lg 1 ja 2 kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates ja kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja 1 menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isikule teadaolevalt, ei ole
lg 1 ja 2 ettenähtud tähtaegadest kinni peetud, mistõttu tuleb avaldaja 08.09.2015 a. esitatud Menetluskulude taotlus tsiviilasjas 2-15-10390 jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 4.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5. Kohus puudutatud isiku vastuväitega ei nõustu. Vastavalt
lg-le 1 on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kaks võimalust: kas menetlust lõpetavas määruses (sh kohtuotsuses) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Puudutatud isiku vastuväites viidatud sätted reguleerivad olukorda, kus menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas tsiviilasjas on aga menetlust lõpetavas määruses määratud kindlaks menetluskulude jaotus, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on jäetud nn jätkumenetlusse, so peale menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks ka siis, kui menetlusosaline ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Sellisel juhul võetakse aluseks menetluskulude nimekiri või tsiviilasja materjalid (
6. Käesolevas tsiviilasjas on tasutud 10.07.2015 riigilõivu 50 eurot ja 16.07.2015 riigilõivu 50 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 100 euro ulatuses ja puudutatud isikul tuleb see avaldajale hüvitada. Avaldaja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 1110 eurot. Menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot. Kohtu hinnangul on tunnitasu määr mõistlik ja ei ületa keskmisi tunnihindasid. Kohus tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 1110 eurot, kokku 1210 eurot. 7.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.