) § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Nelli Romanyuk Prokuröri abi Süüdistatav Liina Nõmmik isikukood: 45111160281: kodakondsus: EV; emakeel – eesti keel; kõrgharidus; töökoht: puudub, on pensionär; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: puudub. Kahtlustatavana kinni peetud: 17.07.-18.07.2015, so 2 (kaks) päeva. Määratud kaitsja Kersti Põld (kohtuistungil ei osalenud). RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Liina Nõmmik
2.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Liina Nõmmiku poolt eelvangistuses viibitud aeg 17.07.-18.07.2015, so. kokku 2 (kaks) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Liina Nõmmikule mõistetud ja ärakandmisele kuuluva, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus täielikult täitmisele pööramata 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui Liina Nõmmik ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku, kuritegu. 4.
p 1 alusel arvestada Liina Nõmmikule määratud 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu 2 pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.11.2015.a. 5.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Liina Nõmmikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. 3
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2015-18.07.2015, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Lähtuvalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel võtta Liina Nõmmikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Liina Nõmmiku poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Liina Nõmmikule mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. Liina Nõmmik pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Liina Nõmmikule oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 96,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks Liina Nõmmikult välja mõista kaitsjatasu 96.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, menetluskulu võib jätta osaliselt riigi kanda. Liina Nõmmik avaldas, et on pensionär, tema igakuine sissetulek pensioni näol on ca 500,00 eurot, süüdistatav märkis, et tütar on lubanud menetluskulude tasumisel aidata. Prokurör märkis, et menetluskulu võib osaliselt jätta riigi kanda, tegemist on vanaduspensionäriga, kelle sissetulek ei ole suur. Kohtu hinnangul võib sundraha osaliselt, 385,00 euro suuruses summas, jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulu, so kaitsjatasu 96,00 eurot ja 200,00 eurot sundraha, tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.