Obsah (4)
§ 119§ 252§ 104§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2668 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlust
§ 119lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).
Määruse resolutsiooni p 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
§ 252lg 7, § 204 lg 2).
ASJAOLUD
- Tallinna Vangla karistas 23.10.2015 käskkirjaga nr 5-2/1370 kinnipeetav M.L. (taotleja) distsiplinaarkorras Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.12.12 rikkumise eest noomitusega. Käskkirja põhjenduste kohaselt kasutas taotleja 23.09.2015 kinnipeetavate M. A. ja R.A. telefonikaarte helistamiseks vanglaametnikele.
- Taotleja esitas käskkirja peale 26.10.2015 vaide, mille vangla sai 28.10.
- Taotleja esitas 26.10.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirja nr 5-2/1370 kehtivuse peatamiseks kuni selle kohta tehtava vaideotsuse või kohtulahendi jõustumiseni. Taotleja selgituste kohaselt on esialgne õiguskaitse vajalik, et tagada hiljem tehtava kohtuotsuse täitmine. Taotleja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib talle kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Taotleja selgituste kohaselt saatis ta 23.09.2015 helisõnumid kolme ametniku e-mailile seoses sellega, et ta on H. M.i 3-15-2668 esindaja ja palus viivitamatult H.M.ile tagastada hügieenitarbed ja muud äravõetud asjad. Taotleja märgib, et sama teo eest määrati H.M.ile, kellel on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, karistuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine. Kuna taotlejal ei ole varasemaid distsiplinaarkaristusi ja taotleja väljendas kahetsust, siis karistati teda noomitusega. Taotleja hinnangul on talle määratud karistus ebaproportsionaalne. Taotluses sisaldus ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
- Kohus pöördus 27.10.2015 kohtunõudega Tallinna Vangla poole ja kohustas vanglat esitama seisukoha taotleja esialgse õiguskaitse taotlusele. Samuti palus kohus vanglal esitada taotleja vanglale esitatud vaide, vaidlusaluse käskkirja ja selle tegemise aluseks olevad distsiplinaarasja materjalid.
- Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 03.11.2015, esitades seisukoha esialgse õiguskaitse kohta ning lisades vastusele kohtu nõutud dokumendid. Tallinna Vangla hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, sest taotlejal puudub õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.12.12 kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud kasutada helistamiseks teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardinumbrit. Vaidlust ei ole selles, et taotleja kasutas teisele kinnipeetavale (M. A. ja R. A.) väljastatud kõnekaardinumbrit. Vangistusseaduse § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Taotlejale käskkirja alusel distsiplinaarkaristusena määratud noomituse kohaldamisega ei kaasne taotlejale mingeid tagajärgi. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud taotleja süü ja teo õigusvastasus ning karistus on kaalutletud. KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse lahendamine 6.
§ 104
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Taotleja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Menetlusabi taotluses esitatud andmetest ja isikukonto väljavõttest perioodi 02.06.2015– 02.10.2015 ja 26.07.2015-26.10.2015 kohta nähtub, et taotlejal ei ole viidatud ajavahemikul märkimisväärseid rahalisi liikumisi toimunud ning tema konto vaba jääk on 2,07 eurot. Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumisel. 7. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (
§ 252
lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (
§ 249
lg 1), ei analüüsi kohus siinkohal pikemalt taotluse perspektiivi, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi, vabastades ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus sisuliselt järgnevates määruse punktides. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 8.
§ 249
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohtule teadaolevalt ei ole Tallinna Vangla taotleja esitatud vaiet vastuse esitamise seisuga veel lahendanud. Seega on taotleja algatatud vaidemenetlus veel pooleli ja kohtul on võimalik esialgse õiguskaitse taotlust lahendada. 9.
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või 2
(3)3-15-2668 võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
- Vaidlustatud käskkirjaga karistati taotlejat distsiplinaarkorras Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.12.12 rikkumise (teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardinumbri helistamiseks kasutamine) eest noomitusega.
- Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus (noomitus) pööratakse täitmisele koheselt ning see on sisuliselt juba täidetud karistus, siis ei saa esialgne õiguskaitse enam taotleja olukorda menetluse vältel parandada ega ole selles plaanis taotlejale vajalik. Eeltoodust sõltumata ei oleks taotlejale määratud noomitusel sellist faktilist mõju taotleja olukorrale, nagu seda on üldjuhul teistel raskematel karistustel (nt kartserisse paigutamine), mille tagajärgede eest võiks taotleja ajutist kaitset enne vaidluse lõplikku lahendamist vajada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda võimaliku tulevase taotlejale soodsa (kohtu)lahendi täitmist raskemaks ega võimatuks. Noomitus saab kehtiva distsiplinaarkaristusena omada taotleja õigustele mõju vaid olukorras, kus taotleja paneb toime uue distsiplinaarsüüteo ning tema karistamisel arvestatakse kehtivate karistuste olemasolu. Sellist olukorda saab aga taotleja ise vältida sellega, et hoidub edaspidi distsiplinaarsüütegusid toime panemast. Kui vangla peaks taotleja karistamisel vaidlusaluse noomitusega arvestama, kuid kohtu- või vaidemenetluse tulemusena noomituse määranud käskkiri tühistatakse, siis tuleb vanglal noomitusega arvestades määratud karistused ümber vaadata.
- Kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, kui selleks puudub vajadus. Vaide või tulevase kaebuse perspektiivi küsimus sellisel juhul enam esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt tähtsust ei oma. Kohus peab siiski vajalikuks vaidemenetluse edasist käiku silmas pidades selgitada taotlejale vaide või tulevase kaebuse perspektiivi kohta järgnevat. Haldusorganil on taotleja karistamisel lai kaalutlusruum, millesse sekkumine kohtu poolt on piiratud. Tallinna Vangla 23.10.2015 käskkirjas nr 5-2/1370 on põhjendatud karistuse faktilist ja õiguslikku alust, samuti seda, miks taotleja suhtes piisab noomitusest. Arvestades, et taotlejale määratud noomitus on minimaalne võimalik karistus, siis puudub alus järeldada, et see on saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne ega arvesta tema isikut, rikkumise asjaolusid või muud. Vaidlust ei ole selles, et taotleja kasutas teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaarti ning seega rikkus Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.12.
- Taotleja esitatud väited, miks tuleks 23.10.2015 käskkiri nr 5-2/1370 tühistada (nt taotleja tegutsemine teise kinnipeetava esindajana), on kohtu hinnangul otsitud ega ole sellised, mis tingiksid käskkirja tühistamise. Seega ei ole taotleja vaidel ega tulevase kaebusel kuigi suuri eduväljavaateid.
- Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3
(3)