Obsah (11)

§ 367§ 692§ 691§ 456§ 348§ 3401§ 693§ 169§ 162§ 177§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2015. a Tartu Tsiviilasja number

§ 367alusel protsendina põhinõudest.

Seega ei ole kostjalt hageja kasuks täiendava viivise väljamõistmine põhjendatud. Hageja esialgsest nõudest moodustas viivis ca 46%, kusjuures hageja arvestatud teenustasud (koos käibemaksuga) olid 19 254,09 eurot. Tõendatud asjaoludel tegi hageja kostja huvides kulutusi 22 555,62 eurot ning see summa katab kulutused, mille hageja arvas ennast hagi esitamise aja seisuga olevat teinud.

1. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks viivis välja mõistmata, ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kostja esitas samuti kassatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Riigikohus jättis kaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (kassatsioonkaebuse esitamiseks vandeadvokaadi vahendusel ja kautsjoni tasumiseks). Kuivõrd kostja nõutud tähtajaks puudust ei kõrvaldanud, jättis Riigikohus 22.09.
3. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle esitajale.
4. Riigikohus leidis 09.02.
5. a otsuses, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 692

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks viivis välja mõistmata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata tühistatud osas

§ 691p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles hagi rahuldati osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 22 555,62 eurot käsundita asjaajamisega tehtud kulutuste katteks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud

§ 456lg 4 järgi osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 22 555,62 eurot.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostjalt täiendava viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest hageja ei esitanud asja uuel läbivaatamisel kohtule täpsustatud viivisearvestust ega selgitanud, millise ajavahemiku eest tuleks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras välja mõista. Riigikohus selle seisukohaga ei nõustunud. Ringkonnakohus leidis vaidlusaluses otsuses, et hageja esialgu esitatud nõue sisaldas ka viivisenõuet. Tuginedes samas asjas tehtud Riigikohtu otsuse seisukohale, märkis 4 ringkonnakohus, et asjas ei saa kohaldada kokkuleppelist viivisemäära, vaid kohaldada tuleb seadusest tulenevat viivisemäära. Riigikohus nõustus kassatsioonkaebuse väitega, et juhul kui viivisenõude lahendamiseks olid esitatud faktilised asjaolud puudulikud (ringkonnakohtu arvates pole hageja selgitanud, missugusest ajast alates tuleks viivis seaduslikus määras välja mõista), tulnuks ringkonnakohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Ringkonnakohus on jätnud seadusest tuleneva selgitamiskohustuse (

§ 348lg 1, § 351) täitmata.

Kohtute selgitamiskohustust on Riigikohus oma lahendites korduvalt käsitlenud, märkides, et olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad olid ebaselged, pidi ringkonnakohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks (nt 25.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-06, 18.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-06). Seega oleks ringkonnakohus pidanud andma hagejale

§ 3401lg 1 järgi tähtaja viivisenõude täpsustamiseks.

1. AS TOILA V.V. esitas 06.04.
2. a kohtu nõudel viivisenõude täpsustused. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 11 297,86 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitab viivisenõude 29.09.
3. a seisuga, millal põhinõue rahuldati. Viivisenõue on arvestatud hagi esitamise päevale järgnevast päevast alates kohtu poolt hagejale välja mõistetud põhisummalt 22 555,62 eurot. Hageja viivisenõue on 11 297,86 eurot.
4. Osaühing VR-Arendus vaidleb hageja viivisenõudele vastu. RINGKONNAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a otsus tuleb tühistada osaliselt summa suuruse osas. Riigikohtu otsusega jõustus Tartu ringkonnakohtu 20.06.2014 otsus osas, millega mõisteti kostjalt välja 22 555,62 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab OÜ-lt VR-Arendus välja viivised 11 141,94 eurot AS-i Toila V.V. kasuks. Menetluskulud tuleb jätta maakohtus OÜ VR-Arendus kanda ja ringkonnaning Riigikohtus AS-i Toila V.V. kanda.
8. Ringkonnakohus vaatab asja läbi viivise nõude ja menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus tühistas 09.02.
9. a otsusega, et Tartu Ringkonnakohtu 20.06.
10. a otsuse osas, millega kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis selles osas asja uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu 20.06.
11. a otsus jäi muutmata osas, milles hagi rahuldati osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 22 555,62 eurot käsundita asjaajamisega tehtud kulutuste katteks ning selles osas on ringkonnakohtu 20.06.
12. a otsus jõustunud.
13. Riigikohus leidis 09.02.
14. a otsuses, et ringkonnakohus on jätnud seadusest tuleneva selgitamiskohustuse täitmata (

§ 348lg 1, § 351).

Riigikohus leidis, et juhul kui viivisenõude lahendamiseks olid esitatud faktilised asjaolud puudulikud, tulnuks ringkonnakohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Kooskõlas

§ 693lg-ga 2 palus ringkonnakohus esitada hagejal viivisenõude täpsustused.

Hageja esitas 06.04.

1. a viivisenõude täpsustused, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 11 297,86 eurot. Hageja esitas viivisenõude 29.09.
2. a seisuga, millal põhinõue rahuldati. Viivisenõue on arvestatud hagi esitamise päevale 5 järgnevast päevast (s.o 20.10.
3. a) alates kohtu poolt hagejale välja mõistetud põhisummalt 22 555,62 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist alates 20.10.
4. a kuni 22.09.2014 põhivõlgnevuselt summas 22 555,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Tartu Ringkonnakohtu 20.06.
5. a otsus jõustus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 22 555,62 eurot, Riigikohtu 22.09.
6. a määrusega. Ringkonnakohus ei pea õigeks arvestada viivist kuni 29.09.
7. aastani. Viivis alates 20.10.2008-31.12.
8. a (11%) summalt 22 555,62 eurot 73 viivitatud päeva eest on 22 555,62x11/100x73/365, s.o 496,22 eurot. Viivis alates 01.01.2009-30.06.
9. a (9,5%) 181 viivitatud päeva eest on 1062,59 eurot. Viivis alates 01.07.2009-30.06.
10. a (8%) 730 viivitatud päeva eest on 3608,90 eurot. Viivis alates 01.07.2011-31.12.
11. a (8,25%) 184 viivitatud päeva eest on 938,07 eurot. Viivis alates 01.01.2012-31.12.
12. a (8%) 366 viivitatud päeva eest on 1809,40 eurot. Viivis alates 01.01.2013-14.04.
13. a (7,75%) 104 viivitatud päeva eest on 498,08 eurot. Viivis alates 15.04.2013-30.06.2013 (8,75%) 77 viivitatud päeva eest on 416,35 eurot. Viivis alates 01.07.2013-31.12.
14. a (8,5%) 184 viivitatud päeva eest on 966,50 eurot. Viivis alates 01.01.2014-30.06.
15. a (8,25%) 181 viivitatud päeva eest on 922,77 eurot. Viivis alates 01.07.2014-22.09.
16. a (8,15%) 84 viivitatud päeva eest on 423,06 eurot. Viivis kokku alates 20.10.2008-29.09.
17. a eest on 496,22 + 1062,59 + 3608,90 + 938,07 + 1809,40 + 498,08 +416,35 + 966,50 + 922,77 + 423,06 eurot s.o 11 141,94 eurot. Ringkonnakohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks summas 11 141,94 eurot, mis tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista.
18. Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus märgib, et selgitamiskohustuse etteheitmine Riigikohtu poolt oli otsuse õigsuse seisukohalt õige, kuid praegusel juhul tuli selgitamiskohustust täita vandeadvokaadi kui õigusteadmistega isiku suhtes, kes ei esitanud viivise taotlust ega arvestust õigeaegselt. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas hagis nõude 109 331,65 krooni ilma viiviseta (I kd lk 5). Hagiavalduse täienduses suurendas hageja põhivõlga (ringkonnakohtus selgus, et summa sisaldas viiviseid) kokku 35 609,44 euroni (ilma viivisteta oli põhinõude summa 19 254,09 eurot ((I kd, tl 70 ja IV kd, tl 87). Hageja ei toonud esile, et esitatud nõuetest moodustas viiviste summa 16 355,35 eurot. Arvestades seda, et hageja viivisenõue oli ebaselge ja hageja esitas korrektse viivisearvestuse kui asja vaadati kolmandal korral läbi Tartu Ringkonnakohtus kohtu järelepärimise peale, siis jätab ringkonnakohus

§ 169

lg 1 alusel menetluskulud alates 21.06.2014 s.o teist korda Riigikohtus ning käesoleva menetluse kulud AS-i Toila V.V. kanda. Menetluskulud maakohtus, esimest korda ringkonna- ja Riigikohtus, so. kuni 20.06.2014

§ 162lg 1 alusel OÜ VR-Arendus kanda.

1. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne
2. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise 6 lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi