← Eesti

1-15-8632/3

Obsah (5)§ 251§ 175§ 253§ 254§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2015, Narva kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-15-8632 (15740000100) Kohtunik Anu Ammer Krimina

§ 251lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1, kohus O T S U S T A S: Artur Titov süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 65 päevamäära ulatuses, s.o summas 296 (kakssada üheksakümmend kuus) eurot ja 40 senti. Kohaldada Artur Titovi suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kolmeaastase katseaja jooksul. Mõista Artur Titovilt riigituludesse menetluskuluna: 585,00 eurot sundraha

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 72,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest

§ 175lg 1 p 4 alusel. Kar

S § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 657 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates detsembrikuust 2015 igakuiselt vähemalt 54,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.11.

  1. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700079819 ning selgitus: „Artur Titov, 1-15-8632, menetluskulu osamakse.“ Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Artur Titovi kahtlustatakse KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. II Süüdistuse sisu Artur Titovi süüdistatakse selles, et ta, olles hoiatatud KarS § 320 kohaselt vastutusest valeütluste andmise eest, andis kriminaalasja nr 14240100760 kohtueelsel uurimisel tunnistajana ülekuulamisel tõele mittevastavaid ütlusi. 17.06.2014 ajavahemikus kella 14:00-st kuni kella 15:00-ni Narva Politseijaoskonnas asukohaga aadressil Narva, Vahtra 3 andis Artur Titov tunnistajana, keda oli hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, kriminaalasjas nr 14260100760 valeütlusi selle kohta, et ta tunneb S G, kuid ei suhtle temaga ning talle ei ole enda pangakontot kasutamiseks andnud, vaid andis enda AS-is SEB Pank asuva pangaarve nr xxxx kasutamiseks kellegi T-nimelisele meesterahvale, kelle perekonnanime, telefoninumbrit ega aadressi Artur Titov ei tea. Pangakonto kasutamise eest andis T-nimeline meesterahvas Artur Titovile 30 eurot ning järgmisel kohtumisel lubas anda veel 20 eurot. Kriminaalasja menetluse käigus on tõendatud, et tegelikkuses andis Artur Titov tasu eest oma AS-is SEB Pank oleva pangakonto nr xxxx kontrollimiseks ning kasutamiseks vajaminevad pangakaardi ja internetipanga juurdepääsuparoolid S G, kes lubas selle eest Artur Titovile maksta 100 eurot. Seega Artur Titov andes tunnistajana kriminaalmenetluses teadvalt valeütlusi, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Artur Titov süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 65 päevamäära ulatuses s.o. summas 296,40 eurot arvestusega, et kuriteo toimepanemise ajal (17.06.2014) oli Artur Titovi päevamäär 4,56 eurot. Arvestades aga asjaoluga, et süüdistatav on varem kohtulikult karistamata teeb prokurör ettepaneku kohaldada Artur Titovi suhtes KarS § 73 sätteid ja mitte pöörata määratud karistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane toime uut tahtlikku kuritegu kolmeaastase katseaja jooksul. IV Kohtu põhjendused

§ 251

lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

§ 253

p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses

§ 254järgi.

Vastavalt

§ 254

lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Artur Titovi süüdistuses saabus kohtusse 23.10.

  1. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 23.10.
  2. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud Rahapesu andmebüroo poolt edastatud kuriteoteate ja materjalidega, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, tunnistaja Artur Titovi ja kahtlustatava S G ülekuulamise protokollidega, kahtlustatava Artur Titovi ülekuulamise protokolliga ja tõendiga isiku maksustatava tulu kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§ 251alusel.

Kohus Artur Titovi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Teo toimepanemise hetkel kehtinud KarS § 320 lg 1 näeb kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Artur Titovi puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatava Artur Titovi puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Artur Titov süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 65 päevamäära ulatuses ehk 296,40 eurot arvestusega, et kuriteo toimepanemise ajal (17.06.2014) oli Artur Titovi päevamäära suuruseks 4,56 eurot. Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ning asjaolu, et mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, kohaldab kohus KarS § 73 lg 1 ning määrab, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub prokuratuuri poolt tehtud ettepanekuga 3-aasta pikkuse katseaja osas. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 72 eurot

§ 175

lg 1 p 4 alusel.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 alusel, võttes arvesse süüdistatava varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.