lg 2 kohaselt oli ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 18.09.2013 ja õppis siis XXX. Hageja kustutati XXXõpilaste nimekirjast kooli õppenõukogu 03.06.2014 otsuse alusel õppetöövõlgnevuste ning õppetööst mitteosavõtmise tõttu direktori 25.06.2014 käskkirjaga number 3.1-18/47 seoses Eestist lahkumisega. Kohus leiab, et kuni 01.10.
lg 2 kohaselt ei omanud tähtsust, mis põhjusel hageja ei lõpetanud XXX, kus ta õppis täisealiseks saanuna. Täisealise isiku elatise saamise õiguslikuks eelduseks oli, et elatist nõudev isik saab põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppides täisealiseks ja jätkab selles koolis õppimist kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja asus täiskasvanuna pooleli jäänud kooliteed jätkama XXXmittestatsionaarses õppevormis, mille lõpetas küll enne 21-aastaseks saamist, kuid ei kvalifitseeru kuni 01.10.
PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja ei ole põhjendanud, mis asjaolu takistab tal ennast täisealisena ise ülal pidada. Ainuüksi soov lõpetada XXX kaks klassikursust ühe aastaga, mistõttu ei saanud asuda tööle, ei anna õiguslikku põhjendust nõuda kostjalt elatist PKS § 97 lg 3 alusel. Hagejal oleks võimalik olnud täisealisena lõpetada gümnaasium kahe aastaga, teenides endale samaaegselt ise tööga ülalpidamist. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal perekonnaseadusest tulenev õiguslik alus saada kostjalt elatist. PKS § 97 lg 2 ja 3 alusel elatise nõudmisel peab hageja elatise nõude suurust tõendama. 2 Seadusandja on kehtestanud elatise miinimumi alaealisele. Seadusandja ei ole kehtestanud elatismiinimumi täisealisele, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kuigi hageja nõuab kostjalt elatist suuruses, mis vastab alaealise elatise miinimumile, 195 eurot kuus, on hageja kohustatud täisealisena oma ülalpidamiskulusid tõendama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tagasiulatuvat ülalpidamist saab nõuda kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamisena. Hageja ei ole kahju hüvitamist nõudnud ega kahju suurust tõendanud. Hageja on loetlenud kuude lõikes toidukulud, eluasemekulud, kulutused hügieenile, kulutused riietele, vältimatud püsikulud. Hageja esitatud kulude arvestus tabeli näol on hinnatav vaid hageja väidetena, mitte kulude tõendamisena. Üüriarve tõendamiseks oli hagejal võimalus esitada väljavõte üüri- ja kommunaalkulude tasumise kohta või üüriarve, muude kulude tõendamiseks kuludokumendid. Hageja pangakonto väljavõttega ja kostja kirjalike seletustega, mida hageja ei ole ümber lükanud, on tõendamist leidnud, et vaatamata sellele, et kostjal ei olnud seaduslikku kohustust hagejat ajavahemikus 03.06.2014 kuni 16.06.2015 üleval pidada, on ta kandnud hagejale üle igakuuliselt peretoetuse 64 eurot ja igakuuliselt oma toetuse järgmiselt: juunis 2014 177 eurot, juulis 2014 80 eurot, augustis 2014 100 eurot, septembris 2014 150 eurot, oktoobris 2014 150 eurot, novembris 2014 150 eurot, detsembris 2014 150 eurot, jaanuaris 2015 150 eurot, veebruaris 2015 30 eurot, märtsis 2015 70 eurot, aprillis 2015 100 eurot, mais 2015 150 eurot, juunis 2015 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja lapsevanemana toetanud hageja õpinguid täisealisena vabatahtlikult. Ülalpidamiskohustus on alaealise lapse mõlemal vanemal võrdses osas. Ülalpidamiskohustus võrdses suuruses on ka täisealise isiku mõlemal vanemal, kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal õigus nõuda kahju hüvitamisena kostjalt tabelina toodud kuludest vaid poole ulatuses, kui tabelis toodud kulutused oleksid hageja poolt tõendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. PKS § 164 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja on esitanud kohtule taotluse määrata rahaliselt kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-8285 ning määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 2414 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 2414 eurot. Kostja taotleb kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus loeb esitatud kuludokumentidega tõendatuks kostja poolt tasutud õigusabi summas 2 414 eurot. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus teeb otsuse hageja kahjuks. Kohus ei pea kostja õigusabi kulude väljamõistmist hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks, kuid peab seda ebamõistlikuks. Pooled on tütar ja ema, kelle omavahelised suhted on keerulised, on algatatud vastastikku kriminaalmenetlusi, millest üks on lõpetamata. Kohus peab mõistlikuks käesolevas asjas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi puudutab perioodi veebruar 2015 kuni kooli lõpetamiseni 19.06.2015.a. Seega on hagihinnaks 975 eurot. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.