S § 66 lg 1, kohus O T S U S T A S: Artur Titov süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 65 päevamäära ulatuses, s.o summas 296 (kakssada üheksakümmend kuus) eurot ja 40 senti. Kohaldada Artur Titovi suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kolmeaastase katseaja jooksul. Mõista Artur Titovilt riigituludesse menetluskuluna: 585,00 eurot sundraha
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 72,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest
S § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 657 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates detsembrikuust 2015 igakuiselt vähemalt 54,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.11.
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses
Vastavalt
lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Artur Titovi süüdistuses saabus kohtusse 23.10.
Kohus Artur Titovi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Teo toimepanemise hetkel kehtinud KarS § 320 lg 1 näeb kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Artur Titovi puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatava Artur Titovi puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Artur Titov süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 65 päevamäära ulatuses ehk 296,40 eurot arvestusega, et kuriteo toimepanemise ajal (17.06.2014) oli Artur Titovi päevamäära suuruseks 4,56 eurot. Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ning asjaolu, et mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, kohaldab kohus KarS § 73 lg 1 ning määrab, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub prokuratuuri poolt tehtud ettepanekuga 3-aasta pikkuse katseaja osas. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 72 eurot
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.
S § 66 lg 1 alusel, võttes arvesse süüdistatava varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.