lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 18.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust.
alusel arvati 1 eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.03.
Ärakandmata karistusaeg (üle 3 aastat 5 kuud) on toimepandud kuriteo raskust arvestades liiga pikk. Kuna isik kannab vangistust I astme narkokuritegude eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistusest suuremat osa vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks arvab prokurör, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Seetõttu tuleb Igor Votinil jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Igor Votini ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 27.10.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et uurimise ajal tunnistas ta oma süüd, kohtus ei eitanud oma süüd, samuti ei püüdnud vaidlustada kohtuotsust. Esimesel aastal vanglas olid tal rikkumised, aga pärast kohtuotsust, kui oli juba üldvanglas pikaks ajaks vangi mõistetud, siis läbis kõik ettenähtud programmid, läbinud kõik tasemed riigikeele õppes, töötanud alustades koristajast kuni elektrikeevitajani. On suhelnud ka psühholoogiga ja leiab, et on end parandanud, viimase 3 aasta jooksul ei ole ühtegi rikkumist olnud. Nüüd vaatab paljudele asjadele teisiti. On aru saanud oma kuritegudest ning sellest, et on kuriteoga palju halba teinud oma perekonnale. Ei suhtle telefoni teel ühegi kriminaaliga, vaid helistab iga päev oma naisele ja tütrele, kes armastavad teda ja ootavad koju. Lubab vabanemisel leida endale 3 esimesel võimalusel töökoha ja on kindel, et selle ka leiab, kuna tal on keevitaja ja operaatori kutse. Selgitab, et tal on üle 4000 euro võlgasid, kuid need on solidaarselt kolme peale. Püüab oma võlgnevused likvideerida. On kindel, et ei riku enam seadust. On nüüdseks 4 aastat vangis olnud, seega palub võimalust karistus edasi kanda tingimisi. Leiab, et kui kohus annab võimaluse tingimisi vabaneda, siis saab perele ja ühiskonnale näidata, et võib veel kasulik olla. Varasemalt tarvitas narkootikume, nüüd ei tarvita ja ei hakka seda kunagi tegema. Lubas nii naisele kui lastele, et kunagi ei tarvita enam narkootikume. On nõus elektroonilise valve all olema. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta teist korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik ning seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu. Kuriteod on toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning viimased kuriteod on seotud narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma elukaaslase kasuemale kuuluvas korteris koos elukaaslase ja lapsega. Viimane kuritegu on toimepandud koos elukaaslasega nende ühises elukohas ja laste juuresolekul. Samuti ei saa kinnipeetava käitumisele vangistuses midagi ette heita. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ametnikesse suhtub ta hästi. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud riigikeele A2- ja B1-taseme õppel ning käesoleval ajal omandab riigikeele B2-taset. Samuti osaleb kinnipeetav kunstiringis ning on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Vangistuse jooksul on olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, varasemalt köögitöölisena, alates 02.01.2015 tootmistöödel. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul majanduslikult toime tulla. Varasemalt moodustas isiku sissetuleku juhutöödest saadav töötasu. Raha kasutas ta mõtlematult, hankides rahalistest vahenditest narkootikume. Isikul on tasumata võlanõudeid ligikaudu 4600 euro ulatuses, mida vabanemisel töökoha leidmisel on motiveeritud tasuma. Isiku suhtlusringkonda kuulusid ka kriminaalse taustaga isikud, kuid enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid edaspidi soovib tarvitamisest loobuda ning leiab, et kuna on nii kaua olnud vanglas, siis enam ei tunne vajadust nende järele. Samas, isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, seega peaks isik teadma, kuidas narkootikumidest hoiduda, kuid käesolev kuritegu on samuti toime pandud 4 narkootikumide mõjul. Samuti nähtub iseloomustusest, et isik kordab tehtud vigu ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Kohtu hinnangul võivad kriminaalse taustaga isikud kinnipeetavale vabanemisel negatiivset mõju avaldada ning isik võib narkootiliste ainete tarvitama asumise tagajärjel majanduslike raskuste tekkimisel toime panna uusi kuritegusid. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 14% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosus puudub. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuse näol on küll tegemist madala riskiga, kuid kohtu hinnangul oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel siiski ennatlik, kuivõrd isik on varasemalt katseajal olles sooritanud uue kuriteo, mistõttu ei suudaks kohtu hinnangul käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ära hoida isiku poolt uute rikkumiste toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole karistamise eesmärk – uute kuritegude toimepanemisest hoidumine – käesoleval juhul saavutatud ning ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalne talle mõistetud karistuse pikkuse ja karistamise eesmärgiga. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Igor Votini puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toeta ka prokuratuur. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist ja kohus võtab vangla seisukohta otsustamisel arvesse, ei ole nimetatud seisukoht kohtu jaoks siduv. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Igor Votini vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.