← Eesti

4-15-4972/21

Obsah (6)§ 62§ 154§ 56§ 60§ 50§ 46

Väärteoasi 4-15-4972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2015, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-4972 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi s

) § 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt oli OÜ-l Järvetähe kaasaaitamiskohustus ning kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Samuti oli osaühingul kohustus mitte takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.

§ 62

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Jättes maksuhalduri korralduse täitmata ning tegutsedes äriühingu huvides, panid Grigori Aganitšev ja OÜ Järvetähe toime

§ 154

lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise. 2 2. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Andres Kudrjavtsevi 5. juunil 2015 koostatud otsusega määrati Grigori Aganitševile

§ 154

lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja OÜ-le Järvetähe

§ 154lg 2 alusel rahatrahv 800 eurot.

  1. juunil 2015 esitas Grigori Aganitševi ja Järvetähe OÜ kaitsja Sergei Desjatnikov kohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti
  2. juunil 2015 väärteoasjas nr 930015000858 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 3.1 Kaebuse esitaja ei ole kohtuvälise menetleja otsusega nõus, leides, et otsus ei ole õiglane ega seaduslik. Väärteoasjas puuduvad nõuetekohased tõendid. Puudub väärteokoosseis. Olemasolevaid tõendeid (kaebaja ja tunnistajate ütlused) on uuritud ebapiisava tähelepanuga ja ühekülgselt, mis on viinud põhjendamatu otsuse tegemiseni. Väärteo toimepanemine ja menetlusaluste isikute süü ning tahtlus ei ole tõendatud. 3.2 Kaebuse esitaja hinnangul puuduvad teos väärteotunnused. Seega esineb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistav asjaolu ning menetlus tuleb lõpetada. Tõendatud ei ole

§ 154lg-te 1 ja 2 objektiivne koosseis.

Kohtuvälise menetleja otsusest ei ole võimalik aru saada, millist õigusnormi menetlusalused isikud rikkusid. Kohtuväline menetleja viitas maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusele, mis tuleneb

§ 56

lg-test 1 ja 3, mille kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Arusaamatul põhjusel tugineti otsuses

§ 60

lg-tele 1 ja 2, mille kohaldamine ei ole asjakohane ega lubatav, sest need sätted reguleerivad isiku kutsumist ametiruumidesse. 3.3 Arusaamatuks jääb menetlusaluste isikute karistamine olukorras, kui Grigori Aganitšev esitas kohtuvälisele menetlejale põhjendatud taotluse toimingu edasilükkamiseks, sest korralduse täitmine ei olnud võimalik (kaebaja tegi tööd, asjad asusid võõral kinnistul, olid kaetud ning puudus kinnistu omaniku luba, omanik telefonikõnele ei vastanud, tõenäoliselt oli Soomes). See taotlus jäi nõuetekohaselt lahendamata.

§ 50

lg 7 kohaselt teeb otsuse menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Seega oli isikute karistamine ennatlik ja vastuolus seadusega, sest taotlus oli nõuetekohaselt lahendamata. 3.4 Grigori Aganitšev ei teinud maksuhaldurile takistusi, sest tema oli osaühingu juhatuse liikmena kõige rohkem huvitatud käibemaksu tagastamisest. Tekkis absurdne olukord: isik ise taotles käibemaksu tagastamist (kõik deklaratsioonid olid õigeaegselt esitatud), kuid ei saanud käibemaksu maha arvata ja lisaks sellele sai trahvi kokku summas 1200 eurot.

§ 154

lgte 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu saab toime panna üksnes tahtlikult (minimaalselt kaudse tahtlusega). Järvetähe OÜ ja Grigori Aganitševi käitumises tahtlus puudub. Seega puuduvad arutatavas teos väärteotunnused.

  1. Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 14), võttis väärteoasja menetlusse, küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele ja määras kohtuistungi aja (tl 1–2).
  2. augustil 2015 esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse kohta. 5.1 Kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei pea ega nõustu kaebuses väljendatud seisukohtadega, mistõttu leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteomenetluse käigus tuvastas kohtuväline menetleja, et Järvetähe OÜ juhatuse liige Grigori Aganitšev jättis Maksuja Tolliameti
  3. jaanuari
  4. a korralduse nr 12.2-3/027439-9 täitmata, s.o keeldus korralduses märgitud asjade ettenäitamist ning maksuhaldurile täiendava teabe ja seletuste andmisest. Kohtuvälise menetleja seisukohta toetavad tunnistajate 3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ütlused.
  5. jaanuaril 2015 väitis Grigori Aganitšev, et korralduses märgitud kaubad asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluval territooriumil ning isik ise on Soomes. Samas xxxxxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt oli ta kodus ning
  6. jaanuaril 2015 oleks saanud minna mõrdasid vaatama. Samuti tugineb kohtuväline menetleja
  7. jaanuari
  8. a asjade ettenäitamise protokollile, mille kohaselt keeldus Grigori Aganitšev korralduses märgitud asjade asukoha teatamisest, suuliste selgituste andmisest ning solvas korduvalt kohtuvälise menetleja ametnikke ebatsensuursete väljenditega. 5.2 Menetlusaluste isikute kaitsja väidab, et Grigori Aganitšev esitas taotluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei esitanud tõendit, mis kinnitaks taotluse esitamist maksuhaldurile. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteomenetluses kogutud materjalidega, ei leidnud ühtegi viidet korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väide taotluse esitamise kohta on paljasõnaline ning Grigori Aganitšev ei ole taotlust esitanud. Seda seisukohta toetab ka
  9. jaanuari
  10. a asjade ettenäitamise protokoll, millest tuleneb, et Järvetähe OÜ juhatuse liige keeldus maksuhalduri korraldust täitmast ning protokolli allkirjastamast. 5.3 Kaitsja väidab, et otsuses teiste õigusnormide kasutamine peale rikutud õigusnormi teeb kohtuvälise menetleja otsuse arusaamatuks. Nii väärteoprotokollist kui ka kohtuvälise menetleja otsusest tuleneb, et menetlusalused isikud on rikkunud

§ 56lg-dest 1 ja 3 tulenevaid kohustusi.

Kohtuväline menetleja nõustub, et väärteoprotokollis on märgitud ka teised sätted, kuid kindlasti ei takista need mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja Grigori Aganitševile ja Järvetähe OÜ-le

§ 154lg-te 1 ja 2 järgi ette heidab.

  1. Kohus arutas väärteoasja
  2. oktoobril 2015 peetud kohtuistungil. Kohus avaldas istungil kogu väärteotoimikus oleva materjali, v.a istungil üle kuulatud tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxase ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ning menetlusaluse isiku ja OÜ Järvetähe seadusliku esindaja Grigori Aganitševi ütlused. Kohtuvaidlustes jäid menetlusalused isikud kaebuse juurde ja taotlesid Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse muutmata ja menetlusaluste isikute kaitsja esitatud kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluste isikute kaitsja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  4. Kaebuses on menetlusaluste isikute kaitsja taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud ab ovo põhimõttest tuleneb maakohtule kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Kohtul tuleb kaebust lahendades kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.
  5. Maksu- ja Tolliameti
  6. juunil 2015 koostatud otsuse kohaselt heidetakse Grigori Aganitševile ja OÜ-le Järvetähe ette

§ 154lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Otsuse kohaselt seisneb väärtegu selles, et Grigori Aganitšev OÜ Järvetähe 4 seadusliku esindajana ja tegutsedes äriühingu huvides, jättis

  1. jaanuaril 2015 ajavahemikul kell 10.05 kuni 10.27 täitmata maksuhalduri
  2. jaanuari
  3. a korralduse nr 12.2-3/
  4. 10.

§ 154

sätestab vastutuse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest. Tegemist on ammendava loeteluga alternatiivaktilise süüteokoosseisuga, millest menetlusalustele isikutele heidetakse ette ühe teoalternatiivi realiseerimist, s.o maksuhalduri korralduse täitmata jätmist. Võttes arvesse Grigori Aganitševile ja OÜ-le Järvetähe süüksarvatud väärteo kirjeldust ja eeltoodud sätet, eeldab isikute karistamine

§ 154alusel tuvastamist, et maksuhaldur andis 15.

jaanuaril 2015 osaühingule korralduse, mille Grigori Aganitšev jättis OÜ Järvetähe juhatuse liikmena ning äriühingu huvides tegutsedes täitmata.

  1. Kohus avaldas istungil Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna II tagastusnõuete talituse revidendi xxxxxxxxxxxxxxxxxe
  2. jaanuari
  3. a korralduse nr 12.2-3/027439-9 (väärteotoimiku lk 14–16). Korralduse adressaadiks oli OÜ Järvetähe, keda kohustati

§ 62

lg 1 ja § 56 lg-te 1 ja 3 alusel ette näitama septembris 2014 Lambin OÜ-lt soetatud kaubad aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn või juhul, kui asjad ei asu eelnimetatud aadressil, siis nende asukohas ning võimaldama sooritada asjade ettenäitamisega seotud muid menetlustoiminguid. Samuti kohustati OÜ-d Järvetähe andma täiendavat teavet septembris 2014 Lambin OÜ-lt soetatud kaupade ja muude maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta. Asjade ettenäitamise ja suulise teabe andmise osas kuulus korraldus täitmisele koheselt selle kättesaamisel. Korralduse kättesaamist on Grigori Aganitšev kinnitanud 15. jaanuaril 2015 oma allkirjaga. 12. Maksuhalduri korraldus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses.

§ 46

lg 1 järgi annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui maksukorralduse seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 60 lg 1 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakt on HMS § 61 lg 1 järgi kehtiv, kui ta on adressaadile kätte toimetatud ja kui puuduvad HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alused. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et haldusakt anti Grigori Aganitševile allkirja vastu üle. Asjaolusid, mis tinginuks haldusakti tühisuse, kohtu hinnangul praegusel juhul ei esinenud. Seega oli Maksu- ja Tolliameti

  1. jaanuari
  2. a korralduse näol tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli adressaadile täitmiseks kohustuslik.
  3. Hinnates kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõendeid, soostub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt keeldus Grigori Aganitšev
  4. jaanuaril 2015 korralduses nr 12.2-3/027439-9 märgitud asjade ettenäitamisest ja maksuhaldurile täiendava teabe ja selgituste andmisest. Seda asjaolu tõendavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kokkulangevad ütlused
  5. jaanuaril 2015 aset leidnud sündmuste kohta. xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt väljastas ta OÜ-le Järvetähe korralduse, sest menetletava haldusasja raames oli vaja selgitada kahe ettevõtte vaheliste tehingute toimumise asjaolusid. Vaja oli läbi viia kauba olemasolu kontroll saatelehtede alusel. Samuti soovis xxxxxxxxxxxxxxxxx saada Grigori Aganitševilt täiendavaid selgitusi. Korraldus oli väljastatud samal päeval, kui ametnikud osaühingu asukohas käisid, ja see oli täitmiseks koheselt, kui see kätte saadakse. Korralduse andis xxxxxxxxxxxxxxxxx ise üle nii, et läks koos kolleegiga Mustvee linna osaühingu asukohta. Kohale jõudes võttis xxxxxxxxxxxxxxxxx autos telefoni teel ühendust Grigori Aganitševiga, et talle korraldus isiklikult üle anda. Isik tuli hoonest välja ja xxxxxxxxxxxxxxxxx andis talle korralduse allkirja vastu üle, selgitades ka suuliselt korralduse sisu. Tunnistaja sõnul ütles Grigori Aganitšev seepeale, et tal pole võimalik asju ette 5 näidata, kuna need asuvad mujal ja presendi all ning töömehed ei saa seda eemaldama tulla, sest on mujal. Ametnikud olid valmis selleks, et ettenäidatavad asjad ei asu osaühingu asukohas ning vajalik võib olla sõita nende asukohta. Selle ettepaneku peale Grigori Aganitšev ärritus ja ütles, et see pole võimalik. Grigori Aganitšev lahkus korraks, kuid tuli tagasi ja avaldas siis koha, kus asjad asuvad. Samas ütles ta, et ei saa praegu sinna minna, kuna need asuvad isikute juures, kes on Soomes. Kolleeg küsis Grigori Aganitševilt isikute kontakte, kuid viimane keeldus neid andmast. xxxxxxxxxxxxxxxxxxtahtis, et Grigori Aganitšev annaks siis vähemalt suulisi selgitusi, kuid ta keeldus ka sellest. Samuti keeldus Grigori Aganitšev toimunu kohta koostatud protokolli allkirjastamisest.
  6. Need xxxxxxxxxxxxxxxxxe antud ütlused sündmuste käigu kohta langevad kokku kohtuistungil VTMS § 99 lg 8 ja KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel avaldatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx kohtuvälises menetluses antud ütlustega (väärteotoimiku lk 39 ja pöördel). Tunnistaja ütlused kinnitavad, et Grigori Aganitševile anti
  7. jaanuaril 2015 allkirja vastu üle korraldus nr 12.2-3/027439-
  8. Grigori Aganitšev keeldus mõrdade ettenäitamisest ja suuliste selgituste andmisest. Isik avaldas, et mõrrad asuvad kusagil presendi all ja kalamehed, kes aitaksid seda maha võtta, on tööl. Isik käitus ebaviisakalt, sõimates ametnikke ebatsensuursete väljenditega. Mõrdade asukoha aadressi ega isikute kontakte, kelle juures need asusid, Grigori Aganitšev avaldama ei nõustunud. Samuti keeldus ta protokolli allkirjastamast. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas
  9. jaanuaril 2015 koostatud ja istungil avaldatud asjade ettenäitamise protokolliga. Protokollist nähtuvalt keeldus Grigori Aganitšev protokolli allkirjastamast.
  10. Eeltoodud asjaolusid on kohtuistungil üldjoontes kinnitanud ka menetlusalune isik ja OÜ Järvetähe seaduslik esindaja Grigori Aganitšev. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud mõrdade ettenäitamine
  11. jaanuaril 2015 Tähe 11a Mustvees võimalik, sest mõrrad asusid kalameeste juures ja Grigori Aganitšev ei teadnud, kus kalamehed parajasti viibivad. Grigori Aganitšev helistas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe, kelle juures mõrrad asusid, kuid ta ei vastanud telefonile. Menetlusalune isik ei saanud ametnikega kaasa minna, sest tegi tsehhis tööd, mida ei saanud peatada. Ta ütles ametnikele, et mõrrad asuvad Remnikul, täpsemat aadressi ega xxxxxxxxxxxxxxxxxx telefoninumbrit ei avaldanud. Asjaolu, et mõrrad asusid kõnealusel päeval xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul ja viimane Grigori Aganitševi kõnele ei vastanud, on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtuistungil antud ütlustega. Küsimuse peale, kas Grigori Aganitšev talle sel päeval helistas, vastas tunnistaja, et oli ebaadekvaatses seisundis, st purjus, ja isegi kui Grigori Aganitšev helistas, võis ta telefonile mitte vastata. Tunnistaja sõnul ei võinud Grigori Aganitšev teada, et ta viibis
  12. jaanuaril 2015 kodus. Kindlasti teadis Grigori Aganitšev seda, et mõrrad asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohas.
  13. Kohtu hinnangul on Grigori Aganitševi selgitused
  14. jaanuaril 2015 korralduse täitmisest keeldumise kohta ennastõigustavad ning põhjendamatud. Menetlusalune isik põhjendas korralduse täitmisest keeldumist peaasjalikult sellega, et ta tegi kalatöötlustsehhis tööd, mida ei saanud seisma jätta. Kohus on seisukohal, et isegi kui Grigori Aganitševil ei olnud võimalik tööd selliselt ümber korraldada, et ta oleks saanud ametnikega mõrdade asukohta kaasa sõita, oli tal võimalik avaldada ametnikele mõrdade asukoht ja võimaldada neil endil ettenäidatavate asjadega tutvuma minna. Menetlusalune isik on kinnitanud, et oli mõrdade asukohast teadlik. Samuti oli tal olemas xxxxxxxxxxxxxxxxx telefoninumber. Ehkki xxxxxxxxxxxxxxxxx menetlusaluse isiku telefonikõnele ei vastanud, oleks kohtuvälisel menetlejal tema aadressi ja kontakttelefoni olemasolul olnud endal võimalik otsustada, kas sõita kõnealusel päeval Remniku külla mõrdade asukohta või mitte. Tõendatud on, et ka
  15. jaanuaril 2015, mil mõrdade ettenäitamine toimus, ei viibinud xxxxxxxxxxxxxxxxx kohal. Seega ei olnud asjaolu, et temaga ei õnnestunud
  16. jaanuaril 2015 telefoni teel kontakti saada, Grigori Aganitševile aluseks korralduse täitmisest keelduda. Lisaks tuleneb 6 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkohtuistungil antud ütlustest, et kõigil, kes tema hoovist mööda käisid, oli mõrdade suurte mõõtmete tõttu võimalik neid näha. Järelikult oleks ametnikel olnud võimalik mõrdasid eemalt näha ka ilma loata võõrale territooriumile sisenemata.
  17. Seega puudub vaidlus selles, et
  18. jaanuaril 2015 keeldus Grigori Aganitšev Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 12.2-3/027439-9 täitmisest. Kaebuses on menetlusaluste isikute kaitsja väitnud, et Grigori Aganitšev esitas kohtuvälisele menetlejale põhjendatud taotluse toimingu edasilükkamiseks, mille ametnikud jätsid nõuetekohaselt lahendamata. Korralduse täitmine
  19. jaanuaril 2015 oli võimatu, mistõttu Grigori Aganitšev taotles korralduse täitmiseks uue aja määramist. Kaebusele esitatud vastuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et selline väide on paljasõnaline. Väärteoasja materjalide hulgas ei leidu ühtegi viidet sellele, et isik oleks esitanud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluse. Seda seisukohta toetab
  20. jaanuaril 2015 koostatud asjade ettenäitamise protokoll, millest tuleneb, et OÜ Järvetähe juhatuse liige keeldus maksuhalduri korraldust täitmast ning protokolli allkirjastamast. Protokoll ei sisalda isiku taotlust tähtaja pikendamiseks. Võimaluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks annab

§ 50

lg 5, mis sätestab maksuhalduri õiguse menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Olles tutvunud väärteoasja materjalidega, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt Grigori Aganitšev ei esitanud

  1. jaanuaril 2015 ametnikele taotlust korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Sellist väidet kinnitavad tõendid puuduvad.
  2. Samas tõendavad kohtulikul arutamisel uuritud tõendid, et
  3. jaanuaril 2015 koostas kohtuväline menetleja OÜ-le Järvetähe korralduse sunniraha tasumiseks. Korralduses sisaldus muuhulgas järgmine tekst: „sunniraha tasumine ei vabasta teid 15.01.2015 korralduses nr 12.23/027439-9 pandud kohustuse täitmisest. Määrame kohustuse täitmiseks uue tähtaja ja kohustame teid ette näitama septembris 2014 Lambin OÜ-lt soetatud kaubad (mõrrad) teie tegevuskoha aadressil või kaupade asukohas ning andma meile täiendavat teavet seoses Lambin OÜ-lt soetatud kaupade ja muude maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta. 15.01.2015 korralduse nr 12.2-3/027439-9 uueks täitmise tähtajaks on 27.01.2015/…/“. Asja kohtulikul arutamisel uuritud tõendid kinnitavad, et
  4. jaanuaril 2015 korraldus OÜ Järvetähe poolt täideti. Seda on oma ütlustes kinnitanud nii tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxkui ka menetlusalune isik Grigori Aganitšev. Asjade ettenäitamise kohta
  5. jaanuaril 2015 on koostatud ka protokoll, millele on lisatud fotod ettenäidatud asjadest (väärteotoimiku lk 22–35). Protokollist nähtuvalt on Grigori Aganitšev xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maksu- ja Tolliameti ametnikele ette näidanud mõrrad ning andnud selgitusi. Sellise tegevusega täitis Grigori Aganitšev
  6. jaanuaril 2015 antud korraldusest nr 12.2-3/027439-9 tulenenud kohustused nende uuel täitmise tähtajal, s.o
  7. jaanuaril
  8. jaanuari
  9. a korralduse nr 12.2-3/027439-9 uus täitmise tähtaeg oli määratud maksuhalduri poolt ja see korraldus täideti nõuetekohaselt uuel määratud tähtajal, s.o
  10. jaanuaril
  11. Seega, ehkki Grigori Aganitšev ei esitanud
  12. jaanuaril 2015 taotlust korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, määras kohtuväline menetleja ise
  13. jaanuaril 2015 korralduse täitmiseks uue tähtaja, andmata uut korraldust. Selline tähtaja muutmine korralduse andja poolt ei ole

§ 50lg 2 järgi välistatud.

Kohtuvälise menetleja poolt

  1. jaanuari
  2. a korralduse täitmiseks uue tähtaja määramist toetab HMS § 61 lg 2, mille kohaselt kehtib haldusakt muu hulgas kuni kohustuse täitmiseni. Antud juhul ei täitnud Grigori Aganitšev enne sunniraha määramist ja tähtaja pikendamist talle haldusaktiga pandud kohustust. Seega kehtis sama haldusakt, millega isikule oli kohustus pandud ja milles antud tähtaega pikendati, edasi ka pärast isikule sunniraha määramist. Eelöeldu on kooskõlas ka OÜ Järvetähe suhtes kohaldatud sunniraha olemuse ja eesmärgiga. Nii on Riigikohus selgitanud, et sunniraha ei ole karistus ja selle eesmärgiks on sundida isikut ettekirjutust täitma (vt Riigikohtu 7 halduskolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27). Nii on ka Maksu- ja Tolliameti
  5. jaanuari
  6. a korralduses selgesõnaliselt öeldud, et sunniraha tasumine ei vabasta OÜ-d Järvetähe
  7. jaanuari
  8. a korralduses pandud kohustuse täitmisest. Grigori Aganitševi tegevus, mida ta sooritas 27.01.2015, näidates ette mõrrad ja andes selgitusi, toimus korralduse nr . 12.2-3/027439-9 alusel ja selle korralduse täitmiseks. Olukorras, kus isikut kohustati korraldust jätkuvalt täitma, selle täitmiseks määrati uus tähtaeg ja määratud uuel tähtajal võeti täitmine vastu, puudub alus tema karistamiseks korralduse täitmata jätmise eest.
  9. Kuna maksuhalduri poolt
  10. jaanuaril 2015 antud korraldus on uuel täitmise tähtajal,
  11. jaanuaril 2015 täidetud, puudub

§ 154lg 1 rakendamise tingimus: maksuhalduri korralduse täitmatajätmine.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti
  2. juuni
  3. a otsus väärteoasjas nr 930015000858 tuleb tühistada ja väärteomenetlus Grigori Aganitševi ja OÜ Järvetähe suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna menetlusalustele isikutele etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused. Menetluskulud
  4. Menetlusaluste isikute kaitsja esitas kohtuistungil S. Desjatnikovi Õigusbüroo poolt Grigori Aganitševile esitatud arve nr 06.10/
  5. Arve kohaselt kulus kaitsjal kaebuse koostamisele 200 minutit, mille eest kuulus tasumisele 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot), ning kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 120 minutit, mille eest kuulus tasumisele 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Kokku kuulus kaitsjale õigusabi osutamise eest tasumisele 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot). Grigori Aganitšev on arve tasunud
  6. oktoobril
  7. 22.1 VTMS § 38 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskulude hulka kuulub valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohus leiab, et kaitsja poolt tehtud toimingud ning nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul mõistlik kaitsja tunnitasu hind: kaebuse koostamisel 60 eurot tund ja istungil osalemisel 100 eurot tund (tunnitasudele lisandub käibemaks). Seega arvab kohus kaitsjatasu summas 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot) menetluskulude hulka. 22.2 KrMS § 183 näeb ette, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab käesolevaga väärteomenetluse, jätab kohus VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 alusel kaitsjatasu riigi kanda. Kuna Grigori Aganitšev on õigusabitasu arve summas 480 eurot tasunud, mõistab kohus nimetatud summa Eesti Vabariigilt Grigori Aganitševi kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.