Obsah (6)

§ 121§ 45§ 38§ 151§ 43§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-15-1498 12. november 201

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 38

lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamisele seatud piirangutest on tuvastamiskaebus menetletav vaid juhul, kui see aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele ning õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja leiab, et vangla käitub õigusvastaselt, kuna Tartu Vangla E-1 sektoris on aknad suletud. Seetõttu on kambris suvel umbne ja talvel külm, millest tingituna kaebaja haigestub ning tal on pidevad peavalud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja tegelikuks eesmärgiks, et vangla aknad avatavaks teeks. See hoiaks ära negatiivsed mõjutused kaebajale. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks ei ole õigusvastasuse tuvastamine tõhusaim vahend. Kohus nõustub vastustajaga, et tõhusam vahend on Tartu Vanglale taotluse esitamine akende avatavaks tegemiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, on kaebajal õigus haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 kohaselt esitada vanglale vaie. Vaide rahuldamata jätmise korral on kaebajal võimalik vangistusseaduse § 11 lg-t 5 järgides esitada kohustamisnõue akende avamiseks kohtule. Eelnev võimaldaks kaebajal saavutada oma tegeliku eesmärgi. Käesoleva haldusasja raames esitatud kohustamisnõuet ei menetletud, kuna kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kui kaebaja järgib eelnevalt kirjeldatud kohtueelse menetluse korda, siis on põhjendatud kaebuse esitamine ka kohtule. Vangla on 31.08.2015 vastuses õigesti märkinud, et pelgalt asjaolu, et isik jätab ise tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamata, ei tekita talle õigust tuvastamisnõude esitamiseks. Kaebajal puudub kaebeõigus ning kohtu hinnangul puudub vajadus tuvastamiskaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata Nikolai Lilitškini kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

§ 151

lg 2 p 1 alusel koostoimes

§ 121lg 2 p-ga 1.

5. Vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 2