raames peatada nimetatud käskkirja täitmine. Taotluses sisaldus ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 3-15-2699
2. Kohus pöördus 30.10.2015 kohtunõudega Tallinna Vangla poole ja kohustas vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele. Samuti palus kohus vanglal esitada distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumendid, mida taotleja ei ole esitanud, ning taotleja 29.10.2015 esitatud vaide ja muud vaidemenetluse käigus koostatud dokumendid.
3. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 06.11.2015, esitades seisukoha esialgse õiguskaitse kohta ning lisades vastusele kohtu nõutud dokumendid. Tallinna Vangla hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et taotlejat on karistatud distsipliinirikkumise eest, mis seisnes Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumises. Nimetatud punktist tuleneb keeld kasutada vestluses ja pöördumistes ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Rikkumine on tõendatud taotleja 24.09.2015 pöördumisega. Tallinna Vangla leiab, et 28.10.2015 käskkiri nr 5-2/1388 on õiguspärane, määratud karistus on kaalutletud ning distsiplinaarasja faktilised asjaolud on selged. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kaasa tuua olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita. Taotlejale määrati distsiplinaarkaristus 28.10.2015 ning seega peab see olema täidetud hiljemalt 28.06.
4. Tallinna Vangla on taotlejale 28.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1388 määratud distsiplinaarkaristuse 03.11.2015 täitmisele pööranud. Juhul, kui kohus kohaldab õiguskaitset, jääb taotlejal karistus osaliselt kandmata. Suure tõenäosusega ei läbi kohtuvaidlus enne 28.06.2016 kõiki kohtuastmeid, mistõttu ei tule selle aja jooksul ka jõustunud kohtulahendit ning sellisel juhul ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik taotlejale määratud distsiplinaarkaristuse täitmata osas täitmisele pöörata. Arvestada tuleb ka sellega, et käesoleva seisuga vabaneb taotleja 31.03.2016 karistuse kandmisega vanglast. Juhul, kui taotleja suhtes jõustub teine süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-7798, vabaneb taotleja 01.07.
5. Tallinna Ringkonnakohus on 13.08.2015 kohtumääruses nr 3-15-1985 märkinud, et karistuse täitmise katkestamine on põhjendatud erandlikel asjaoludel. Tallinna Vangla hinnangul antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Taotlusele lisatud menetlusabi taotluse kohaselt puuduvad taotlejal igasugune vara ja rahalised vahendid nõutava riigilõivu tasumiseks. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest perioodi 29.06.2015–29.10.2015 kohta nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud on 78,82 eurot, millest vangla on kohe nõuete ja vabanemisfondi tarbeks kinni pidanud 55,17 eurot. Lisaks on ta tasunud elektri kasutamise eest kokku 6,69 eurot. Seega on

§ 112

lg 1 alusel arvutatud taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 8,48 eurot ((78,82 – 55,17 – 6,69) ÷ 4 × 2). Taotleja konto vaba jääk on 50 senti. Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumisel. 5. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei analüüsi kohus siinkohal pikemalt taotluse perspektiivi, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi, vabastades ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendab kohus järgnevates määruse punktides. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 2

§ 249

lg-test 2 ja 5 tuleneb, et taotluse võib kohtule esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse pärast Tallinna Vanglale vaide esitamist. Seega oli taotluse esitamine

§ 249lg-te 2 ja 5 alusel lubatav.

7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati taotleja süüdi Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumises (kinnipeetava tehtud pöördumised ei tohi sisaldada ebatsensuurseid väljendeid) ning teda karistati 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
2. Taotlejal on olemas esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kartserikaristuse täideviimise korral ei oleks tema õiguste kaitse kartserikaristuse ärahoidmiseks kohtuotsusega enam võimalik. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla teavitanud, et taotlejale määratud distsiplinaarkaristus on 03.11.2015 täitmisele pööratud. Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015 kohtumäärusest nr 3-151985 tulenevalt on karistuse täitmise katkestamine põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtu hinnangul antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et vangistusseaduse § 65 lg 6 sätestab karistuse täitmiseks pööramisele ajalised piirid, mistõttu võiks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine tingida olukorra, kus seda ei saagi enam täita. Selline olukord oleks vastuolus avaliku huviga ning eeldaks tulevasel kaebusel väga suurte eduväljavaadete olemasolu.
3. Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolule, ei saa kohus tulevase kaebuse eduväljavaateid hinnata headeks. Puudub vaidlus, et taotleja poolt Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale tehtud pöördumine sisaldas ebatsensuurseid väljendeid. Kohus ei pea õigeks taotleja tõlgendust, et kinnipeetava pöördumistele ministeeriumi vanglate osakonnale ei laiene Tallinna Vangla kodukord pelgalt seetõttu, et kodukorra punkt 1.11.1 Justiitsministeeriumi vanglate osakonda seal sõnaselgelt ei nimeta. Kodukorra kohaldamise eesmärgiks või tagajärjeks ei saa olla see, et kinnipeetava pöördumised vanglaametnikele ei tohi sisaldada ebatsensuurseid väljendeid, samal ajal kui kinnipeetav oma mujale esitatud pöördumistes nimetatud nõuet täitma ei pea. Samuti on kodukorra kõnesolevas punktis selgelt märgitud, et kinnipeetava üheski pöördumises ei tohi olla ebatsensuurseid väljendeid, millest ei saa järeldada, et on kinnipeetava pöördumisi, millele kodukord ei laiene. Kui asja sisulisel läbivaatamisel selgub, et karistus on määratud alusetult, on taotlejal õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist.
4. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3