) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 2 Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. AS XXX palub määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 2 684,22 eurot (ilma käibemaksuta). AS-i XXX lepinguline esindaja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: • 27.03.2014 nõupidamine Keskkonnaministeeriumis koos EVEL ja Konkurentsiameti esindajatega – 1 h; • 17.04 ja 23.04.2014 kirjade koostamine Konkurentsiametile – 1,5 h; • 19.04.2014 kirja koostamine AS-ile XXX– 1,5 h. Kostja ei pea käesoleva menetlusega seotuks ning seetõttu vaidleb vastu järgmiste hageja kulude käsitlemisele hüvitatavate menetluskuludena: (
Kostja on seisukohal, et menetluskulu ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd seed ei ole vajalik ega põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kohus ei saa 09.06.2014 menetlusdokumendi koostamise kulu jätta hageja kanda kuivõrd käesolevas faasis kohus ei saa enam muuta menetluskulude jaotust. Kostja taotlus kohaldada
Asjaolu, et ringkonnakohus jättis suurem osa (mitte kõik) selle dokumendiga esitatud tõendid toimikusse võtmata, ei ole aluseks selle dokumendi koostamise menetluskulu väljamõistmata jätmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja Tallinna Ringkonnakohtule esitanud 09.06.2014 vastuväited AS-i XXXvastuhagi nõuetele pikkusega 8 lehekülge (sisuline osa ca 6 lehekülge). 11.03.2015 toimunud kohtuistungil tagastas Tallinna Ringkonnakohus hagejale tõendid, mis esitati kohtule 09.06.2014 seisukohaga. Asjaolu, et nimetatud dokument ja ka koos dokumendiga esitatud tõendid hilisemalt kohtu poolt tagastati, ei muuda dokumendi koostamisele kulunud aega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi (1 tund/ 1 lehekülg), summas 766,92 eurot (6 tundi x 127,82 eurot). • 04.07.2014 apellandi vastuhagi täpsustamisega tutvumine – 1 h; • 28.07.2014 vastamise osas kliendiga nõupidamine – 1,5 h; Kostja ei pea põhjendatuks 2,5 töötunni suurust kulu hageja poolt vastuhagi täpsustusega tutvumisele ning nõupidamisele AS-i XXX esindajaga ning leiab, et põhjendatud kulu selleks on 1 töötund. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli AS-i XXX vastuhagi nõuete täpsustuste pikkuseks 5 lehekülge (sisuline osa ca 4 lehekülge). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja poolt kostja vastuhagi täpsustusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 1 tund. 4 18.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil esindamine – 1 h; 31.07.2014 vastuse koostamine Ringkonnakohtule – 1 h; 02.03.2015 kohtuistungiks (11.03.2015, Tallinna Ringkonnakohus) ettevalmistamine, sh kohtukõne teeside koostamine ja kohtuistungil esindamine – 4,5 h. Ülejäänud kolme toimingu osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. • • • Võttes arvesse AS-i XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 15,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 127,82 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et AS-i XXX esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (127,82 eurot/tund) ülemäära kõrge.
lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. AS XXX on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Tuginedes
lõikele 10 ning AS-i XXX kinnitustele on AS-ile XXX hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Kokku tuleb AS-ilt XXX mõista AS-i XXX kasuks välja menetluskulud summas 1 949,26 eurot (15,25 tundi x 127,82 eurot), mis ei sisalda käibemaksu. AS-i XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 734,96 eurot (2 684,22 –1 949,26).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. AS XXXesitas avalduse kooskõlas
lg 4.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.