KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene
- oktoober 2015, Tartu 3-14-243 Haldusasi Mati Kinga kaebus arstiabi kutsumata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsus Mati Kinga apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Mati King Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsus muutmata.
- Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
- november. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetav Mati King lõikas endale
- detsembril 2013 kell 09.13 nimesildiga kaks haava. Seejärel hüüdis ta valvurile, et viimane talle arsti kutsuks. Arstiabi sai ta rohkem kui kaks tundi hiljem.
- M. King esitas pärast tulutut kohtueelset menetlust kaebuse, milles palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt oli ta üle kahe tunni ilma arstiabita „paksu vere sees“. Enda vigastamine oli põhjustatud sellest, et vanglateenistuse ametnik oli süüdistanud teda eelnevalt selles, et kaebaja sõimas vanglaametnikku, kuigi tegelikult oli tema sõim sihitud talle võlgu oleva kolmanda isiku suunas.
- Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
- Vangla on kohtueelses menetluses tehtud otsusega omaks võtnud, et viivitas kaebajale meditsiinilise abi võimaldamisel. Vangla tegevus ei ole olnud täiel määral kooskõlas vangistusseaduse § 66 lg-st 1 tuleneva kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve nii, et oleks tagatud muuhulgas ka nende ohutus, mis kuulub vangla üldise julgeoleku alla. Arstiabi kaebaja siiski sai ja miski ei kinnita, et tema seisund üldse oli selline, mis tingis vajaduse kohese vältimatu abi järele. Tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et paari tunni pikkune arstiabi ootamine võis kaebaja tervist kahjustada. Kaebajal oli küll kaks 2 ja 3 sentimeetrist haava, kuid nende sulgemiseks piisas vaid haavaliimist ja plaastrist. Hilisemat terviseprobleemi, mis oleks tekkinud arstiabi mitteõigeaegse osutamise tõttu, ei ole kaebajal tuvastatud. 3.
- Kaebajale ei ole tekitatud väärikuse alandamisega sellist kahju, mis kuuluks rahas hüvitamisele. Arstiabi ootamine võis olla kaebajale ebamugav ja hingelisi üleelamisi põhjustada, kuid need ei ületanud minimaalset talumiskohustust. Lisaks on oluline see, et kaebaja vigastas end tahtlikult ise. Arstiabiga viivitamise eest on kaebaja ees vabandatud ja sellest piisab kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- M. King esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
- Kohtunik kogus tõendeid Viru Vangla kasuks kallutatult ja polnud erapooletu. Kohus ei nõudnud välja tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja ei sõimanud valvurit. Kaebajat ähvardati tema kohta ettekande koostamisega, kuid seda ei tehtud. Samuti ei võetud ütlusi kaaskinnipeetavatelt, kes kinnitaksid toimunut. 4.
- Kaebaja enesevigastamiseni viis see, et valvur süüdistas teda alusetult tema sõimamises ja keeldus peakorrapidajat kutsumast. 4.
- Kaebaja ei viibinud selles kambris, mida väidab Viru Vangla. 4.
- Kahju tekkis sellest, et kaebaja pidi arsti juurde pääsemist ootama üle kahe tunni ja selle aja jooksul „vedelema ja virelema paksu vere sees“. Lõikehaavad olid tõsised, kuna rohkem kui kaks tundi hiljem tuli haavadest rohkelt verd. Haavad ei olnud väikesed. Kaebajasse suhtuti ebainimlikult. Kaebaja õiguste rikkumine ei olnud väheintensiivne.
- Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusesse palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse järgi tuleb väited kahju tekkimisest seonduvalt väidetava provotseerimisega jätta tähelepanuta, kuna selles osas ei ole kohtueelset menetlust läbitud. Halduskohtu otsuse seisukohad on põhjendatud ja õiguspärased. Seda, et kaebaja ei „vedelenud paksu vere sees“, on järeldatav ka ta enda väidetest, mille järgi ta suutis aktiivselt tegutseda ja valvureid hüüda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebajale ei tekkinud arstiabi mõningasest hilinemisest tervisekahju. Võimalik väärikuse alandamine seoses arstiabi ootamisega on väheintensiivne riive, mille kompenseerimiseks on piisav see, et vangla võttis rikkumise omaks. Lisaks rikkumise väheintensiivsusele on halduskohus viidanud põhjendatult eraõiguses sätestatud kahju hüvitamise regulatsioonile, mille järgi hüvitist tervise kahjustamise puhul vähendatakse, kui kannatanu tahtlus või raske hooletus aitasid kahju tekkimisele kaasa. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja põhjustas vigastused endale ise.
- Asjas ei ole vajalik koguda täiendavaid tõendeid. Juhtumi asjaolud on vajalikes küsimustes piisavalt selged ning apellatsioonkaebuses viidatud tõendite kogumiseks puudub igasugune 2 vajadus, kuna need ei aita asjas olulise küsimuse – kas kaebajale tekkis rahas kompenseerimisele kuuluv kahju või mitte, kuidagi kaasa.
- Nagu halduskohus ja vastustaja on selgitanud, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust selles osas, milles ta põhjendab kahju hüvitamise nõuet enesevigastamisele eelnenud valvuri väidetava provotseerimisega. Seetõttu ei saa kohus selle nõude aluse osas seisukohta võtta (RKHKo 3-3-1-41-10, p-d 11-15). Kohtueelse menetluses oli hüvitisenõude aluseks ainult see, et talle ei osutatud väidetavalt õigeaegselt arstiabi.
- Apellatsioonkaebuses esitatud kirjeldus kaebaja kannatustest ja vigastuste tõsidusest (mh see, et kaebaja „vedeles ja vireles paksu vere sees“) ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele. Nagu öeldud, põhjustas kaebaja vigastused endale ise, st põhiosa tema väidetavatest kannatustest koges ta enda süü tõttu. See, et kaebaja pidi ootama mõnda aega arstiabi, mis seisnes vaid haavade katmises haavaliimi ja plaastriga, ei ole sellise intensiivsusega riive, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kaebaja poolt esitatud dokument (tõend, mis näitab, millises kambris ta asus) tuleb kaebajale tagastada, kuna see asjaolu, millises kambris kaebaja täpselt asus, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Samuti tuleb talle tagastada esitatud koopia vastustaja vastusest apellatsioonimenetluses, kuna see dokument on kohtutoimikus juba olemas.
- Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonimenetluses vabastatud. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt 3 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt