KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 22. oktoober 2015. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 tegemise aeg j

) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused 2

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud (tl 2 pöördel). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt

§-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostja V. O. isiklikult kätte toimetatud 22.07.

1. a (tl 37) ning kostja A. R. isiklikult kätte toimetatud 23.07.
2. a (tl 38). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. 16.08.
3. a on kohtule vastuse hagiavaldusele esitanud E. R. (tl 39), kuid vastusele ei ole lisatud esindusõigust tõendavaid dokumente. 17.08.
4. a esitas hageja oma seisukohad E. R. vastusele (tl 41), osundades muuhulgas, et E. R. ei ole põhjendanud ega tõendanud temal esindusõiguse olemasolu. Kohus edastas hageja seisukohad E. R. ning kohustas teda esitama kohtule esindusõigust tõendavad dokumendid hiljemalt 31.08.
5. a (tl 40). E. R. teatas kohtule, et on kostjate esindajaks kostjate soovil ning tema seisukohad on kostjatega kooskõlastatud (tl 42). 18.08.
6. a E. R. saadetud teates (tl 44) selgitas kohus tsiviilkohtumenetluses lepingulisele esindajale esitatavaid nõudeid (

§ 218

) ja esindusõiguse tõendamise vajadust (

§ 221). E.

R. teatas, et on kostjate tütar (tl 44), kuid esindusõigust tõendavaid dokumente ei esitanud ega ole teinud seda ka hiljem.

§ 226

lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda, osundatud paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral teha otsuse, kui otsuse tegemine on seaduse kohaselt võimalik. Kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus

§ 227

lg 5 teise lause alusel tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Kuna E. R. ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud ega heakskiitu esitanud, loeb kohus, et kostjate nimel on vastuse hagiavaldusele esitanud esindusõiguseta isik, mistõttu ei saa kohus E. R. poolt kostjate nimel esitatud vastusega hagile arvestada. Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lugeda, et kostjad pole hagiavaldusele vastanud.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 3

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlalt 2350,33 eurot alates 03.06.

1. a, s.o alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (tl 2 pöördel- 3). Kohus on arvestanud viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas põhivõlgnevuselt 2350,33 eurot ajavahemiku 03.06.
2. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.10.
3. a, s.o 142 päeva eest summas 73,42 eurot (2350,33 x 0,022% x 142) eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 531,67 (458,25+73,42) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 2350,33 x 0,022%, s.o 0,52 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on vastavalt

§ 144p 1 kohtuvälised kulud.

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot väljamõistmist (tl 2 pöördel, 3). Hagiavaldusele lisatud Riivits legal&finance OÜ poolt M. V. esitatud arve nr 7-05/15 kohaselt on hageja eest riigilõivu tasunud Riivits legal&finance OÜ. Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 26). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kostjatelt solidaarselt summas 250 eurot (tl 2 pöördel, 3). Hagiavaldusele lisatud Riivits legal&finance OÜ poolt M. V. esitatud arvest nr 7-05/15 (tl 20) nähtub, et tasu hagiavalduse koostamise eest kostjate vastu on 250 eurot. 18.10.2015. a teatas hageja kohtule, et tal pole täiendavaid menetluskulusid tekkinud (tl 53). Hageja lepinguline esindaja on hagejale andnud õigusabi, mis seisnes hagiavalduse koostamises. Kohtu hinnangul tsiviilasja keerukusastet ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulude kostjatelt solidaarselt väljamõistmine taotletud ulatuses. 4

§ 177lg 2 alusel (tl 3).

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5