← Eesti

2-15-12308/31

Obsah (6)§ 10§ 15§ 18§ 20§ 5§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12308 Tsiviilasi Talsar Ehitus

) § 5 lg 2, § 18 lg 4). 1 Menetluse käik

  1. OÜ Talsar Ehitus (võlausaldaja I) ja OÜ Bariot Group (võlausaldaja II) esitasid 18.08.2015 Harju Maakohtule avalduse AS Spordikeskus TERAS (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
  2. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldajate ees võlausaldaja II ja võlgniku vahel 14.04.2015 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 06-2014 alusel 318 377 eurot. 19.05.2015 loovutas võlausaldaja II osa töövõtulepingust tulenevatest nõuetest võlausaldajale I. 05.08.2015 saatsid võlausaldajad võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud. Võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda võlgnevust tasuda (

§ 10lg 2 p 1).

Võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgnik ei suuda võetud kohustusi täita. Võlgniku makseraskustele viitab lisaks maksuvõlgnevus (18.08.2015 seisuga 7279,70 eurot) ja

  1. aasta kohta esitamata majandusaasta aruanne. Kinnistusraamatu kohaselt puudub võlgnikul registrivara. Vastavalt äriregistri andmetele muutub võlgniku juhtkond pidevalt.
  2. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt esinevad võlausaldaja töös puudused, millest tulenevalt ei ole võlgnik nõus võlausaldajale töö eest tasuma. Võlausaldajate nõue ei ole selge. Võlgnik ei ole maksejõuetu, võlausaldajad ei ole seda ka tõendanud. Võlgnikul ei ole muid võlausaldajaid, kes väidavad, et võlgnik oma kohustusi ei täida. Esimese astme kohtu määrus
  3. Harju Maakohtu 05.10.2015 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Maire Arm, määrati kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks 02.11.2015 kell 10.00 ning mh peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine ja keelati võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.
  4. Maakohus leidis, et võlausaldajate nõue on kohtule esitatud tõendite alusel selge ning võlgniku vastuväited ei anna alust nõude alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele põhjendamata ja paljasõnalisi vastuväited. Võlgnik ei ole kohtule usutavaks muutnud vastuväiteid selle kohta, et võlausaldaja töös võiks esineda puudusi, mis tuleks tuvastada hagimenetluses. Võlgnik on võlausaldaja nõudele esitanud vastuväited alles kohtus ega ole oma vastuväiteid millegagi tõendanud. Võlgniku juhatuse liige on allkirjastanud ilma märkusteta kõik võlausaldaja poolt tehtud tööde eest esitatud arved. Võlgniku juhatuse liige ja raamatupidaja on 01.04.2015 seisuga esitatud saldokinnitusega nõustunud võlgnevuse suurusega. Samuti on võlgnik pöördunud ehituseksperdi poole puuduste tuvastamiseks alles kohtumenetluses, samas eksperdi arvamust selle kohta, et võlausaldaja töös puudused esineksid, kohtule esitatud ei ole.
  5. Vastavalt

§ 151 ja § 16 lg 1 nimetab kohus ajutise halduri.

Pankrotihaldur Maire Arm on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS Spordikeskus TERAS ajutiseks pankrotihalduriks. 7. Kohus pidas vajalikuks võlausaldajate huvide kaitseks ja pankrotiavalduse tagamiseks kohaldada pankrotiavalduse tagamise abinõusid (

§ 18

lg 1).

§ 20

lg 1 alusel võib võlgnikul keelata ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.

§ 20

lg 3 alusel peatub käsutuskeelu kohaldamise korral enne käsutuskeelu kehtestamist alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. 2 Määruskaebus

  1. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta ajutine haldur nimetamata. Kui kohus peab ajutise halduri nimetamise osas määrust põhjendatuks, siis palub võlgnik tühistada pankrotiavalduse tagamise, millega on keelatud võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
  2. Maakohus ei oleks tohtinud nimetada ajutist haldurit, kuna võlausaldajate nõue ei ole selge. Võlausaldajad ei ole tõendanud, et võlgnik on maksejõuetu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta võlgniku vastuväidetega ei nõustu, maakohus on jätnud tähelepanuta võlgniku poolt esitatud tõendid.
  3. Pankrotiavalduse tagamise abinõu (võlgnik ei saa oma vara ilma ajutise halduri nõusolekuta käsutada) on viinud selleni, et võlgnik ei saa teha igapäevaseid toiminguid, sh maksta tasumisele kuuluvaid arveid. Antud olukord on võlgnikule katastroofilise iseloomuga. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Ainus võlgnevus on võlausaldajatele, kuid ka see on kahtlase iseloomuga. Menetluse edasine käik
  4. Võlausaldajad paluvad jätta määruskaebuse läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et määruskaebust saab menetleda, siis jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
  5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 10.11.2015 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata osas, millega kaebaja vaidlustab ajutise halduri nimetamise (TsMS § 664 lg 2). Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muus osas (pankrotiavalduse tagamise abinõu kohaldamine) muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  7. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 663 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

§ 5

lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Seadusandja on edasikaebe võimalused pankrotimenetluses soovinud sätestada ammendavalt pankrotiseaduses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12, p 14). Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus nimetab ajutise halduri. Seega on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud osas, millega kaebaja vaidlustab ajutise halduri nimetamise ja ringkonnakohtul puudub alus selles osas määruskaebuse läbivaatamiseks. 15.

§ 18

lg 1 võimaldab kohtul pankrotiavalduse tagamiseks rakendada hagi tagamise abinõusid.

§ 3lg 2 kolmandast lausest, Ts

MS § 475 lg 1 p-st 122 ja § 4771 lg 2 teisest lausest lähtudes tuleb pankrotiavalduse tagamisele kui esialgse õiguskaitse abinõule kohaldada erireeglitega reguleerimata ulatuses TsMS-s hagi tagamise kohta sätestatut (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2011 määrus tsiviilasjas 3 nr 3-2-1-126-112, p 10).

§ 20

lg 1 järgi võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud õigustatult pankrotiavalduse tagamise abinõusid. 28.10.2015 ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu, võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes välja hiljemalt

  1. aasta augustis-septembris. Sealhulgas leidis ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõetu ka võlausaldajate nõuet arvestamata jättes. Ringkonnakohtu hinnangul on kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu (keeld ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada) proportsionaalne ja kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. Pankrotiavalduse tagamata jätmine seaks ohtu võimaliku pankrotivara säilimise ning võlausaldajate võrdse kohtlemise.
  2. Tulenevalt

§ 5

lg-st 2 ja § 18 lg-st 4 ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu poolt kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.