) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 16.
lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 17. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et:
lg 2 alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Seoses kostja väidetega, et sõiduki Hyundai i40, reg.märk XXX, oleks saanud remontida teises remondiettevõttes odavamalt, märgib kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, sõiduki Hyundai i40, reg.märk XXX, esmane kanne on tehtud 16.10.2012 (tl 45). Kohtule esitatud XXXAS teatega (tl 112) on tõendatud, et sõidukil kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal tootjatehase poolne üldgarantii tehasedefektidele viis aastat, ilma läbisõidupiiranguta. Väliste kerepaneelide värvkatte korrosioonigarantii osas 12-aastat läbisõidupiiranguta. Garantiitingimused kehtivad üleeuroopaliselt. Sõiduki hooldamisel ja/või remontimisel väljaspool Hyundai maaletooja poolt autoriseeritud töökodasid, katkevad sõidukil garantii tingimused. Seega teostati sõiduki Hyundai i40, reg.märk XXX, taastusremont põhjendatult XXXAS-is ja, mitte mõnes teises remondiettevõttes. 20. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 793,02 eurot. Menetluskulud 4 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt
22.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 23.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 järgi asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kohtuvälised kulud on
p 1 ja 2 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. 24.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 25. Hagejad palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 200 eurot, esindaja sõidukulud 41,80 eurot ja eksperditasu 206,50 eurot, kokku 448,30 eurot. Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajalike ning tõendatud kuludega, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 26.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.